PROBLEEMID???? PROBLEEMID!!! VALIKUD?! OOTUSED?

1. PROBLEEMID???? PROBLEEMID!!! VALIKUD?! OOTUSED?

3. Kas inimesed muretsevad toidu ohutuse pärast? Kui palju on päris murelikke? BSE risk, mis põhjustab hullulehmatõve - 48% Pestitsiidide jäägid toiduainetes - 45% Geneetiliselt muundatud toiduained - 41% Kunstlikud toidulisandid - 41% Toiduainetes sisalduvad hormoonid - 38% Bakterioloogiline saastamine - 33% Toiduainete rasvasisaldus - 21%

4. Kui leidub palju inimesi, kes on toidu kvaliteedi pärast mures, siis peaks olema vajadus ka ökotoodete järele?Kas Eesti toit on usaldusväärne?

5. Kas Eesti toiduained on usaldusväärsed ? Kuivõrd peetakse järgmisi toiduained ohutuks? Päris ohutud Eesti toiduained, mis sisaldavad ainult kohalikke koostisaineid 66% Kohalikud toiduained, mis sisaldavad imporditud koostisaineid 15% Euroopa Liidu toiduained 12% Ameerika Ühendriikidest sissetoodud toiduained 6% Mujalt maailmast sissetoodud toiduained 4%

6. Mida ootab Eestimaa elanik põllumajanduspoliitikalt? • Kindlustada põllumajandustoodete tervislikkus 93% • Soodustada looduslikult puhtaid, keemiavabasid tootmismeetodeid 92% • Soodustada ja parandada elu maal 90% • Aidata kaasa põllumajandustoodete ja –tegevuste mitmekülgsele arengule 88% • Aidata põllumeestel kohandada oma toodangut • vastavalt tarbijate ootustele 87% • Kaitsta keskmise suurusega ja väikseid talusid 85% • Kindlustada põllumeestele püsiv ja piisav sissetulek 84% • Kaitsta põllumeeste huve nende ärisuhetes • vahendajate ja edasimüüjatega 80%

7. Vajadus ökotoodete järele • Täna võib öelda, et vajadus on olemas , ka tooted olemas, kuid probleem on pigem selles, kuidas need kaks osapoolt mõlema jaoks otstarbekalt kokku viia. • Et tootja saaks ära elatud • Et tarbija saaks mugavalt ning • usaldusväärset kaupa osta • Et tarbija jõuaks osta. • Statistilised andmed räägivad väga selget, et mahatootjate arv on viimase 6 aasta jooksul kasvanud ligi 10 korda, mahepõllumajandusliku maa osakaal on sama perioodi vältel kasvanud vähemalt 11 korda. • Statistika räägib aga vähe toodete mahetoodete realiseerimisest.

8. Vajadus ökotoodete järele Kui suur on aga praegu tootjate arenguruum? Nii ja naa?! Tundub, et see on päris piiratud? Kui suur on tarbijate kasvuruum? Täna on teadlikke tarbijaid vähe. Kuid potentsiaal on suurem, kui suudetakse vajadust katta. Turustamine on see, kus põrkuvad kokku tarbijate ja tootjate soovid. NB! Mõnes Eestimaa paigas müüakse mahetoodangut odavamalt kui nö solgitud kaupa. Miks? Täna tundub, teadlike tarbijate potentsiaal (kuigi nende arv on väike) on suurem kui on tootjate oma?

9. Mida tahab tootja teada? • Et sellele küsimusele vastata, tuleks vajadus positsioneerida • a) kus – regionaalne jaotus – väga piiratud (vaid teatud oaasides) • b) kelle jaoks – mis tüüpi vajadus ning rahuldamise vorm • (sihtgrupp – jõukad, teadlikud linnainimesed, taimetoitlased, haiged) • c) kui suur on see vajadus – kas turu maht on piisav? (õige turustuspoliitika korral piisav, kuid vaid kitsastes piirides) • d) kuidas saab seda vajadust rahuldada – tootjad + turustajad (Kas tootmine end ära tasub? Sageli mitte. Heal juhul annab leiva, kuid või tuleb mujalt muretseda).

10. Järeldusi uuringutest Kes on tarbija? – reeglina linnastunud inimesed, kellel puudub täiesti mingi tagala. See tähendab, et kellel pole endal mingit maaelamist, kus kasvatatakse kas juur- või puuvilju ja pudulojuseid või siis need inimesed, kellel pole maal sugulasi, kes tegeleksid sama asjaga. Tihtipeale eksisteerib ettekujutus, et maal toodetu ongi tegelikult ökotoodang,mis ei pruugi seda alati olla

11. Järeldusi- tootja • Valdavalt väiketootja, kellel puudub pikem perspektiiv • Tüüpiline mahetalupidaja portree. • “Ta on ikka elatustalu, sest meie elame sellest. Praegusel momendil on niimoodi olnud, välja arvatud viimane aasta, et mida vähem teed, seda vähem saad kahju. Sellise suurusega talu puhul. Väga ränk asi tegelikult. Ega neil suurtel ka ei ole asi nii palju parem, kuigi need käibed on hästi suured, aga nad kurdavad ka. Toetusi saame, mahetoetust ja hektaritoetust. Kaks viimast aastat on kergemaks läinud see asi kui need toetused on olemas. Me oleme saanud ühe aasta toetust, teist ei ole veel käes. Aga juba selle esimese toetuse eest saime heinaniiduki endale ostetud 26 000 krooni. See on kõva raha. Seda kokku korjata ikka annab”. • Kui tootmine jääb elatustalu tasemele, siis tootmise ja turustamise laienemisest reegline juttu olla ei saa.

12. Järeldusi- tootja Tootmise laienemist pole ette näha, selleks pole ka vahendeid ega ka tööjõudu. Tõenäoliselt just tööjõud saab olema suurim probleem, sest tööjõu erinevus mahetoodangu puhul on võrreldes tavalise toodanguga on umbes kolmekordne. Praegugi napib tööjõudu. Tüüpiline talu – kaks tegijat –mees ja naine. Talu tulevik tume, sest harva, kui järelkasv soovib jätkata talupidamisega. Väike on kohutavalt kallis. Väiketootmise jaoks ostetakse täpselt sama palju tehnikat, kui suurema tootmise jaoks. Ja samas mitte osta kah ei saa, sest muidu jääb oma saak sügisel mulda. Eestimaal on üksjagu palju talusid, mille tehnikaga haritakse nö taskurätikusuurusi põlde, kuid sellesama tehnikaga saaks harida ka voodilina suurust põldu.

13. Järeldusi- tootja Üks olulisi takistusi, mis tuleb juba täna kohe murda, on seotud seotud väiketootjate toodangule antavate sertifikaatide või ökotoodangu loomise saamise kergendamise. Võimalus müüda turismitalus oma põllul kasvatatud tooteid kui ökotoodangut ilma, et selle taotlemiseks peaks läbi tegema meeletuid palju ning kalleid ja aeganõudvaid protseduure.

14. Väljapääs turule • Turustamist laiemas plaanis aga pole võimalik garanteerida, kui ökotootjad pole ühinenud. Reaalsus on see, et on olemas kauplusteketid. Mida laiemat sortimenti nad pakuvad, seda parem neile, kuid neid huvitavad eelkõige järgmised asjaolud: • pidev, järjepidev varustatus tootetega • toodete hea kvaliteet • toodete piisav kogus • Kui kogused on väiksed, siis need kaovad suurtes kauplustes ära, õigemini sinna ei jõuagi. • Heade müügikohtade, reklaamide tegemiseks tuleb teha ühineda, rahad kokku panna. Aga see tähendab koordineeritud ja paindlikku tegevust. Eelkõige just majandus- ja turundustegevust. • Üks võtmeprobleeme – hind. Ostja ei ole nõus maksma 2 korda kallimat hinda. Mis on õiglane hind?

15. Väljapääs turule Ökotoodang jääb paratamatult nišitooteks. Sellest on väga keerukas väljuda. See aga toob endaga kaasa väga keerukad probleemid, alustades turustamisega, mis on tänapäeval olulisim probleem üldse. Raha võib saada, turud on olemas, kuid turustamist pole. Üks võtmeprobleeme – hind. Ostja ei ole nõus maksma 2 korda kallimat hinda, sest mahetoode ei ole veel sedavõrd väärtustatud. Teisalt ei ole mahetoode veel alati ka tarbija silmis usaldusväärne. Usaldus aga müüb. Nišitoode saabki olla kallis. Mis on õiglane hind?

16. Väljapääs turule Kui tootekogused on väiksed, siis need kaovad suurtes kauplustes ära, õigemini sinna ei jõuagi. Heade müügikohtade, reklaamide tegemiseks tuleb teha ühineda, rahad kokku panna. Aga see tähendab koordineeritud ja paindlikku tegevust. Eelkõige just majandus- ja turundustegevust.

17. Kokkuvõtteks • Praegune olukord on põllumajandustootjatele küllaltki soodus järgmistel põhjustel: • Eestimaa inimestel on väga tugev positiivne hoiak Eestimaise toodangu järele. • Mahetootmist toetakse päris hästi. Kuid see toetus peaks olema pigem suunatud tulevikku kui praeguse säilitamisele. • Praegune suhteliselt hea aeg ei kesta aastakümneid. • Saadud pagas peab dividende tooma eelkõige tulevikus.

18. Kokkuvõtteks • Üha enam sünnib siia ilma allergilisi inimesi või mingi muu häirega inimesi, kellel on vältimatu vajadus ökotoodangu järele, mida enam tekib teadlik tarvidus puhta toidu järele, seda suurem on nõudlus • väga palju head reklaamitööd on tehtud ökotoodete propageerimiseks • juba on tekkinud esimene ökotoodete turustamise • Kas aga mahetootmine jääb valdavalt nende talude hooleks, kelle jaoks talu pidamine on eluviis? Mahetootmine on aga lihtsalt üks paljudest aladest, millega talupidaja tegeleb?

19. Kokkuvõtteks Talupidaja tekst: Kindlasti see mahevärk jääb alles, aga sinna läheb aega, et ta hoogustuks. Väga paljud vaatavad, et eesti toode ja nad võtavad seda. Aga seda vaataks, et mahe selleni läheb veel aega. Tootja seisukohast Eestis vähe inimesi. Londonis palju inimesi, seal on poeletil kõrvuti orgaaniline, mahe. Seal on inimesi, kes palju ostavad. Venemaa turg on ka, aga selle kohta ei oska midagi öelda. Mina käisin Stockmanni kaubamajas ja küsisin, kas teil mahetoodangut ka on. Kuskil nurgas müüdi mahedaid porgandeid. Siis ma mõtlesin, kus see Särgava, siis on. Temal on ka need etiketiga piimatooted ja juustud. Pisikeselt oli. Ma leidsin üles ainult tänu sellele, et ma teadsin seda toodet otsida. See äripoolne vastusurve on niivõrd suur.