280 likes | 2.09k Views
Suu limaskesta kandidoos. Mari Liiva Hambaarstiteaduse IV kursus 2013. Tekitaja. Candida albicans kuulub suu normaalsesse mikrofloorasse – kasvab välja 50% tervetelt inimestelt saadud külvidest Leidub kõige sagedamini keelepära piirkonnas
E N D
Suu limaskesta kandidoos Mari Liiva Hambaarstiteaduse IV kursus 2013
Tekitaja • Candida albicans kuulub suu normaalsesse mikrofloorasse – kasvab välja 50% tervetelt inimestelt saadud külvidest • Leidub kõige sagedamini keelepära piirkonnas • Teisi Candida liike võib samuti isoleerida suus leiduvatest haiguskolletest • Tihtipeale tegu segainfektsiooniga • Candida parapsilosis • Candida tropicalis • Candida pseudotropicalis
Klassifikatsioon • Akuutne kandidoos • Äge pseudomembranoosne kandidoos ehk soor • Äge erütematoosne ehk atroofiline kandidoos • Angulaarne heiliit ehk stomatiit • Krooniline kandidoos • Krooniline erütematoosne ehk atroofiline kandidoos • Krooniline naastuline ehk hüperplastiline kandidoos (kandidootiline leukoplaakia)
Äge pseudomembranoosne kandidoos ehk soor • Esineb vastsündinutel, imikutel, vanuritel immuunsupresseeritud isikutel, inhaleeritavate kortikosteroidide kasutamisel, diabeedi, pahaloomuliste kasvajate korral, peamine sekundaarne infektsioon AIDS-i haigetel. • Kliiniliselt: • Teravapiirilised, kreemikasvalged, kohupiimalaadsed naastud põse limaskestal, igemetel, suulaes, harvem keelel, neelus, söögitorus koos haavandumisega • Katu (irdunud epiteel, fibriin, leukotsüüdid, seenehüüfid) eemaldamisel spaatliga tuleb nähtavale punetav pind, veritsust ei teki.
Soor vastsündinutel (1) • Umbes 15% vastsündinutest • Laps nakatub sünnituse käigus, saab nakkuse sünnitusteedest • Keisrilõikega ilmale tulnud lastel on esinemine väga harv • Kui ema ravida sünnituse eel Candida-vastaste ravimitega, väheneb vastsündinu nakatumise risk dramaatiliselt • Kliinilised nähud tekivad umbes 1 nädal pärast sündi • Tüüpilised esinemiskohad on keel, pehmesuulagi ja põselimaskest • Tõsisematel juhtudel võib olla haaratud suu tagumine osa, mis võib viia neelamis- ja hingamis-raskusteni
Soor imikutel • Samuti üsna sage • Sagedane stsenaarium: ema puhastab lapse lutti oma suus ning sellega kandub Candida emalt lapsele • Kliiniliselt avaldub samamoodi nagu vastsündinutel
Soor täiskasvanutel (1) • “Haigete haigus” – kui patsiendil esineb soor, siis peaks otsima haigust, mis selle esile võis kutsuda • Diabetes mellitus • HIV infektsioon • Leukeemia • Lümfoom • Kartsinoom • Põletikuline soolehaigus • Addisoni tõbi • Tervetel inimestel võivad põhjuseks olla proteesid • Rasedusel ja oraalsetel kontratseptiividel arvatakse samuti olevat seos kandidoosi tekkega • Antibiootikumide kasutamine soodustab • Oraalsed kortikosteroidid, astmaravimid • Kserostoomia
Ägeda pseudomombranoosse kandidoosi diagnoosimine • Kliiniline pilt on olulisem kui mikrobiaalsed uuringud • Positiivse külvi puhul peavad esinema kliinilised nähud, et saaks diagnoosida (residentmikrofloora)
Ägeda pseudomembranoosse kandidoosi diferentsiaaldiagnoos • Lichen planus • Mõned leukoplaakia vormid → kattu ei anna kaabitsaga eemaldada • Mõned suu hüperkeratootilised häired • White sponge nevus → autosomaalne dominantne, perekonnas on ka teisi haigeid
Äge erütematoosne ehk atroofiline kandidoos (1) • Antibiootikumide, GKK kasutamise järel, AIDS-i haigetel, võib järgneda ägedale pseudomembra-noossele kandidoosile • Kliiniliselt: • Kõige sagedamini on haaratud keel • Punetavad alad keeleseljal, milles filiformsed papillid kaovad, harva kahjustub suulagi • Haige kaebab põletustunnet suus • Valget kattu ei esine • Punased atroofilised laigud, eriti pärast antibiootikumteraapiat viitavad kandidoosile • Alati valulik
Angulaarne heiliit ehk stomatiit (1) • Intertriigo, mille teketsoodustavadpealepärmseentebakterid (S. aureus) jamehaanilisedfaktorid (sügavsuuvolt, süljevoolusvolti, huultelimpsimine) • Haigestuvad peamiselt lapsed, täiskasvanud, kellel on halvasti istuvad proteesid, insuldihaiged • Kliiniliselt: • Suunurgason punetus, nahkmatsereerub, tekivadlõhed jakoorikud • Haigestunudpiirkond on valulikvõi hell • Sagelikaasnebkroonilineatroofilinekandidoos • Retsidiveerub ebaregulaarsete ajavahemike järel
Krooniline erütematoosne ehk atroofiline kandidoos (1) • Proteese ja teisi ortodontilisi vahendeid kandvatel haigetel, rohkem naistel, olulisel kohal on limaskesta krooniline ärritus ja bakteriaalne kolonisatsioon. • Kliiniliselt: • Kahjustuvad suulagi ja ülemised igemed, võib edasi levida keelele ja suunurkadesse • Proteesi toetusalale tekib erüteem ja turse • Limaskest on läikiv, atroofiline, hiljem võib lisanduda papillomatoos • Sageli kaasneb angulaarne heiliit.
Krooniline naastuline ehk hüperplastiline kandidoos (kandidootiline leukoplaakia) (1) • Tüüpiliselt üle 30 aasta vanustel suitsetavatelmeestel, HIV-positiivsetel • Kliiniliselt: • Põskedeljakeelelebakorrapärasekujuga, teravapiirilised, siledad, valkjadnaastud, misspaatligaeieemaldu • Hüperplastilist ala ümbritsebpunetavääris • Vajabjälgimistkuiprekantseroos (rakkudedüsplaasiajaatüüpia), sageli vajalik biopsia • Kõigesagedaminikomissuuridepiirkonnas, kuid ka põskedel, suulaesjakeelel. • Lesioonid on tavaliseltasümptomaatilisedvõitekitavadminimaalseidvaevusi, kultuuridvõivad olla negatiivsed. • Kaebuseks võib olla karedustunne ja vähene valulikkus suus • Keelekeskosaromboidneglossiit on alavorm, mille puhulkeeleseljakeskosas on teemandikujulinekandidootilinenaast.
Krooniline naastuline ehk hüperplastiline kandidoos (kandidootiline leukoplaakia) (2)
Suuõõne kandidoosi ravi • Seenevastane ravi: • Toopiliselt manustatavad klotrimasool, mikonasool • Toopiliselt manustatav nüstatiin • Lastel manustatakse ravimit suu limaskestale geelina või suspensioonina • Täiskasvanutel vajadusel süsteemne ravi flukonasooli või itrakonasooliga 100-200 mg päevas 10-14 päeva jooksul • Soodustavate faktorite kõrvaldamine • Põhihaiguse kontrolli alla saamine • Korralik suuhügieen • Proteeside uuendamine, ümberbaseerimine
Kasutatud kirjandus • Bork, K., Hoede, N., Korting, G. W., Burgdorf, W. H. C., Young, S. K., Diseases of the Oral Mucosa and the Lips. W.B.Saunders Company, 1996. • Kingo, K., Kaur, S., Karelson, M., Silm, H., Abram, K., Nahahaigused. Tartu Ülikooli Kirjastus.