1 / 16

Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus

Eesti Maaülikool J. Praks V. Poikalainen J. Ahokas. Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus Teema 6: Seosed looma heaolu – keskkond – toidu kvaliteet : tootmise tagajärjed Õppetund 9 : Lehmade jäsemete tervise automaatne monitooring. Sisukord. Sissejuhatus Jalahaiguste probleemid

bud
Download Presentation

Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Eesti Maaülikool J. Praks V. Poikalainen J. Ahokas Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus Teema 6: Seosed looma heaolu – keskkond – toidu kvaliteet: tootmise tagajärjed Õppetund 9: Lehmade jäsemete tervise automaatne monitooring

  2. Sisukord Sissejuhatus Jalahaiguste probleemid Lehmade lonkamine Tüüpilised sõrgade haigused Sõrgade haigused Soome lehmadel Automaatne jäsemete tervise kontroll lüpsiroboti kasutamisel Lehmade jäsemete tervise ja käitumise automaatne jälgimine Soovitatav kirjandus Täiendav materjal:Assessing.pdf

  3. 1. Sissejuhatus See õppetund kuulub näitena õppetunni “Veiste tervise ja heaolu automaatne monitooring. Printsiibid ja arendus” juurde.

  4. 2. Jalahaiguste probleemid Lonkamist esineb piimakarjade loomadelväga sageli.Lonkamine on peale mastiiti ja sigimishäireidtähtsuselt kolmas terviseprobleem. Loomadel kaasneb lonkamisega valu ning toodangu langus. Lisaks põhjustavad majanduslikku kahju ka raviga seotud kulutused.Piimalehmadel on rohkem kui 90 % lonkamistest tingitud sõrgade haigustest.

  5. 3. Lehmade lonkamine Lonkamine on jäsemete haiguste tunnus. Lonkamise põhjusi on palju, näitekserinevad haigused ja vigastused, ebasobiv põranda pind jt. 90 % lonkamistest on põhjustatud sõraprobleemidest või –haigustest, 80 % juhtudest on seotud tagajalgadega.

  6. 4. Tüüpilised sõrgade haigused • Talla verevalumid • Krooniline laminiit • Valgejoone haigus • Tallahaavand • Varvaste vahenaha põletik • Varbanaha põletik • Päkasarve erosioon • Keerdunud sõrad

  7. 5. Sõrahaiguste levik Soome piimalehmadel

  8. 6. Automaatne jäsemete tervise kontroll lüpsiroboti kasutamisel Jalalt jalale tammumise ja jalalöökide esinemissagedust kasutatakse lehmade heaoluja tervise hindamiseks. Lüpsirobot annab unikaalse võimaluse füüsikaliste näitajate dünaamiliseks määramiseks.Iga jala koormuse eraldi mõõtmiseks installeeritakse lüpsiroboti põrandasse neli kaalu.

  9. 6. Automaatne jäsemete tervise kontroll lüpsiroboti kasutamisel Mõõtesüsteemi komponendid. Jalakaalude kõrval on võimalik mõõta lüpsi ajal lehmade hingamist laserkaugusmõõturiga. Lüpsmine ja lehma käitumine registreeritakse videokaameratega.

  10. 6. Automaatne jäsemete tervise kontroll lüpsiroboti kasutamisel Jalakaalud lüpsirobotis. Lehm peab seisma kaaluplaatidel. Muutused jalgade koormustes registreeritakse andmekogumise süsteemi abil arvutis.

  11. 6. Automaatne jäsemete tervise kontroll lüpsiroboti kasutamisel Näide mõõtmistest kui rahutu lehm seisab lüpsirobotis. Kaalu vähenemine tähendab jala tõstmist (lööki)ja suurenemine kehamassi kandmist tasakaalu säilitamiseks teisele jalale.

  12. 6. Automaatne jäsemete tervise kontroll lüpsiroboti kasutamisel Näide kui terve ja rahulik lehm seisab lüpsirobotis. Lehm on tammunud või löönud jalgadega lüpsi algul ja lõpus.

  13. 6. Automaatne jäsemete tervise kontroll lüpsiroboti kasutamisel Pärast mõõtmiste lõppu arvutab tarkvara automaatselt iga jala keskmise koormuse ja standardhälbe, samuti jalalöökide arvu lüpsi ajal iga lehma kohta. Andmeid võrreldakse eelnevate lüpside andmetega. Kui andmetes esineb märgatavaid muutusi, edastatakse omanikule hoiatus.

  14. 6. Automaatne jäsemete tervise kontroll lüpsiroboti kasutamisel Paranev jäse Terve jäse Probleemid jäsemetega. Vasaku tagajäseme vähenenud koormus ning suurenenud jalalöökide sagedus.

  15. 7. Lehmade jäsemete tervise ja käitumise automaatne jälgimine Jäsemete haiguste kindlakstegemiseks on võimalik kasutada automaatseid süsteeme lüpsirobotites ning teistes selvesõimedes (näit jõusööda selvesõim). Süsteem hoiatab loomaomanikku võimalikest jäsemete haigustest. Lehmad tuleb jagada vähemalt kolme rühma arvestades neile iseloomulikku käitumist (tammumine ja jalalöögid).Muutusi saab kasutada lonkamise kindlakstegemiseks ja lehma aktiivsuse taseme seireks.

  16. 8. Soovitatav kirjandus Ahokas J., Pastell M., Takko H., Hautala M., Poikalainen V., Praks J. & Veermäe I. Measuring cow’s welfare: Weighing the cow in a milking robot. AgEng 2004 Conference, 12-16.9.2004, Leuven, Belgium. Pastell M., Takko H., Hautala M., Poikalainen V., Praks, J., Veermäe I. & Ahokas J. Monitoring cow health in a milking robot. Precision Livestock Farming ’05, Wageningen Academic Publishers, 2005. p. 187 – 192 Poikalainen V., Veermae I., Praks J., Aland A., Kokin E., Laikoja K., Ahokas J. & Hautala M. Posssibilities of Automatic Assessment of Cows Welfare. ISAH 2005 XIIth International Congress Warsaw 2005. Proceedings, Volume 1, p 180 – 183. Pastell M., Takko H., Gr;hn H., Hautala M., Poikalainen V., Praks, J., Veermäe I., Kujala M., Ahokas J. Assessing cows’welfare> weighing the cow in a milking robot. Biosystems Engineering, 2006, 93,1, 81-87. http://www.ruminantlameness.com/end/proceedings2004.pdf http://www.oz.availa4.com/locomotion/pdf/HerdLameness.pdf

More Related