MÜRAST PÕHJUSTATUD TERVISEKAEBUSED

1. MÜRAST PÕHJUSTATUD TERVISEKAEBUSED Eda Merisalu, Dr.Med.Sci. TÜ tervishoiu instituut VII Töötervishoiupäev. Tallinn, 27.10.2005 Euroopa nädal 24-28.10.2005 Peatage müra!

2. MÜRA TOIME LOOTE ARENGULE Lootel on kõrvad. Ta võtab vastu helisid, kuuleb iga räägitud sõna. Tugev müra põhjustab emakalihaste toonuse muutust, loote jäsemete ja keha tugevaid liigutusi. Kuni 18 kuud loode reageerib tugevalt mürastressile, erinevalt teistest arenguperioodidest Ellujäämise nimel see reaktsioon helisignaalile võimaldab ärgata sekunditega sügavast unest ja valmistuda kiireks sprindiks või jõuliseks võitluseks. Tänapäeval aga ei saa vältida mürarohkeid diskobaare, ülitugevat tümpsmuusikat autodes, küll saab vältida ja vähendada müra töökohal, riski, mis ei ole vabatahtlikult võetud.

3. Müratekkene kuulmiskahjustus e. professionaalne nürikuulmus e. vaegkuulmine

4. Müratekkene kuulmiskahjustus e. professionaalne nürikuulmus

6. MÜRA JA KEMIKAALID Kuulmiskahjustus areneb ka piirnormist madalama müra ekspositsiooni korral koos toksiliste ainetega. Kuulmislangust täheldati orgaaniliste lahustite madalate kontsentratsioonide puhul töökeskkonna õhus: Ksüleen 20 ppm (TLV) – tsentraalne/ perifeerne kuulmiskahj. Stüreen 13 ppm (OEL) - kohleaarkahjustus, tasakaaluhäired Stüreen - kuulmislangus (OR=5,2). Stüreen+ tolueen – kuulmislangus (OR=13,1) Kui töötaja on eksponeeritud mürastressile, siis toksilised ained läbivad kiiremini aju-vereringe barjääri. Kaebusteks on peapööritus ja tasakaaluhäired.

7. Müratõbi =mürastress? – professionaalne nürikuulmus + muutused erinevates organsüsteemides

8. MÜRASTRESS • Sümpaatilise närvisüsteemi erutus = SAS aktiviseerumine = ainevahetusprotsesside intensiivistumine • - kõrgvererõhutõbi, insult, infarkt, kardiovaskulaarne surm • ateroskleroosiprotsessi kiirenemine • mao-soole peptilised haavandid • veresuhkru taseme tõus, diabeet • immuunsüsteemi aktiviseerumine /pidurdus • mineraalide- ja veeainevahetuse muutused • immuunsuse ja kaitsevõime langus • hemato-entsefaalbarjääri läbitavuse  • skeleti-lihassüsteemi probleemid • hirm, ärevus jt psühholoogilised probleemid • vägivald, kuritegevus,suitsiid

9. TÖÖSTRESS, ATEROSKLEROOS & INSULT Stressiga toimetuleku raskused põhjustavad suurenenud riski ajuinsultide tekkeks. Kõrge vererõhuga vanematel rootsi meestel, kes olid väga frustreeritud pingelistes olukordades, oli ajuinsuldi esinemissagedus 3x kõrgem. Sama tulemuse said Soome teadlased (uuriti >2000 inimese) Uuriti 573 (vanuses 40-60 a) US töötaja stressitaset ja lupjumise ilminguid karotiidartereis. Neist 36%, kes olid tugevas stressis, esines lupjumise ilminguid ajukude varustavates artereis, võrreldes nendega (27%), kel stressi polnud Samuti esines riskirühmas rohkem ärevushäiret.(Pr. uuring)

10. MÜRASTRESS JA AJU FUNKTSIOONID • Neurotransmitter dopamiini ainevahetuse häired prefrontaalse ajukoore piirkonnas  kognitiivsed ja • käitumuslikud muutused • Dopamiinergiliste mehhanismide funktsionaalse aktiivsuse suurenemine  eesajukoore unikaalsete piirkondade pidurdus. • Eesajukoore väljalülitumine  tagaaju koore ja subkortikaalsete mehhanismide aktiviseerumiseni  käitumuslikud muutused • Tulemuseks on psühhiaatrilised haigused sh Parkinsoni tõbi Stressihormoonide üleproduktsioon  ajurakkude kahjustus hipokampuse piirkonnas  õppimise ja mälu halvenemine

11. MÜRASTRESS JA AJUFUNKTSIOONID Emotsioonid Mõnu Valu Agressiivsus Mälukeskused

12. STRESS JA MÄLU Krooniline stress kahjustab limbilise aju piirkondi, mille oluliseks õppimise ja mälu keskuseks on hippocampus. Kortisool mõjutab närviülekandemehhanisme, keemilisi aineid, mis vahendavad informatsiooni närvirakkude vahel. Kortisooli liigproduktsioonpidurdab nii kiireid kui ka pikaajalisi mäluprotsesse. Robert M. Sapolsky

13. STRESS JA MÄLU • Pikaajalise mälu efektiivsus on proportsionaalne veres tsirkuleeruva kortisooli tasemega. • Stressihormoonide toimel  vereglükoosi transport lihastesse Ajuvereringe ja glükoosi transport pidurdub • Energeetiline kriishipokampuses langetab uute mälu- mehhanismide teket. • Nt. Miks ei suuda inimesed meenutada traumasündmust?

14. MÜRA JA MÄLU • Eksperiment: 30 min eelnev mürašokk võttis katseloomal võime orienteeruda labürindis. • Katseloom kaotab mälu 30’ jooksul, kui talle on eelnevalt süstitud kortisooli. • Vastupidi, kui kortisooli tase oli keemiliselt pidurdatud, • katseloomal mäluhäireid ei esinenud • Mäluhäire ei ole püsiv, see taastub mõne tunni pärast. • James McGaugh, • Kalifornia Ülikooli neurobiol.prof.

15. MÜRASTRESS JA KORTISOOL • Kroonilise mürastressi tingimustes kujuneb vananeva hipokampuse degeneratsioon, mälu ja käitumise häired. • Kortisooli tase veres on proportsionaalne hipokampaalse atroofia ja mäludefitsiidiga. • Nt. Kõrge vere kortisooli sisalduse juures mõõdeti aju hippokampaalpiirkonna mahtu 14% väiksemana kui grupil, kel kortisooli tase oli madal või normaalne (60-80 a.). • Hipokampuse mahu vähenemise/atroofia aluselon võimalik varaselt diagnoosida või prognoosida Alzheimeri tõbe. • Dr. Robert M. Sapolsky, neurol. prof. of Stanford University

16. KORTISOOL JA AJU DEGENERATSIOON • Normaalne stressivastus =aju hüpotaalamuseseritub hormoon, mis põhjustab NP koorest kortisooli sekretsiooni. • Tagasidemehhanism: kui kortisooli tase on piisavalt tõusnud, jõuab hipokampusesse signaal, mis pidurdab kortisooli jätkuvat produktsiooni. • Vanematel inimestel on kortisooli toimel hipokampuse piirkonnad kahjustunud. Rakkude kadu 20-25% võib kortisooli tagasiside mehhanismi häirida. • Jätkuv pidurdamatu kortisooli sekretsioon kahjustab jätkuvalt ajukudet, mistõttu saab rääkida nn degeneratiivsest kaskaadist, mida pole võimalik pidurdada… • Dharma Singh Khalsa, M.D.

17. NEUROGENEES JA MÄLU LOHUTUSEKS! Närvirakkude süntees jätkub ka täiskasvanueas. Princetoni teadlased leidsid, et tuhandeid närvirakketoodetakse päevas inimese aju hipokampuses. Loomkatsed näitasid, et neurogenees oli esile kutsutud õppimise ja käitumisega. Kui harjutused ära jäeti, ei olnud ka stimuleeritud hipokampuse neurogenees - peetus ajurakkude süntees, kasv ja areng.

18. VANANEMINE JA MÜRASTRESS Stressihormoonide taseme tõusuga langeb uute neuronite moodustumise võime vananevas ajus. Samas aga ei kao vananevas ajus neurogeneeesi võime! Katse:Neerupealiste eemaldamine katseloomal suurendas neurogeneesi protsessi hipokampuses. Tõestati, et glükokortikoidide liig vananevas organismis mõjutab mälu ja käitumist. Protsess on pöörduva iseloomuga. Kui mürastressitase väheneb, taastub ka neurogenees! Elizabeth Gould, researcher at Princeton University

19. MÜRATASE JA STRESS • Krooniline alalävine müramõjutab negatiivselt ajutegevust • ja käitumist ning kahjustab kurikavalalt tervist ja heaolu. • Kodu- ja koolimüra halvendab õpivõimet. • Suurte magistraalteede ja lennuväljade läheduses elavad • lapsed on aeglasema lugemis- ja keeleõppe võimega • Psühhiaatriliste kaebustega inimesed on sagedamini pärit • kärarikkast elukeskkonnast. • Ebaviisakas käitumine, süvenemisprobleemid, väsimus ja • halb töökäitumine on kestva müra halvaks tagajärjeks. • Mürarohketes, mustades ja ülerahvastatud töökeskkonnas • puudub koostöö ja esineb rohkem töövägivalda. • Dr. Alice H. Suter

20. KONTORIMÜRA Alalävine müra nn kõigile avatudteenindusruumides põhjustab stressitaseme tõusu ja töömotivatsiooni langust. Eksperiment: 40 kogenud naiskontoritöötajat (keskm vanus 37) töötasid 4 tundi suhtelises vaikuses. Teine grupp töötas tavalises teenindusrežiimis nn suhteliselt kõrge müra tingimustes. Teenindusmürale eksponeeritud grupil mõõdetikõrgem stressitase (adrenaliini tase uriinis).Nad tegid 40% vähem katseid lahendada rasket puzzlet jaligi 50% vähem tehti töökoha ergonoomilisi mugandusi võrreldes kontrolliga. Gary Evans

21. LIIKLUSMÜRA & STRESS Krooniline liiklusmüra(>60 dB) - langetab füüsilist töövõimet - halvendab ~2x terviseseisundit - põhjustab lastel suurenenud stressihormoonide sekretsiooni, vererõhu- ja südamerütmihäireid. Ka pidev nõrk müra (<50 dB) põhjustab psühho-füsioloogilisi muutusi, sh ärevust ja närvilisust lastel. Tüdrukud, kes olid eksponeeritud liiklusmürale, olid vähem motiveeritud ja õpitud abituse sündroomi ei saanud nad kontrollida. Gary Evans, Cornell University Dr.Andrew Steptoe, University College London

22. LIIKLUSMÜRALE EKSPONEERITUD INIMESE EKG MUUTUSED The MIT-BIH Noise Stress Test Database

23. INFRAHELI • Madalsageduslik infraheli (<20 Hz, 17 m =74dB ja • 2 Hz, 170 m =130 dB), inimkõrvale mittekuuldav, kuid kahjustab närvisüsteemi ja ka kuulmisorganit. • Nt. vaalad, elevandid, ninasarvikud, tiigrid; vulkaan, äike, veelangemine, mootorimüra, ventilatsioon ja tümpsmuusika • Madalsageduslik infraheli levib pikkade distantside taha – läbides ehitisi, tihedaid metsi, isegi mägesid. • Mõju tervisele: • kohleaarvedeliku muutused, sisekõrva balanss on häiritud • ebakindlus, peapööritus, seletamatu hirm • ebmäärane raskustunne, väsimus, ärrituvus • valu kõrvades, nürikuulmus; pingeköha (10 Hz)

24. ULTRAHELI • Elastses keskkonnas leviv mehhaaniline võnkumine >20000 Hz • Kasutatakse detailide puhastamisel, ainete struktuuranalüüsil, • defektoskoopias, kajaloodides, jootmisel, keevitamisel jt • Tervisekaebused UH seadmetega töötamisel: • püsiv peavalu otsmiku piirkonnas • unehäired • tähelepanu, mälu nõrgenemine • kuulmisteravuse langus • rõhu- ja kipitustunne silmades, nägemisteravuse langus • närviregulatsiooni aeglustumine, apaatsus • südame löögisageduse kiirenemine • kehatemperatuuri tõus • isutus, kehakaalu langus

25. NAISED JA MÜRA • Naised on tundlikumad mürale kui mehed. • Naistel on madalam mürastressi lävi kui meestel. • Kroonilise müraekspositsiooni tagajärjeks on: • õpitud abituse sündroom, • suurenenud depressiivsus • süvenev hirm. • Eksperiment ootamatu müra tingimustes: • Naised reageerisid tugevama hirmuga kui mehed, ainult mehed võpatasid äkkmürale tugevamalt kui naised. • Dr. Mary W. Meagher

26. ÄKKSURM MÜRAST Südame närviimpulsside ülekandemehhanismi häire on teada kui pika QT-sündroom(LQTS) – eluohtlik seisund, millest tingituna on äkksurma põhjuseks tugev müra. LQTS sündroomiga inimestel elektriimpulsi taastumine võtab peale igat südamelööki rohkem aega kui tavaliselt. Seetõttu on neil patsientidel eeldus kiiremini rütmihäirete tekkeks. Häirub vere väljutusmehhanism. Süda täitub verega ja aju ei saa enam piisavalt verd. Kiire teadvusekadu ja surm on vältimatu. Tugev müra (äratuskell, sireen, telefonihelin) võib põhjustada episoodi. Samuti võib käivitada episoodi füüsiline pingutus, vihastamine ja hirm. LQTS-äkksurma juhtumeid on USAs registreeritud 3,000 aastas, peamiselt lapsed ja noored täiskasvanud(www.sads.org) Dr. G. Michael Vincent

27. JÄRELDUSED • 1. Ka alalävistes doosides on müra on kuulmiskahjustuse • põhjustaja, mida võimendab ekspositsioon toksiliste ainetele. • 2. Müra on stressi allikas, mis mõjutab ajutegevust, • soodustab vananemist, põhjustab kõiki stressihaigusi ja • suurendab enneaegset suremust. • Müratekkest kuulmiskahjustust, mürastressi ja sellest • tulenevaid tervisekahjustusi on võimalik vältida. • 4. Õigeaegne ennetustegevus, teadlik sekkumine ja • efektiivsed taastusravi võtted võimaldavad mürastressist kujunenud (aju)kahjustustest taastuda

28. Tänan tähelepanu eest!