180 likes | 451 Views
Hea linna võimalikkusest. Kadri Vaher ja Teele Pehk 26. veebruar 2010. . . . hea linna otsijad . . . Mõtte- ja teokoda, kus populariseerime linnauuringuid soodustame linnaaktivismi teadvustame linnaruumilisi arenguid katsetame linnalisi uuendusi sekkume linnaprotsessidesse.
E N D
Hea linna võimalikkusest Kadri Vaher ja Teele Pehk 26. veebruar 2010
. . . hea linna otsijad . . . Mõtte- ja teokoda, kus • populariseerime linnauuringuid • soodustame linnaaktivismi • teadvustame linnaruumilisi arenguid • katsetame linnalisi uuendusi • sekkume linnaprotsessidesse
MILLINE ON HEA LINN? jätkusuutlik pikalt ette vaatamine, tulevikunägemus, süsteemne tervikpildi vaatamine Põhjendatud kaasaveri valdkondade ja osapooltega arvestamine avalik ruum Tolerantne mitmekesine eri väärtussüsteemid eksisteerivad samaaegselt, eri eluvormid ja elustiilid; üllatuslikkus avatud muutustele muutuste algatamine leiab toetust, globaalsed trendid pulbitsev linnakultuur liikuvus, dünaamilisuslinnakeskkonna ja linnaelu väärtustamine; tihedus, kontaktid, sotsiaalne läbikäimine KERGESTIKASUTATAV tõhus säästva arengu printsiip, uue info tootmine, innovatsioon; tõhus planeerimissüsteem, info koondatus ja ajaraiskamise vähenemine osalev AKTIIVNEKaalutletud elanikud on teadlikud ja aktiivsed oma elukeskkonna suunamisel
Lõbustuspark unelmalinnana? Walt Disney üritas juba 30ndatel oma animatsioonistuudiost kunstnikele ideaalkogukonda luua Disney ehitas paradiise, et pageda välismaailma eest – 1955 avatud Disneyland on ideaalne tehismaailm, kus kõik on õnnelikud Reaalse unelmalinna ehitamine ei teostunudki
Õnnestunud linna valem: • turvalisus • elulised tegevused • tajutav keskkond • võimaldav keskkond • ligipääsetavus • juhitavus • optimaalsus
Linnaplaneerimine I etapp: sõjajärgne linnastumine ja tööstuse areng -> disain elitaarsete “ruumiarstide” poolt II etapp: 1970ndatel planeerijate mõjuvõim, linn kui ruumiliste suhete kogum -> süsteemsus ja ratsionaalsus III etapp: alates 1990ndatest poliitiline otsustusprotsess, avaliku ja erasektori partnerlus, kodanike kaasamine, jätkusuutlikkus ja keskkonnateemad
linnaplaneerimine = ruumiline kujundamine: kasutamine, taaskasutamine ja loomine • kitsas lähenemine: linnaplaneerimine kui maakasutuse jaoks ruumilise loogika loomine • laiem lähenemine: maakasutus + linnapoliitika ja erinevate huvigruppide osalemine planeerimises
Kes planeerivad? linnaplaneerimises osalevad erinevad huvigrupid planeerimine peamiselt lahknevate huvide taustal kompromissi leidmine otsesed ja kaudsed osalejad otsustajad <-> mõjutajad
ÜLERIIGILINE PLANEERING Eesti riik - Siseministeerium
MAAKONDLIK PLANEERING Maakond - Maavalitsus
ÜLDPLANEERING Linn või vald - Kohalik omavalitsus
DETAILPLANEERING Linna või valla väiksem osa - Kohalik omavalitsus
Kuidas toimub detailplaneerimine? planeeringu linnavalitsuselt algatamine luba (ametnikud) planeeringu planeeringu koostamine kooskõlastamine (planeerijad, ametnikud) (elanikud jt) planeeringu heakskiitmine planeeringu (poliitikud) kehtestamine ja jõustumine (ametnikud, arhitektid, ehitajad)
Kes mida teeb? • planeerijad – analüüsivad, koostavad planeeringuid, nõustavad • arhitektid – pakuvad ideid, kujundavad objekte, loovad struktuure • poliitikud – kaaluvad ja langetavad otsuseid • ametnikud – esindavad ja kaitsevad üldiseid huvisid, seavad reeglid ja eeskirjad, koordineerivad, jälgivad üldpilti • arendajad – initsieerivad ja tellivad planeeringuid • elanikud – avaldavad arvamust, sekkuvad, mõjutavad, teavad kohalikke olusid • kodanikuühendused – algatavad sekkumisi, peavad läbirääkimisi, uurivad, mõjutavad, esindavad avalikku huvi
PLANEERING KUI PROTSESS Info jagamine Üksteisest arusaamine Läbirääkimised Põhjenduste selgitamine Kokkulepped Ühise eesmärgini jõudmine