140 likes | 409 Views
Jäätmekäitlus Otepää vallas. Andres Arike 30.04.2011. Eestis reguleerib jäätmekäitlust Jäätmeseadus, mis võeti vastu jaanuaris 2004 . Jäätmekäitlust ja jäätmete liigiti kogumist korraldab oma territooriumil kohalik omavalitsus. Jäätmete liigiti kogumise nõue hakkas kehtima 1. jaanuaril 2008.
E N D
Jäätmekäitlus Otepää vallas Andres Arike 30.04.2011
Eestis reguleerib jäätmekäitlust Jäätmeseadus, mis võeti vastu jaanuaris 2004.Jäätmekäitlust ja jäätmete liigiti kogumist korraldab oma territooriumil kohalik omavalitsus. Jäätmete liigiti kogumise nõue hakkas kehtima 1. jaanuaril 2008.
Jäätmekäitluse korraldamiseks kehtestab omavalitsus jäätmehoolduseeskirja, mis käsitleb linnas või vallas tekkivate olmejäätmete käitlemist, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude omavalitsuse jaoks oluliste jäätmete käitlemise korda. Eeskiri sätestab ka jäätmeveo piirkonnad, järelevalve ja tervisekaitse nõuded ning sortimisele ja jäätmete kogumiskohtadele esitatavad nõuded.
Korraldatud jäätmevedu – mis see on? Omavalitsus määrab jäätmeveo piirkonnad, jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja jäätmeveo tüüptingimused ning annab piirkonnas konkursi võitnud (odavaimat veo hinda pakkunud) vedajale kuni viieks aastaks jäätmeveo ainuõiguse.
Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga, mis annab neile kindluse, et nende olmejäätmeid käideldakse parima hinnaga ning võimalikult keskkonnasõbralikult; ·
omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda; omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (nt pakendite äraandmiseks, paberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne); elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud.
Elanik peab juhinduma jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu võib omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda. Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid. Tavaliselt korraldatakse olmejäätmete kogumist ja vedu, kuid reguleerida võib ka muude jäätmete käitlemist.
Vajalik on omada ülevaadet ka jäätmetekitajatest ja tekitatud jäätmete käitlemisest. Asutada tuleb jäätmevaldajate register. Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmevedu korraldada nii iseseisvalt kui ka koostöös teiste kohalike omavalitsusega.
Miks on vaja korraldatud jäätmevedu? Korraldatud olmejäätmeveo eesmärk on hõlmata jäätmekäitlusesse kõik jäätmetekitajad – ka need eramajapidamised, suvilapiirkonnad ja väike-ettevõtted, kes ei ole veel prügiveoga liitunud. Korraldatud jäätmevedu annab igale elanikule ning ettevõtjale kindluse, et tema olmejäätmeid käideldakse parima hinnaga ning võimalikult keskkonnasõbralikult.
Korraldatud jäätmevedu Kohalik omavalitsusorgan korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata peale olmejäätmete ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi.
Korraldatud jäätmevedu aitab vältida: · Prügistatud teeääri ja metsaaluseid; · Jäätmete põletamist avamaal ja ahjus; · Jäätmete matmist; · Jäätmete panemist võõrasse konteinerisse
Probleemid jäätmekäitluse rakendamisel: Inimestel on raske mõista, miks peab liituma (peamine põhjus mul ei tule prügi) Prügiveofirmade jäik suhtumine, monopoolsus Hajaasustuse raskused korraldatud jäätmekäitluse rakendamisel