Füsioterapeutilised sekkumised vaimse tervise toetamisel

1. Füsioterapeutilisedsekkumisedvaimsetervisetoetamisel Marin Rändur TÜK Psühhiaatriakliinik füsioterapeut EFLi vaimse tervise füsioteraapia töögrupi juht 26.09.2019

2. VAIMNE TERVIS • Vaimne tervis on optimaalne füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu, mitte ainult haiguse puudumine. (WHO 2010) • Vaimne tervis viitab sellele, kuidas inimene mõtleb, tunneb ja käitub. (Probst 2017) • Hea vaimne tervis on seisund, mil oleme teadlikud oma võimetest, tuleme toime igapäevase stressiga, suudame töötada efektiivselt ja viljakalt ning panustada oma kogukonda. (WHO 2005) • Vaimse tervise valdkond on seotud heaolu edendamise, vaimse haiguse ennetamise ning vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste ravi ja rehabilitatsiooniga. (Probst ja Skjaerven 2017)

3. VAIMSE TERVISE FÜSIOTERAPEUT • Tegeleb tervisedenduse, preventsioon ja rehabilitatsiooniga. • Individuaalselt, grupis ja grupiteraapias. • Loob terapeutilise suhte, et pakkuda hindamist ja teenust, spetsiifiliselt lähtudes vaimse tervise komplektsusest. • Teeb seda turvalises keskkonnas, rakendades aspekte bioloogilisest ja psühhosotsiaalsest mudelist. (Probst et al. 2015)

4. VAIMSE TERVISE FÜSIOTERAAPIA EESMÄRK • Optimeerida heaolu ja jõustada inimest läbi funktsionaalse liikumise, liigutusteadlikkuse, füüsilise aktiivsuse ja treeningu toetamise, ühendades füüsilised ja vaimsed aspektid. • Pakkuda mitmekesist sekkumist eesmärgiga leevendada sümptomeid, tõsta enesekindlust ja parandada elukvaliteeti. • Vaimse tervise füsioterapeudid töötavad multidisiplinaarses meeskonnas ja pakuvad interprofessionaalset sekkumist. • Vaimse tervise füsioteraapia tugineb olemasoleval teadustööl ja parimal kliinilisel kogemusel. (Probst et al. 2015)

5. VAIMSE TERVISE FÜSIOTERAAPIA • Pakub mitmekesiseid vaatlus- ja hindamisvahendeid ning valikut erinevaid sekkumisi lähtuvalt patsiendi füüsilistest ja vaimsetest probleemidest. • Toetab patsienti oma emotsioonide ja varasemate kogemustega toimetulekus enam kui lihtsalt keskendudes meditsiinilisele seisundile, jäädes sealjuures füsioteraapia raamidesse. • Tugineb 50 aastasel kogemusel ning areneb kiiresti koos tänapäevase teaduse arenguga. (Probst and Skjaerven 2017)

6. VAIMSE TERVISE FÜSIOTERAAPIA LIIGITUS (Probst 2017)

7. FÜÜSILISED SEKKUMISED • Eesmärgiks on parandadarahvastikutervistningennetadakaasuvaidterviseprobleeme. • TAI – liikumispüramiid • Jõu-, venitus- ja tasakaaluharjutused 2-3 x nädalas • Aeroobsed tegevused 2-3 x nädalas kokku 150 min • Liikuv eluviis igapäev 30 min (Probst 2017)

8. PSÜHHOS-SOTSIAALSED SEKKUMISED • Rõhutabliikumisemõjuvaimsetejakehalisteoskusteomandamiseleningseabeesmärgiksisiksusearengu, et toetadaühiskonnasiseseisvalttoimetulekut. • Lõõgastustehnikad • Eneseregulatsiooni oskused • Igapäevaste raskustega toimetulek (vaimsed ja füüsilised tõkked) (Probst 2017)

9. PSÜHHO-TERAPEUTILISED SEKKUMISED • Kasutatakseliikumist, kuivõimalustparandadainimeseemotsiooniregulatsioonijasotsiaalsettoimetulekut. • Sellisesekkumisekorralloobfüsioterapeutolukorra, mistoetabinimeselenda ressurssidemärkamist, kasutamistjakasvatamist. • BBAT Kehatajuteraapia, Teadveloleku praktikad, MSC, Trauma teraapiad jne. (Probst 2017)

10. FT GERIAATRILISES PSÜHHIAATRIAS • Kaks peamist gruppi: Dementsussündroom ja funktsionaalne psüühikahäire. • Kogevad füüsilise aktiivsuse ja võimekuse langust, iseseisvuse kadu, kahanevat sotsiaalset sidet, vaimse tervise halvenemist, kohanemisvõime langust ja elukvaliteedi halvenemist. • Enamlevinumad karakteristikud on apaatsus, depressioon, agressioon, psühhomotoorne rahutus, psühhootilised ilmingud. • Liikumine parandab igapäevast toimetulekut, kognitsiooni, iseseisvust, kardiorespiratoorset võimekust, arendab jõudu ja tasakaalu; vähendab osteoporoosi ja sarkopeeniat, kukkumise riske ja kukkumisi; tõstab elukvaliteeti ja sotsiaalset aktiivsust; vähendab sotsiaalset isolatsiooni, üksindust, hirmu ja hooldekodu vajadust. (Probst 2017)

11. Liikumine ja kerge kognitiivne häire • Kehaline aktiivsuse tõstmine vähendab dementsuse riski 28% ja Alzheimeri tõve riski 45% (Hamer & Chida 2009). • Kehaline aktiivsus parandab märkimisväärselt dementsus sündroomiga inimeste kognitiivset võimekust ja igapäeva tegevustega toimetulekut (Forbes et al. 2013). • Kehaline aktiivsus vähendab kerge kognitiivse häirega inimeste kukkumise riski (Guo et al 2013) ja langetab ravikulusid (Pitkälä et al 2013).

12. Liikumine ja kognitsioon • Kõrgemat kehalise aktiivsuse taset seostatakse suurema hipokampusega, mis võib mõjutada positiivselt tähelepanu ja mäluga seotud kognitiivseid oskusi (Erickson et al 2009). • Liikumine võib kaitsta dementsuse eest läbi ajuvereringe parandamisele. On leitud tugevaid seoseid elastsema veresoonkonna, kõrgema kognitiivse võimekuse ja kõrgema aeroobse võimekuse vahel (Tarumi et al 2013). • Molekulaarsel tasemel tõstab liikumine neurotrofiinide ja kasvuhormoonide taset, mis võivad stimuleerida kognitiivset funktsiooni tõstes sünapsite plastilisust, neurogeneesi ja vaskulaarset funktsiooni (Voss et al 2013). • Vähendab amüloid-ß peptiidi akumulatsiooni (Stranahan et al 2012).

13. SOOVITUSED • Aktiivsus plaan koostöös füsioterapeudiga, mis arvestab terapeutiliste vajaduste ja riskidega. • Individuaalselt kohandatud (kehalise võimekuse, piirangute, kukkumise riski, kognitsiooni, motivatsiooni). • Kehalise aktiivsuse tõstmine toimib ka siis, kui ei suudeta täita rahvusvahelisi liikumissoovitusi (TAI liikumispüramiid). • Kehaline aktiivsus peaks olema püsiv ja ajas aeglaselt progresseeruma. • Liikumine väljas (liikumisgrupid, jalutamine, aiandus jne.) ja siseruumides (liikumisgrupid, pallimängud, tantsimine, tai chi, qigong jne.) Stubbs et al 2014; Rimmer 2003;

14. BBAT KehatajuteraapiaBasic Body Awareness Therapy • Liigutusteadlikuse arendamise programm füsioteraapias. • Keskendub liigutuskvaliteedile põhiliikumises: lamades, istudes, seistes ja kõndides. • Inimesekeskne lähenemine, mis on teostatav nii individaal kui grupiteraapias. • Sisaldab liigutuspedagoogikat ja tegevus strateegiaid.

15. KASUTATUD KIRJANDUS • Erickson et al (2009) Aerobic fitness is associated with hippocampal volume in elderly humans. Hippocampus 19, 1030-1039. • Forbes et al. (2013) Exercise programs for people with dementia. Cochrane Database Syst.Rev (12) CD006489 • Guo et al (2013) Interventions to reduce the number of falls among older adults with/without cognitive impairment: an explory meta-analysis. Int. J. Geriatr. Psychiatry. • Hamer M., Chida Y. (2009) Physical activity and risk of neurodegenerative disease: a systematic review of prosective evidence. • Pitkälä et al (2013) Efficiancy of physical exercise intervention on mobility and physical functioning in older people with dementia: a systematic review. Exp. Gerontol. 48(1), 85-93. • Probst M., Skjaerven LH., Parker A., et al (2015) Provisional definition of physiotherapy in mental health. IOPTMH Newsletter, 6. • Probst, M. (May 31st 2017). Physiotherapy and Mental Health, Clinical Physical Therapy, Toshiaki Suzuki, IntechOpen, DOI: 10.5772/67595. Available from: https://www.intechopen.com/books/clinical-physical-therapy/physiotherapy-and-mental-health • Probst M., Skjaerven L. (2017) Editors. Physiotherapy in mental health and psychiatry: a scientificand clinical based approach. London: Elsevier; 2017, in press.

16. KASUTATUD KIRJANDUS • Rimmer JH. (2003) Alzheimer`s Disease. In: Drustine JI, Moore GE (Eds.), ACSM`s exercise management for persons with chronic diseases and disabilities, second ed. Human Kinetics, Champaign, USA. • Stranahan et al (2012) Anti-Inflammatory effects of physical activity in relationship to improved cognitive status in humans and mouse modles of Alzheime`s diseases. Curr. Alzheimer Res. 9 (1), 86-92 • Stubbs et al (2014) What are the factors associated with physical activity participation in community dwelling aults with dementia? A systematic review of physical activity correlates. Arch. Gerontol. Geriatr 59 (2), 195-203. • Tarumi et al (2013) Central artery stiffness, neuropsychological function, and cerebal perfusion in sedentary and endurance-trained middle-aged adults. J. Hypertens. 31 (12), 2400-2409. • Voss et al (2013) Neurobiological markers of exercise-related brain plasticity in older adults. Brain Behav. Immun. 28. 90-99. • World Health Organization (2005). Promoting mental health: Concepts, emerging evidence, practice: report of the World Health Organization, Department of Mental Health and substance abuse in collaboration with the Victorian Health Promotion Foundation and the University of Melbourne; Geneva. • World Health Organization (2010). Global recommendations on physical activity for health; Geneva.