Piiride seadmine

1. Piiride seadmine NellyRandver MTÜ Perekoolituskeskus Sina ja Mina TÜ Narva kolledž lektor

2. Sageli esitatavad küsimused • Kuidas kutsuda last korrale ja õpetada sõnakuulelikkust? • Kuidas kasvatada oma lastest teistest ja iseendast lugupidavaid inimesi? • Kuidas ja millal piire seada?

3. Piiride seadmine? • Mõni vanem kardab hirmsasti väljendeid:. • “piiride seadmine”, • “korrale kutsumine”, • “sõnakuulelikkus” jne. • See tundub lapse ahistamisena. • Paraku õigel ajal seadmata piirid ja reeglid võivad tuua hilisemas eas vanemale palju muret ja peavalu.

4. Piiride seadmine • Piiride kehtestamine ei tähenda ahistamist, vaid: • reeglite ja • korralduste-raamide määratlemist, mis võimaldavad lapsevanemal võtta vastu otsuseid ja käituda vastutusvõimeliselt. • See tähendab, et tõmmatakse joon, kust üle ei astuta (kindel magamamineku aeg, kohustused perekonnas).

5. Piiride seadmine • Alati tuleb ette olukordi, kus tehakse erandeid, kuid erand on ainult erand! • Piiride seadmine ei tähenda: • põhjendamatuid piiranguid, • loovuse mahasurumist ja • isiksuse ümberkujundamist.

6. Vanemate eesmärk on • Vanemate eesmärk on kasvatada oma lastest: • ausad, • julged, • vastutustundlikud ja • hoolivad inimesed. • Lastekasvatus on suur töö: • vastutus koos kohustustega, aga ka • rõõm ja õnnistus.

7. Miks piirid? • Piirid annavad vanematele võimaluse lapsi oskuslikult juhendada ja laste energiat sobivatele radadele suunata. • Õpetada lapsi eristama: • head kurjast ja • õiget valest.

8. Miks piirid? • Piire seades reageerime: • ohtlikule, • ennasthävitavale või • kohatule käitumisele. • Lastele ei pruugi need meeldida • Kuid seda on vaja. • Kui lapsevanem piire ei sea, põikleb ta vastutustundlikust käitumisest kõrvale.

9. Miks piirid • Piirid on vajalikud ka lastele endile, kuigi: • nad üritavad neid laiendada • nende vastu mässata. • Piirid annavad tegelikult lapsele: • turvalisuse ja • kasvatavad neisse juba maast madalast käitumisharjumused.

10. Lapsevanem ja piirid • Lapsevanema roll on: • õpetada, • juhatada, • distsiplineerida ja • eelkõige armastada. Kõik eespool loetletud komponendid ongi armastuses koos.

11. Tegurid mis mõjutavad piiride seadmist • Me kõik oleme erinevad, igas kodus on piirid erinevad. • See, mis ühes kodus lubatud ja normaalne, on teises kodus vastuvõetamatu käitumine. • Piirid olenevad sellest kus käitumine toimub,: • kas kodus või külas, • mis vanuses lapsega on tegemist

12. Taluvuse piir • Seega jaotub meie käitumine nagu meie laste käituminegi • vastuvõetavaks ja • vastuvõtmatuks ehk ebasoovitavaks. • Selle, millisesse kategooriasse käitumine kuulub, määrab ära taluvuse piir.

13. Taluvuse piir • Taluvuse piir sõltub tihti: • inimese emotsionaalsest seisundist rahulik-närviline, • eelkõige teada, mis toimub lapsevanema enda sees, mille pärast ta tegelikult muretseb.

14. Lastevanemate endi piirid • Kuidas auru välja lasta, ilma et kahjustuksid suhted lähedastega.? • Lastele piiride seadmisel peavad olema paigas piirid meis endis. • Millised on reeglid ja piirid meie • elus, • töös, • suhetes?

15. Lapsevanema elus reeglid • Rusikareegel, mis tuleks meelde jätta, on see, et lapsed ei õpi mitte meie sõnadest, vaid tegudest. • Kui me ise ei pea reeglitest kinni, õpivad lapsedki seda, et reeglitest ei pea kinni pidama. • Kui oleme ebaausad ja valelikud, õpivad seda ka meie lapsed.

16. Lapsevanema läbikukkumised • Lapse kasvatamine algab tööst iseendaga: • oma nõrkuste tunnistamisest ja • nendega tegelemisest. • Läbikukkumisi saab edukalt kasutada laste kasvatamisel. • See on näidismaterjal, kuidas ei tohiks teha või mis tagajärjed mingil asjal on, kui reegleid rikutakse.

17. Ausus iseendaga ja lähedastega • Tähtsaim on olla aus iseenda ja oma lähedastega. • Keegi ei ole täiuslik, kuid on vahe: • kas kukkuda läbi ja seda salata või • kukkuda läbi ja seda tunnistada, et teised saaksid sellest õpetust.

18. Neli olulist komponenti piiride seadmisel • ISE – kui tass on tühi, on raske teisele midagi anda. Selleks, et tassi täita, • võta aega enda jaoks, • puhka, • vii päevakava tasakaalu, • toitu tervislikult, • tee sporti, • vajadusel palu abi.

19. Neli olulist komponenti piiride seadmisel • RAHULIKKUS – säilita rahu ja tasakaal. Eelmine punkt aitab palju kaasa rahulikkuse säilitamisele. • AEG – korralik päevakava, planeerige oma aega. Väärtustage lapsega veedetud aega. • AUSTUS – kohelge oma pereliikmeid austusega ja lugupidavalt. Tunnustage iseenda ja lapse vajadusi.

20. Armastus • Alles viimasena tuleb distsipliin: • reeglid ja nende tutvustamine kõigile pereliikmetele, • järjekindlus piiride panekul, • ühtsed reeglid perekonnas (ema-isa ühel meelel).

21. Lapse vajadused • Laps väljendab käitumisega seda, mida ta vajab: • rohkem armastust, • rohkem distsipliini, • rohkem mõistmist või • rohkem tunnustust. • Lapsevanem saab rahuldada lapse armastusevajadust oma käitumisega vaid siis, kui suhted põhinevad tingimusteta armastusel.

22. Rääkige lapsega • Lapsevanema südames võib olla suur armastus, kuid kui laps • ei näe seda, • ei kuule sellest, • kui vanema käitumine ei väljenda seda • Sellest, mis lapsevanema südames tunneb, on vähe kasu.

23. Tunded • Teine tähtis asi on tundeelu aku, mis on igal lapsel • kui aku on täidetud, on laps rõõmus ja rahulolev, • kui aku on tühi, on laps pahur, mossis, käitub ebameeldivalt. • Mida teha? • Aku tuleb täita. • Kuidas?

24. Millest me lastega räägime? • Siinkohal on paslik mõelda, mida meie lapsed rohkem kuulevad, • kas seda, et on jälle midagi valesti teinud, või • midagi positiivset asjade kohta, mida on tehtud hästi.

25. Armastust saab väljendada mitmel viisil • Oluline on silmside – silma vaatamine ja pilguga informatsiooni edastamine. • Ärge kasutage silmsidet vaid negatiivse info edastamisel! • Tähtsad on: • puudutused-kallistused, • sõbralikud müksud, • paitus.

26. Jagamatu tähelepanu • Oluline on jagamatu tähelepanu – aeg, kui olete ainult oma lapse päralt. • Kui on mitu last, tuleb leida aega igaühele eraldi.

27. Distsipliin • Alles viimasena tuleb distsipliin: • reeglid ja nende tutvustamine kõigile pereliikmetele, • järjekindlus piiride panekul.

28. Piiride seadmise tingimused • Ei saa keskenduda ainult distsipliinile, kui eelmised osad on puudulikult täidetud. • Piiride seadmisel on oluline kuulata ja tundeid valitseda. • Kunagi ei tohi last karistada vihahoos.

29. Distsipliin mis see on? • Distsipliin ja piiride panek on eelkõige lapse suunamine: • rääkimise, • isikliku eeskuju ja • kõigi eespool loetletud meetmete abil. • Mida parem distsipliin ja piirid, seda vähem tuleb pahandamist lastega.

30. Karistuse tagajärjed • Lapsi, keda on kasvatatud vaid karistusega, iseloomustab üks petlik joon – nad näivad kuulekad. • Kui laps on väike, pole mingi probleem teda karistusega kuuletuma panna. • Kuid teismeeas see enam ei toimi ja siis sööme karistusliku kasvatusviisi vilju.

31. Lapse vastuvõetamatu käitumine • Kui laps käitub halvasti, tasub vanemal küsida, kas lapsel on mingi vaev. • Järeldus: laps pole jonnakas, vaid tema vajadused on täitmata. • Probleem on lapsevanema mõistmatuses, mitte lapses.

32. Lapse vajaduste rahuldamine • Paljude probleemide puhul pole asi mitte lapses, vaid vanemas, kes pole osanud arvestada lapse vajadustega ja ootab, et laps käituks nagu täiskasvanu.

33. Äärmuslikud olukorrad • Mõnikord otsivad lapsed äärmuslikke olukordi, et iseennast ja oma piire tunnetada ning suhteid luua. • Lapsed, kes kogevad: • ükskõiksust, • osavõtmatust ja • üksindust • Hakkavad kas teadlikult või alateadlikult: • mängima piiride ja äärmuslike olukordadega • riskivad võimalike ebaõnnestumistega. • Ääretute piiririkkumiste taga peitub ka vajadus kindluse ja selguse järele.

34. Mõned näited kuidas käituda ja elu lihtsamaks muuta • Teadaanne • Teadaanne teavitab last, et ta peab käsiloleva tegevuse peagi lõpetama ja midagi muud tegema hakkama. • Anna teadaanne 5, 10 minutit enne vajalikku lõpetamise aega. • Kui aeg on läbi ütle: „Aeg on läbi. Hakkame minema“. • Kui ta kuuletub, tunnusta teda.

35. Parema käitumise tabel • See on kirjalik arvepidamine, mis tuletab lapsele lõbusal, mitte naaksuval moel meelde ta igapäevaseid kohustusi ja vanemale vajadust last nende ülesannete eduka täitmise eest tunnustada.

36. Ajurünnak • See on lapsele ja vanematele tore viis peresiseses konfliktis otsusele jõuda. • Tuleb probleem sõnastada. • Kõik asjaosalised kiiresti ja järjest pakuvad pähetulevad ideed probleemi lahenduseks. • Üks inimene kirjutab need üles. • Ei kritiseeri • Kõik ideed on teretulnud • Üks idee sünnitab uue

37. Ajurünnak • Vaadake kirjapandud ideede üle, tehke ring ümber kõigile, mida igaüks oleks nõus proovima. • Valige välja kõige populaarsemad ideed • Leppige kokku, et ühte neist proovitakse kolm kuni viis päeva. • Korraldage selle aja möödumisel uus kokkusaamine, et näha, kuidas idee toimis. • Kui idee ei andnud soovitud tulemust, proovige mõnda järgmist.

38. Lapse vanuseline areng • Lapsed läbivad intellektuaalse, sotsiaalse psüühilise ja emotsionaalse arengu erinevaid tasandeid. • Iga laps areneb individuaalse kiirusega • Kasulik on lugeda laste arengu kohta kirjutatud raamatuid. • Kui lapsel on arenguraskusi, võib lugeda erinevate vanuste ja arengutasandite kirjeldusi.

39. Valiku aeg • See on umbes kakskümmend minutit päevasel ajal, mil laps võib valida ükskõik millise mängu või tegevuse, mis teda huvitab. • Vanemad võivad soovi korral valiku ajas osaleda (tegevuse valib siiski laps), kuid see võib olla ka üksinda mängimine. • Sellele võib kehtestada mõningad piirid.

40. Valikud • Valik on kahe tegutsemisvõimaluse pakkumine, mis tähendab, et laps peab ühe neist valima. • Valikuid on sageli lihtsam aktsepteerida kui käsklusi. • Tunnusta last, kui ta ükskõik kui vastumeelselt valiku teeb. • Käsklus: Mine pane uneriided selga • Valik: Kas sa tahad panna triibulise või punase öösärgi .

41. Mina-sõnumid • On lihtne avaldus käituda teatud viisil või see lõpetada. • Tõhusat mina- sõnumit kasutades tuleb: • lapsega silmside luua, • kirjeldada konkreetselt oodatud käitumist, • kasutada neutraalset, kindlat hääletooni. • Mina- sõnum olgu konkreetne ja selge. • Küsimus: Kas sa võiksid nüüd toa korda teha? • Ütle: Mul on hea meel, kui autod on riiulis .

42. Tunnustamine ja positiivne tähelepanu • Positiivset tähelepanu või tunnustamist kasutades võib suurendada lapse vastavat käitumist. • “Ma olen uhke, kui näen, et koolitöö on tehtud, nüüd saame koos raamatuid või multifilmi vaadata”.

43. Positiivse tähelepanu elemendid on: • Mine lapse juurde või kutsu ta enda juurde. • Lasku lapse tasandile ja kalluta end tema poole. • Loo silmside • Tunnusta käitumist või tegevust, mitte last. • Naerata lapsele. • Hääletoon peaks väljendama head meeleolu, mis sul tema käitumise tagajärjel tekkis. • Tunnusta viivitamatult. • Väldi sarkasmi või „ma ju ütlesin“ reaktsioone.

44. Näited: Positiivne mina- sõnum • Mul on hea meel, et mänguasjad on riiulil. või • Suurepärane, et sa hakkasid meeldetuletuseta koduseid töid tegema! • Ma olen rõõmus, et kingad on jalas, nüüd saame bussile minna • Tore, et sa oma kingad nii kiiresti üles leidsid