1 / 55

Füüsikalised ohutegurid. Kõrge ja madal õhurõhk.

Füüsikalised ohutegurid. Kõrge ja madal õhurõhk. H.Vasar 31.01.2013. Ohuteguri olemus. RÕHK - pinnaühikule mõjuv jõud. ÕHU RÕHK = pinnaühikule mõjuva õhu kaaluga. MEREPINNA kõrgusel on õhurõhk võrdne 760 mm kõrguse elavhõbedasamba kaaluga 1,03 kg.

casta
Download Presentation

Füüsikalised ohutegurid. Kõrge ja madal õhurõhk.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Füüsikalised ohutegurid.Kõrge ja madal õhurõhk. H.Vasar 31.01.2013

  2. Ohuteguri olemus • RÕHK - pinnaühikule mõjuv jõud. • ÕHU RÕHK = pinnaühikule mõjuva õhu kaaluga. • MEREPINNA kõrgusel on õhurõhk võrdne 760 mm kõrguse elavhõbedasamba kaaluga 1,03 kg. • Rõhku 1,03 kgf/cm² nim. normaalatmosfääriks- atm • 1 atm = 760 mmHg = • = 1 bar = 1 torr

  3. Ohuteguri olemus. Rõhk vees. • Veekeskkond on hüperbaariline. Paigalseisva vee igas punktis valitseb hüdrostaatiline rõhk, mis moodustab vee pinnale mõjuva atmosfäärirõhu (p₀) ja veesamba kaalu poolt tekitatava rõhu summana: p= p₀ + yh, kus y- vee erikaal ja h- veesamba kõrgus. • 10 m kõrgune 1 cm² ristlõikepinnaga veesammas kaalub 1,03 kg, st. sama palju kui 760 mmHg sammas ja avaldab seega rõhku 1 atm. • Hüdrostaatiline rõhk 10 m sügavuses on seega 2 atm.

  4. Atmosfääri õhukoostisosad • OSARÕHK e. partsiaalrõhk - rõhk, mida mingi gaasisegu (näiteks õhu) keemiline komponent (näiteks hapnik) avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal. • Mingi gaasisegu komponentide osarõhkude summat väljendab gaasisegu kogurõhk (Daltoni seadus). Lämmastik 78% Hapnik 21% Argoon 0,93% Süsinikdioksiid 0,03% Neoon Helium Krypton Xenon Vesinik

  5. Dalton`i seadus. • Osarõhkude seaduse kohaselt on keemiliselt inaktiivsete (üksteisega mittereageerivate) ideaalsete gaaside segu kogurõhk võrdne segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. • Henry-Dalton`i seadusväidab, et gaasisegu komponendi lahustuvus vedelikus on jääval temperatuuril võrdeline komponendi osarõhuga. • Henry-Dalton`i seadus on oluline kunstlike hingamisgaaside valmistamisel ja kasutamisel • Sukeldumisel kasutatavad gaasisegud: Hapnik, Nitrox, Heliox, Trimix Henry-Dalton`i seadus on tähtis gaaside lahustumisel organismis sukeldumise ajal.

  6. Boyle seadus Boyle-Mariotte'i seaduson üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht. Selle kohaselt muutub gaasi rõhkisotermilises protsessis pöördvõrdeliselt gaasi ruumalaga. See tähendab, et kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. p x V= const, kui T= const, kus p, V ja T, ja tähistavad vastavalt gaasi rõhku, ruumala ja temperatuuri. P1/P2 = V2/V1

  7. Osarõhu muutumine vees(Dalton`i seadus)

  8. Dalton`i seaduse järgi kõrguse suurenedes proportsionaalselt langeb O2 osarõhk.

  9. Kõrgused ja alarõhkDALTON`I seaduse järgi kõrguse suurenedes proportsionaalselt langeb O2 osarõhk

  10. Kõrgused, alarõhk, hapnikuvaegus. • Organismi reaktsioonid hapnikuvaegusele ei olene ainult vaeguse ulatusest, vaid ka ajavahemikust, mille kestel see tekib. Eristatakse: 1. akuutset hüpoksiat (äkiline rõhu langus lennukis) 2. Kiiresti tekkivat hüpoksiat (kiire tõus mägiraudteel) 3. Kroonilist hüpoksiat (kestval kõrgustes viibimisel)

  11. „Mägitõbi“ • O2 vaeguse poolt esile kutsutud häired: töövõime langus, väsimus, halb enesetunne. • Spetsiaalseks tunnuseks on tahtejõuetus, unisus, isutus, õhupuudus, tahhükardia, peapööritus, oksendamine, peavalud, apaatia või eufooria. • Eriti ohtlik on aeglaselt, hiilivalt tekkiv O2 vaegus, eriti kehalise puhkeoleku puhul -eelnevate haigussümptomiteta tekib teadvuse kadu.

  12. Kõrgusest tingitud hapnikuvaeguse toimeläved

  13. Lennuki siserõhk. • Enamus tsiviillennukeid kulgeb kõrgusel 40 000 ft (~12 km) Kabiiniõhk sel kõrgusel peab olema survestatud, et reisijad ja meeskond saaks normaalselt hingata- mitte alla 8000 ft taseme s.o. 0,75 atm (570mmHg) Sissehingatavas õhus on 25% vähem O2. Õhk vahetub pideva vooluna sissetuleva atmosfääri ja filtreeritud siseõhu seguna 2-3 minuti järel = 20-30 õhuvahetust tunnis Vent.süsteem peab tagama 0,55 m³ värsket õhku minutis iga inimese kohta.

  14. Lennuki siserõhk (0,75 atm) • Kui lennuk tõuseb 1000-3000 ft/min e. 5-15 m/sek siis siserõhk suureneb 500 ft/min e. 2,5 m/sek • See on inimesele talutav muutus • Laskumine ei ole kiirem kui 300 ft/min e. 1,5 m/sek

  15. Hüpoksia astmed ja sümptomid

  16. Rõhu langus lennukis. Ajareserv. • Rõhu ootamatu languse korral kabiinis peab lennuk laskuma 3 km (10 000 ft) kõrgusele, kus välisrõhk on 526 mmHg • TUC- aeg, et haarata hapnikumask

  17. Atmosfäärirõhk, füüsikaseadused, hingamisfüsioloogia, allveemeditsiin Gaasiseadused peavad kindlalt meeles olema! Vee all hingamine on võimalik ainult siis kui kopsudesisene õhurõhk on võrdne rindkerele väljast toimiva hüdrostaatilise rõhuga. Kui hüdrostaatiline rõhk ületab kopsusisest rõhku vaid 100 mmHg võrra, ei suuda hingamislihased rindkere vajalikul määral laiendada ja sissehingamine muutub võimatuks.

  18. Maht muutub kõige rohkem merepinnal

  19. Sukelduja kopsude maht on 6L , jääkmaht 1,5L; üldmaht on 7,5L. Rõhk 40m sügavusel on 5 atm. Nüüd suureneva välisrõhu toimel rindkere maht enam väheneda ei saa, kopsudes tekib suhteline alarõhk ja rinnaõõs hakkab toimima imevalt. Veri tungib kopsudesse vähendade jääkmahtu . Kopsude maht sukeldumisel

  20. Rindkere mahuline kokkusurumine ja laienemine Vabasukeldumisel surub järjest suurenev hüdrostaatiline rõhk rindkere kokku kuni kopsude jääkmahuni. Vabasukeldumise sügavuse füsioloogiline piir on määratud kopsude üldmahu TC ja jääkmahu RV suhtega (TC:RV=P2:P1) Näit.VC=6 l,RV 1,5 l, TC = 7,5l 7,5:1,5=P2: 1 atm; P2= 5atm Rõhk 5 atm on 40 meetrit

  21. Kopsude maht pinnaletõusul • Kui tuuker, hinganud vee all hingamisaparaadist, alustab tõusu ja hoiab hinge kinni, siis sügavuse vähenedes välisrõhk alaneb ja kopsudes oleva õhu rõhk osutub välisrõhust kõrgemaks. • Õhk hakkab kopsudes paisuma. • Rohkem kui kopsude üldmahuni see minna ei saa- kops rebeneb, õhk tungib rebendi kaudu rindkere kudedesse, naha aluskoesse, rebenenud veresoonte kaudu vereringesse. Seda nimetatakse BAROTRAUMAKS

  22. BAROTRAUMA- tekib rõhu tagajärjel õhuga täidetud ruumides: kopsudes, siinustes, sisekõrvas, seedetraktis: • pinnaletõusul gaaside ekspansioonist (Expansion injury) • Sukeldudes sügavusse negatiivsest rõhust/alarõhust (squeeze)

  23. Gaaside ekspansioonist tingitud vigastused: Arteriaalne gaasembolism (AGE) Pneumotooraks (kopsu kollaps) Mediastiinumi emfüseem Nahaalune emfüseem Siinuste barotrauma Kõrvade barotrauma Hamba barotrauma Kõhugaaside peetus

  24. Arteriaalne gaasembolism • Kui kopsudes paisuv gaas ei pääse välja, tekib kopsukoe ülevenitus ja rebenemine • Rebenevad ka kopse läbivad suured veresooned- paisuv gaas pressitakse otse vereringesse • Sellised suured mullid blokeerivad verevoolu magistraalarterites • Püstiasendi tõttu kerkivad mullid ülespoole ja • esmaseks kohaks on peaaju veresooned- tulemuseks ajuinsulti meenutav kliiniline pilt • Haigus avaldub esimese 5-10 min jooksul sukeldumisest • Ravi on kohene rekompressioon barokambris (vähendada kiiresti gaasimulli ruumala ja kiirendada imendumist

  25. Pneumothorax Mediastinal emphysema Terav valu rinnus, vaevaline hingamine, tsüanoos. O2 + hospitaliseerimine. Mitte rekompressioon! Õhk on sattunud mediastinumisse kopsude vahele. Terav valu rinnaku taga, raske hingata (eriti sissehingamine), kähe metalne hääl. O2, haiglasse, mitte barokambrisse saata!

  26. Nahaalune emfüseem Tavaliselt järgneb mediastinaalsele emfüseemile. Õhk on kaelal ja õlavöötmel naha all. Lokaalne turse, krepitatsioon, Hääle muutused Esmaabiks O2, Hospitaliseerida Mitte rekompressioon!

  27. Siinuste barotrauma.

  28. Väliskõrva ja keskkõrva barotrauma • Trummikilele toimiv rõhk kandub üle kuulmeluukeste sisekõrva ovaalaknale,mille äärelt jaluse tald lahti rebeneb. Labürindist voolab perilümf välja. Häirub nii kuulmis- kui tasakaalufunktsioon • Kuulmetõrve halva läbitavuse korral kummub trummikile suureneva välisrõhu toimel trummiõõnde ja võib rebeneda. • Kõige sagedasem tuukrihaigus

  29. Rõhkude tasakaalustamine. • Laskumise ajal tuleb trummiõõnt aktiivselt ventileerida (neelatamine) • Teine meetod on kõrvade „läbipuhumine“. Liiga vägivaldse Valsalva manöövri tagajärjeks võib olla labürindi perilümfi rõhu tõus ja ümarakna rebenemine. Järgneb perilümfi väljavool ja sisekõrva kahjustus (vertigo, tinnitus, neurosensoorne kuulmislangus jne)

  30. Raskusastmed: 0- norm. 1- pars flacida osas hüpereemia (tekib rõhkude vahe korral 100mmHg 2- kogu ulatuses punetus 100-150mmHg 3- hemorraagiad 4- hemorraagiad keskkõrvas TM ruptuuriga või ilma 5- hemorraagia kogu keskkõrva ulatuses

  31. Compression injuryNegatiivse rõhu toime = SQUEEZE Lung squeeze- pikaaegne sukeldumine lisaõhuta Sinus squeeze Middle ear squeeze External ear squeeze (liiga liibuv kapuuts, tugev maskirihm) Inner ear fistula (forsseeritud Valsalva) Alternobaric vertigo (ühe kõrva tasakaalustamise probleem) Caloric vertigo (külm vesi ühes kõrvas, lekkiv kapuuts) Suit squeeze (tuukriülikonna probleemid) Mask squeeze (maskis olevat rõhku ei õnnestu tasakaalustada) Tooth squeeze (vigased hambaplommid, mille all õhuruum)

  32. Kessoontõbi • Kessoontõbi on haiguslik seisund, mis tekib organismis lahustunud gaaside kiirel vabanemisel, mille käigus tekivad gaasimullid • Põhjustajad peamiselt lämmastik ja heelium, mida sukeldumisel kasutatakse. • N2 on organismis indiferentne biokeemiliselt aga mitte füsioloogiliselt • Hüperbaarilistes tingimustes võib N2 lahustuda kogustes, mis on mürgine närvisüsteemile • Erinevate gaaside lahustuvus erinevates kudedes on erinev (nt lihaskude mahutab suhteliselt vähe N2 ja gaasivahetus toimub seal kiiresti. Rasvkude mahutab palju N2 ja gaasivahetus toimub seal aeglaselt) • Organismi reaktsioon N2-le on narkootiline • Toime tugevus on otseses seoses N2 osarõhu suurusega ja rõhu suurenemise kiirusega

  33. KESSOONTÕBI/dekompressioontõbiN₂ osatähtsus hüperbaarilistes tingimustes • Lahustuva gaasi koguse määrab vaba gaasi osarõhu suurus (H-D seadus) • Välisrõhu tõustes tõuseb ka N₂ osarõhk sissehingatavas õhus. • Toimub kudede küllastumine N₂-ga e. SATURATSIOON kuni rõhkude tasakaalustumiseni • Välisrõhu alanemisel N₂ hakkab väljuma kopsude kaudu- desaturatsioon

  34. KESSOONTÕBI/dekompressioontõbiN₂ osatähtsus hüperbaarilistes tingimustes • Kui välisrõhu alanemisel hakkavad koed üleliigset N₂ ära andma, peab veri transportima selle kopsudesse. Kui gaasi vabanemine ületab vere transpordivõimet, hakkab vabanev gaas moodustama gaasimulle. • Gaasimull paisudes avaldab survet ümbritsevatele kudedele ja võib sulgeda vere- ning lümfisooni

  35. Sõltuvalt gaasimullide asukohast on kessoontõvel väga suurte variatsioonidega sümptomaatika: kergest liigesvalust või nahavärvuse muutusest eluohtlike vereringe või KNS häireteni • Sümptomite suur ampluaa teeb haiguse diagnoosimise keerukaks • Mida kiiremini sümptomid avalduvad, seda raskema haigusjuhuga on tegemist • Avaldub tavaliselt esimese ööpäeva jooksul • Haigus on tavaliselt progresseeruv

  36. Cerebral DCI

  37. CEREBRAL DCI • Väsimus, peavalu, pööritus, tunnelnägemine, teadvuse hägunemine, teadvusetus, surm • O2, kiiresti rekompressioonikambrisse

  38. Spinal DCI, Vestibular DCI

  39. Chokes, Lymphatic DCI, the „bends“, skin „bends“ • Chokes- mullid häirivad vereringet südames ja kopsudes (valu rindkeres, hingamishäired, tsüanoos....surm) • The „bends“-mullid liigestes/liigeste ümber • Lümfiteede ja naha haaratus – lööve, sügelus, nahaalune turse

  40. Kessoontõve raviks on rekompressioon • Rõhu tõus põhjustab gaasimullide ruumilise vähenemise andes kiire leevenduse • Gaasi liikumise tasakaal nihkub vedelikuruumi kasuks kiirendades tekkinud gaasimullide imendumist • Hüperbaariline hapnik kõrvaldab kessoontõvest põhjustatud kudede hapnikuvaesust

  41. Kessoontõve tekkimise vältimine • Kõige tähtsam: kasutada usaldusväärseid sukeldumistabeleid • Täpselt arvestada sukeldumissügavust, põhjaaega • Nendest sõltuvad dekompressioonipeatused

  42. SUKELDUMISTABELID

  43. BAROKAMBRI RAVITABELID • Tabelid 5,6,6A,7,9- hapnikraviga • Tabelid 1A,2A,3,4- ainult õhuga • Spets. tabel 8 (69m, Heliox või Nitrox gaasisegu+O2) • Ravitabelid algavad tavaliselt 18m sügavusest (cerebral või spinal DCI korral 50m sügavusest) Kui neuroloogilist staatust ei ole hinnatud, alustatakse tavaliselt ravitabeliga nr 6 Ravi pikkus on väga erinev: 2h- 7h-48h- 56h ...

  44. Gaaside toksilisus • Allveemeditsiinis on olulised: O₂, N₂, CO₂ ja CO. • N₂ omab narkootilist toimet sügavustes, intoksikatsioonitase suureneb sügavuse, mitte aja pikkusega seoses. • Õhuga sukeldudes ilmneb N₂ narkootiline efekt 40 m sügavusel. • Üle 60 m sukeldudes O₂ toksilisus • Inertgaasid Ar, Kr, Xe on veel mürgisemad, Ne vähem. He ei oma sügavustes narkootilist efekti, mistõttu kasutatakse teda süvasukeldumistel

  45. Gaaside toksilisus • N₂-narkoos: reaktsiooniaeg pikeneb, kriitikameel kaob, liigutused kohmakad ja ebatäpsed, ajataju kaob.Hirm ja N₂ narkoos koos → paanika • O₂ äge mürgistus tekib, kui O₂ osarõhk on 1,7 bar või rohkem. Tekivad epileptilised krambid. • O₂ krooniline mürgistus tekib, kui pO₂ mitme päeva vältel üle 0,5 bar

  46. Riskifaktorid sukeldumisel: • Järjest palju tõuse ja laskumisi • Sügavaim sukeldumine põhjaaja lõpus • Kiire pinnaletõus • Külm vesi (sõltuvalt sooja veekihi paksusest on termokliin erinevates sügavustes. Eesti vetes suvel 10-15 m sügavusel langeb t⁰ järsult +18⁰ st +10⁰ peale) • Mitu sukeldumist lühikese ajavahemiku järel • Raske füüsiline töö

  47. Seadusandlus Eestis • Vabariigi Valitsuse määrus “Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord.” Vastu võetud 21.11.2003 nr 290Määrus kehtestatakse «Meresõiduohutuse seaduse» (RT I 2002, 61, 375; 63, 387) § 27 lõike 2 alusel. • Määrusega kehtestatakse kuni 60 m sügavuses töötavate tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli käigus tehtavate terviseuuringute loetelu, terviseuuringute maht ja sagedus ning tuukrina töötamise sobivust tõendava tervisetõendi väljaandmise kord.

  48. NB! Määruse nõuded, mida Eestis ei täideta • § 4. Nõutavad terviseuuringud: Eelneval tervisekontrollil vajalik barofunktsiooni test rekompressioonikambris!!! • § 5. Tervisekontrolli tegija:Tuukrite tervisekontrolli teeb arst, kes on registreeritud tervishoiutöötajana «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses» (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 36; 61, 375; 62, 377) sätestatud korras ja kes on läbinud allveemeditsiinialase koolituse ning omab sellekohast tunnistust.

More Related