Madis Metsur, Indrek Tamm, AS Maves, 29 okt 2009

1. “Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tutvustus Jõelähtme vallas Madis Metsur, Indrek Tamm, AS Maves, 29 okt 2009

2. Sissejuhatus, KSH protsess Ehitusmaavarade arengukava koostatakse Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 “Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” kohaselt Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse (KSH) algatas keskkonnaminister 16. juunil 2009 käskkirjaga nr 960. Keskkonnaministri 20.mai 2009 käskkirjaga nr 810 Programmi avalik arutelu toimus 17.07.2009. KSH programmi avalikustamise käigus laekus kuus kirjalikku ettepanekut küsimustega, Programmi täiendati ja tehtud ettepanekuid valdavalt arvestati. Aruande avalikustamine 16.11.2009. kell 14.00 Keskkonnaministeeriumis

3. KSH aruanne • Lühendid ja mõisted • Hindamistulemuste lühikokkuvõte • Sissejuhatus, KSH protsess • Ehitusmaavarade arengukava vajadus ja eesmärgid • KSH objekt ja ulatus • KSH metoodika • Ehitusmaavarade arengukava ja selle alternatiivide kirjeldus • Ehitusmaavarade kaevandamisega mõjutatav keskkond ja kaasnev keskkonnamõju • Ehitusmaavarade arengukava keskkonnamõju, alternatiivide võrdlus • Keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmed • Indikaatorid • Raskused hindamisel • Avalikustamine ja osapoolte kaasamine • Kasutatud materjalid

4. KSH eesmärk KSH eesmärgiks on arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine, sealhulgas: • Aidata kaasa arengukava kooskõla saavutamisele teiste keskkonnavaldkondade eesmärkidega • Arengukava prioriteetsete suundade keskkonnamõju hindamine • Soovituste esitamine keskkonnamõju vähendamiseks

5. Ehitusmaavarade arengukava vajadus Ehitusmaavarade arengukava ülesanne on suunata ehitusmaavarade kasutamist järgmise 11 aasta jooksul Tõenäoline ehitusmaavarade aastane vajadus 2010-2020 on 6-8 miljonit kuupmeetrit, sellest: • 50-60% kulub Maanteeameti teede vajaduseks, • 25-30% protsenti on ehitusmaterjalide tööstuse vajadus betooni ja segude valmistamiseks • ligikaudu 20% kulub kohalike teede tarbeks

6. Maanteeameti kavandatud teeobjektid ja ehitusmaterjalide karjääride paiknemine

7. Materjalide vajadused riigimaanteede ehituseks, remondiks ja hooldeks 2010-2020

8. Ehitusmaavarade arengukava eesmärgid Ehitusmaavarade arengukava eesmärgid on: • tagada riigile vajalik varustuskindlus ehitusmaavaradega, • ehitusmaavarade tõhus ja säästlik kasutus ning, • ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju piiramine, sh: • Maavara kaevandavate ja kasutavate ettevõtjate tegevuse suunamine keskkonnasäästlikkusele. • Rikutud maa õigeaegse korrastamise nõudmine ja jälgimine.

9. KSH metoodika Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel lähtutakse asjaomastest Eesti õigusaktidest ning heast tavast. Osaletakse arengukava koostamisel, et siduda võimalikud keskkonnakaalutlused Ehitusmaterjalide arengukava kõikidesse punktidesse Keskkonnamõjude määratlemiseks analüüsitakse senist praktikat, selgitamaks negatiivse keskkonnamõju ilmnemise võimalusi ja juhtusid ning nende vältimise võimalusi Tehakse ettepanekud arengukava positiivse keskkonnamõju suurendamiseks ja negatiivse keskkonnamõju vältimiseks, pakutakse välja leevendus- ja kompenseerimismeetmed

10. Keskkonnamõju hindamise kriteeriumid

11. Ehitusmaavarade arengukava seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030: KSH soovitused: Eesti Keskkonnastrateegias eesmärkide 1.1; 1.3; 1.5; 2.2; 4,1; 4.2 paremaks täitmiseks arengukavasse lisada: • Maaametil tagada rikutud maade arvestus; • Koostada suuremate maardlate kaevandamise ja korrastamise kavad, mida saab arvestada kaevandamislubade väljaandmisel ja korrastamise järelevalve tõhustamisel. • võimalikult looduslähedaste karjääriveekogude planeerimine kaevanduse kavandamisel ja kaevandamise käigus ning ebarahuldava ökoloogilise potentsiaaliga karjääriveekogude korrastamine. • keskkonnalubade nõuete täpsustamise analüüsi raames selgitada keskkonnanormide järgimise järelevalve tõhustamise vajadus • selgitada kui palju on olnud lahendamata joogiveevarustuse halvenemise juhte ja vajadusel anda soovitused keskkonnalubade täpsustamiseks

12. Ehitusmaavarade arengukava seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Transpordi arengukava 2006–2013 KSH ettepanek: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada perioodiliselt ehitusmaavarade vajaduse prognoos. Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 KSH soovitus: ette näha seminaride korraldamine looduskaitse eesmärke toetavate kaevandusvõimaluste selgitamiseks kaitsealadel. Vesikonna veemajanduskavad KSH soovitus: lisada võimalikult looduslähedaste karjääriveekogude planeerimine kaevanduse kavandamisel ja kaevandamise käigus ning ebarahuldava ökoloogilise potentsiaaliga karjääriveekogude korrastamine. Läbi viia ka mäemeeste, hüdrotehnikute, veekaitse ekspertide ja maavaraspetsialistide seminar ja koolitus. Üldplaneeringud KSH ettepanek: maavarade kasutamise planeerimise koolitused ja seminarid, maakonna, KOV, ametnikele ja planeerijatele, selgitada osapooltele karjääri asukoha valiku protseduuri, vajadusel korrigeerida õigusakte, koostada vastav juhis

13. Arengukava alternatiivid 0 – alternatiiviks on senise tegevuse (ehitusmaavarade kaevandamine) jätkamine nii nagu seni 1 - alternatiiv on arengukava rakendamine kavandatud mahus riik korrastab kaevandamise korra reeglistikku ja omab paremaid lähteandmeid ehitusmaavarade kaevandamise kavandamiseks, kuid ei sekku aktiivselt maavarade kaevandamisse, jätab kaevandamise investeeringute ja valikute tegemise kaevandajatele. 2 – alternatiiv on riigi tugev sekkumine Riigi tugev sekkumine ehitusmaavarade kaevandamisse. Suunatakse rohkem ehitusmaavarade kaevandamisest laekuvat ressursimaksu raha tagasi riigi poolt tellitavatesse maavarade uuringutesse ja kaevandamise kavandamisse. Riik osaleb aktiivselt oma rikutud maa korrastamisel, suunates selleks osa keskkonnatasudest laekuvast rahast.

14. Ehitusmaavarade kaevandamisega mõjutatav keskkond ja kaasnev keskkonnamõju Eesti tervikuna hea keskkonnaseisund on tingitud väikesest asustustihedusest, energeetika, rasketööstuse ja põllumajanduse tootmismahtude vähenemisest eelmise sajandi viimasel kümnendil ning keskkonnasektoris tehtud jõupingutustest. Majandustegevuse negatiivne keskkonnamõju elanike arvu ja majanduse tulemuslikkust silmas pidades liialt suur. Ehitusmaavarade kaevandamise mõju keskkonnaseisundile on siiani jäänud põlevkikikaevandamise mõju varju, kuigi on mahult vaid poole väiksem. Ehitusmaavarade kaevandamisel esinev keskkonnamõju on oluline kaevandamise kontsentreerumisel mingisse piirkonda

15. Maastik ja maakasutus Maa-Ameti andmetel seisuga september 2009 oli ehitusmaavarade maardlatega kaetud 372 km2 (0.8% maismaast) ja mäeeraldistega 44 km2 (0.1% maismaast). Merealal on ehitusmaavarade maardlaid on 28 km2 ja mäeeraldisi 4 km2 Töötavate ehitusmaavarade karjääridega (mäeeraldistega) omavalitsuse pindalast hõlmatud üle 0.5% kaheksas omavalitsuses: Vasalemma vald (9,4%), Saku vald (3.1%), Kunda linn (2.6%), Sõmeru vald (2%), Lavassaare vald (1.1%), Tallinna linn (1%), Aseri vald (0.6%) ja Järva-Jaani vald (0.5%). Kõigi mainitud omavalitsuste territooriumil on võimalik kaevandamise ala enam kui kahekordne suurenemine. Üle 5 % pindalast on maardlaid kaheksa omavalitsuse territooriumil: Vasalemma vald (19.3%), Jõelähtme vald (14.4%, 5.9% kui arvestada graniidi maa-alust kaevandamist), Leisi vald (12.2%, mitte kasutatavad savi maardlad), Sõmeru vald (12%), Kunda linn (8.2%), Saku vald (7.7%), Loksa linn (7.2%) ja Harku vald (6.4%, ei kaevandata). Siinkohal pole arvestatud ehitusmaavarade või muu kaevandamisega varem rikutud alasid, mis pole arvel maardla või mäeeraldisena. Ehitusmaavarade kaevandamisel on keskkonnale peamiseks surveteguriks maavõtt kaevandamiseks. Ehitusmaavarade kaevandamise karjääride ala on viimase nelja aasta jooksul suurenenud keskmise kiirusega 4 km2 aastas.

16. Looduskaitsealad, looduslik mitmekesisus s. h Natura 2000 alad Ehitusmaavarade karjääre (mäeeraldisi) on Natura aladel Eestis kaks, Lahemaa loodus- ja linnualal (Sillaotsa liivakarjäär) ja Otepää loodus- ja linnualal (Liivaaugu liivakarjäär). Ehitusmaavarade maardlate kogupindalast (400 km2) paikneb Natura aladel 24 km2, ehk 6 %. Looduskaitse erinevad piirangud (Looduskaitseseaduse + Natura loodusalad + kohalike omavalitsuste kehtestatud looduskaitsekaitsealad ja piirangvööndid) moodustavad kokku ca 60 km2, ehk 15 % ehitusmaavarade maardlate kogupindalast. Koostöö korral siin suuri probleeme ei ole. Raskusi on aladel, kus niiskusest sõltuvad kaitsealused elupaigad paiknevad vahetult maardla kõrval. Mõnel juhul saab suunatud kaevandamisega ka kaitsealade eesmärkidele kaasa aidata.

17. Pinnavesi Kesises seisundis pinnaveekogumitest on kesise seisundi ühe põhjusena ehitus­maavarade kaevandamise esile toodud vaid Harku oja puhul Ehitusmaavarade kaevandamine kui koosmõju komponent on ära mainitud Kurtna järvede veerežiimi muutjana, põlevkivi, liiva ja turba kaevandamine ning põhjaveevõtt mõjutavad Kurtna järvede veerežiimi ja mitmete järvede veetase on siin oluliselt langenud Varasemast ajast on teada olnud probleeme Toolse jõega, mille äravoolust Aru–Lõuna lubjakivikarjäärist Ehitusmaavarade kaevandamise tulemusena on tekkinud mitmeid tehisjärvi, millest suuremad on veekogumitena arvel: Rummu Läänekarjäär, Männiku järv ja Raku järv. Karjääriveekogud veekogud võivad olla kesise ökoloogilise potentsiaaliga ja maastikku sobimatud, kui nende kujundamist kaevandamise käigus ette ei planeerita. (Kroodi on halvas seisundis Maardu fosforiiditehase jääkidega)

18. Põhjavesi Ehitusmaavarade mäeeraldistelt (0.1% maismaast) toimuv veeheide on ligikaudu 50000-60000 m3/d (17-20 miljonit m3/a). Ehitusmaavarade kaevandamisel on olemasolevates karjäärides ärajuhitava põhjavee kogus harva üle 2000 m3/d, suurim on Aru-Lõuna lubjakivikarjäär, mille veeheide 30000 m3/d moodustab poole ehitusmaavarade kaevandamise käigus ärajuhitavast veest. Nabala piirkonda kavandatud suurde lubjakivikarjääride veekõrvalduse vajadus (sademevesi + põhjavesi) jääb olemasolevate projektide ja modelleerimiste järgi alla 10000 m3/d, seda ilma veetõrje abinõusid rakendamata. Kui kaevandamisega kaasneb ilma leevendusmeetmeid rakendamata põhjavee alanemine kuni mõne kilomeetri kaugusel karjäärist, siis karjääride hülgamisega (kuivendussüsteemi töö lakkamisega) võib kaasneda liigniiskus ning liigvee kontrollimatu äravool naaberaladele (Rummu karjäär). Kokku võib ehitusmaavarade karjääride poolt mingil moel mõjutatud üksikmajapidamisi olla sadakond, mis tähendaks 200-400 inimest.

19. Õhk Välisõhu kvaliteet Eestis üldreeglina paraneb, vaid Tallinna piirkonnas ületab piirväärtusi korduvalt PM10 (peentolm). Raimamise, purustamise, sõelumine ja transpordi mõjul võib tolmu ülenormatiivne sisaldus ulatuda mõnesaja meetri kaugusel karjäärist, ebasoodsatel ilmastikutingimustel ka kaugemale. Enim mõjutab välisõhku killustiku tootmine, mistõttu siin kasutatakse välisõhu normidele vastavusse viimiseks erinevaid leevendusmeetmeid. Eelkõige Tallinna ümbruses tuleb arvestada peenosakeste ja üldtolmu fooni ja õhusaasteallikate võimaliku kumulatiivse mõjuga, mis ilma leevendusmeetmeid rakendamata võib kaevandamiskoha juures viia normi ületamiseni.

20. Taastumatute loodusvarade kasutus Eesti on ehitusmaavaradega piisavalt varustatud, kuid maavarade erimite lõikes on paiknevus ebaühtlane. Harju maakonnas moodustab Tallinna lähiümbruse (umbes 50 km raadiuses) ehituslubjakivi ja ehitusliiva varu ligi poole kogu Eesti aktiivsest varust. Ehitusmaavara varust märksa olulisem on varu kättesaadavus. Varu on piisavalt, seda saab uuringutega kordades suurendada (v a kruus) kuid olemasolevad piirangud ja vajadus maavara paiknemiseks tarbimiskoha läheduses, tekitavad piirkonniti probleeme majanduse varustamisel ehitusmaavaradega. Olemasolevate mäeeraldiste piires oleva maavara jääkvaru ammendumise kiiruse järgi on selge, et piirkonniti tuleb maavarade lõikes alternatiivide puudumisel astuda samme uute karjääride avamiseks vähendamaks prognoositavaid varustusprobleeme.

21. Ehitusmaavara varude ammendumise kiirus

22. Kohalike inimeste heaolu ja inimeste tervis Ehitusmaavarade kaevandamisel avaldavad inimese tervisele mõju müra, õhu kvaliteet ja kvaliteetse joogivee olemasolu, varale maavõnked ja piirkonna üldine maine. Ehitusmaavarade arengukava mõju hinnates on eeldatud, et maavarade kaevandamisel tagatakse tegevuskoha mõjusfääri jäävatel kohalikel elanikel keskkonnanormide järgimine kaevandajale keskkonnalubade nõuete kehtestamise abil.

23. Kultuuripärand Kultuuripärand koosneb esemetest, ehitistest, rajatistest ja kultuurimaastikust koos kõige seal olevaga. Eelnevate põlvkondade kultuuripärandit võib ühel või teisel moel leida vähemalt 90 % Eesti maismaaterritooriumilt. Kaitstavate kultuuripärandi objektide korral jäetakse kaitsealuste objektide ala kaevandamata, vajadusel võib kaaluda ka objekti teisaldamist kui see on kultuuripärandi säilitamiseks vajalik. Kindlasti võib rakendada erinevaid kultuuripärandi tähistamise võimalusi.

24. Võimaliku keskkonnamõju kokkuvõte • Ehitusmaavarade kaevandamise vääramatut mõju maastikule, elupaikadele ja veekeskkonnale saab ohjata karjääride asukoha valikuga, piirates liigsete karjääride teket ja lühendades kaevandamisaega ühes karjääriala kiire korrastamisega maksimaalselt looduslähedaseks alaks. Oluline on suurte maardlate kasutamise kavandamine. • Mõju, mis oleneb kaevandamisel kasutatavast tehnoloogiast ja seadmetest, geoloogilistest ja mäenduslikest tingimustest jms ohjatakse konkreetse kaevanduskoha keskkonnalubade tingimustega, mille määramisel vajadusel tuginetakse keskkonnamõju hinnangule. Märkimisväärne osa keskkonnamõjust oleneb valitud tehnoloogiast ja töökultuurist. • Kõige suurem mõju kaasneb lubjakivi ja dolokivi kaevandamisega. Suurtes karjäärides töötavad korraga mitmed mehhanismid ning paljudes neist ka mitu purustus-sorteerimissõlme. Korraga on avatud suur territoorium, mis ei ole korrastatud.

25. Keskkonnamõju indikaatorid • Ehitusmaavarade kaevandamisel on peamine indikaator maavõtt kaevandamiseks, millega kaasneb vältimatu mõju maastikule. Selge on vajadus maa (sh maastiku) väärtuse hindamiseks kõigis olulistes aspektides, riigi huvi tagada ehitusmaavarade varustuskindlus peab olema tasakaalus maa säästliku kasutamisega. • Olulise keskkonnamõju seireks on vajalik kaevandamisega rikutud maa arvestus. Rikutud ja kaevandatava riigimaa pindala suurenemise tendentsi tagasipööramine. Ühes ehitusmaavarade karjääride mäeeraldiste arvestusega võimaldab see hinnata nii maavõttu kui korrastamise edukust. • Karjääriveekogude võimalikult hea ökoloogilise potentsiaali saavutamine ja avaliku huvi pakkuvate karjääriveekogude saneerimine on samuti olulised näitajad. • Nii mulla taaskasutus kui karjäärides kujunevate tehisjärvede hea seisund võivad ehitusmaavarade arengukava rakendusperioodil lisanduda keskkonnamõju indikaatoritena.

26. Olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid Riik peab maaomanikuna planeerima vahendid oma maal kaevandamisega rikutud alade ja karjääriveekogude korrastamiseks. Kui seda ei saa enam nõuda kaevandajalt on see riigi kohustus. Selleks tuleb planeerida ka vastavad vahendid riigieelarvest (kogutud keskkonnatasude arvel). Kaaluda tuleb toetusskeemide rakendamist ka eramaaomanikele. Veelkord kaaluda korrastamise tagatisraha sissenõudmist kaevandajalt. Suurte maardlate kasutuselevõtul Harjumaal tuleb kavandada maardla säästev kasutamine. Kaevandamistehnoloogia peab võimaldama karjääri etapiviisilist korrastamist. Peatatud karjääride puhul tuleb rakendada lihtsustatud korrastamist, mitte lubades kaevandamise jätkamist välistavat maakasutust. Maardlatele vajadusel antavad puhvertsoonid hoiavad ära kaevandamisala määramise elamute ja kaitsealade vahetusse lähedusse. Maanteede ja tänavate ehitamisel tuleb eelistada pikaaegsema vastupidavusega lahendusi ja kvaliteetsemat materjali. Vajalik on tee kogukulude arvestus tee elutsükli jooksul (investeering, hooldus, remont).

27. Alternatiivide analüüs Erinevused arengustsenaariumites on riigi sekkumise tasemes protsessi. Arengukavas tulemuslikkus sõltub uuringute ja analüüside põhjal täpsustunud meetmete ja tegevuste lõplikust sisust ja rakendamise efektiivsusest. Seetõttu võib alternatiiv 1 anda alternatiiviga 2 ligilähedaselt samaväärse lõpptulemuse, kuid tõenäosus on väiksem. Osa seni rikutud maid jääb tõenäoliselt pikaks ajaks rikutud aladeks. Eelistatud on 2 alternatiiv, mille rakendamine tagaks kõige kindlamini arengukava eesmärkide saavutamise, kuid nõuaks suuremaid kulutusi.

28. Jõelähtme näited + vana fosforiit!

29. Ruu Mäeeraldisi on Jõelähtme vallas 47.26 ha ehk 0.22% pindalast

30. Maardu II graniidikaevanduse kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne on Keskkonnaministeeriumis otsustamiselAvalik arutelu oli 05.05.2009 Jõelähtme Rahvamajas

31. OÜ Seapaju Arendus loa taotlus sisse tulnud - 26.06.2009. Inimesi teavitatud lehe kaudu, kaalumisel KMH tegemine

32. Loo lubjakivikarjääri KMH programmiga ette nähtud tööd • Lubjakivi kaevandamise eskiisprojekt – kavandatav Loo lubjakivikarjäär, 2009. TTÜ Mäeinstituut • Ammendatud Loo lubjakivikarjääri korrastamise ja maastikukujunduse eskiisprojekt, visualiseerimine, 2009. TTÜ Mäeinstituut •  Loo lubjakivikarjääri juurdepääsuteed, 2009. AS Talter • Kavandatava Loo lubjakivikarjääri müraprognoos, 2009. Tervisekaitseinspektsioon •  Loo lubjakivikarjääris tekkivate õhusaasteainete hajumise modelleerimine, 2009. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus •  2009 aastal on tehtud ka müra ja tolmu mõõtmised •  Loo lubjakivikarjääri piirkonna taimestiku ja linnustiku uuring, 2009. Tallinna Ülikool • Kavandatava Loo lubjakivikarjääri ümbruskonna kaevude inventariseerimine, 2009. AS Maves •  Kavandatava Loo lubjakivikarjääri põhjavee vaatluspuuraukudes veetaseme • mõõtmine, 2008-2009 • Eelnevad tehtud! • Arheoloogiline uuring kavandatava Loo lubjakivikarjääri alal, 2009. Tartu Ülikool (aruanne valmib 2009. a novembris) • 2009. a lõpus on võimalik teha tehtud tööde tutvustus Jõelähtme vallas. •  KMH aruanne valmib aprill 2010

33. Ruu – Valitsuses otsustamisel Ruu