150 likes | 346 Views
Täiskasvanu na õppi mine Eestis ja piiride, raskuste ületamine. Eve-Liis Roosmaa TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Tallinn , 0 8 . detsem ber 2011. Täiskasvanud õppija.
E N D
Täiskasvanuna õppimine Eestis japiiride, raskuste ületamine Eve-Liis Roosmaa TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Tallinn, 08. detsember 2011
Täiskasvanud õppija • Uuring “Täiskasvanud õppija formaal-haridussüsteemis” – vastused koguti peamiselt aastal 2007 Eestis ja veel 12 Euroopa riigis • Ankeetküsimustik sisaldas ülevaadet: • õppija varasemast haridusteest • osalemisest tasemehariduses praegu • taustaandmetest (vanus, sugu, tööturu positsioon jm) • teistest tegevustest õppimise kõrval (pere, sotsiaalne- ja kultuuriline aktiivsus jm)
Täiskasvanud õppija … • LLL2010 täiskasvanud õppija uuringus pole täiskasvanud õppija määratlemisel seatud vanusepiiri (ei alumist ega ülemist) • Oluline on, et õppija on hetkel omandamas tasemeharidust ja mingil ajal on tema haridustee katkenud vähemalt kaheks aastaks • Erandiks põhikoolis õppijad täiskasvanute gümnaasiumis õppijad haridustee katkestamise kestusest olenemata
Täiskasvanute osalemine tasemehariduses (12 kuud), % (Eurostat, TKU 2007)
Täiskasvanuna formaalhariduses sagedamini osalevad: Viimastest õpingutest on möödunud vähem kui 5. a. Kutse- ja (eriti) kõrgharidusega inimesed Noored (25-35-aastased) Naised Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kitsam täiskasvanu-hariduse käsitlus: erinevaid õppimisvõimalusi vähem ja täiskasvanuna õppimist ei võeta ‘loomuliku nähtusena’
Õpingutega seotud raskused • Lähtume Cross’i (1981) piirangute jaotusest: • Situatsioonilised (enamasti töö- ja pereeluga seotud: lapsehoiu korraldamine; pingeline töögraafik; tööandja ja pere toetuse puudumine; jms) • Institutsionaalsed (õpingute toimumine ebasobival ajal; pole vajadusele vastavaid koolitusi; elukoha läheduses ei pakuta õppimisvõimalusi; rahapuudus; ei täida sisseastumisnõudeid; pole teavet koolituste kohta; jms) • Isiku meelestatusega seotud (psühholoogilised tegurid: õppimiseks liiga vana; tervis ei luba; ei taha tagasi ‘koolipinki’; kuidas tajub oma võimet õppida; jms)
Õpingutes osalemisega seotud institutsionaalsed raskused (%)
Õpingutes osalemisega seotud isiku meelestatusest tingitud raskused (%)
Praeguste õpingutega seotud raskuste tajumine haridusastmeti(riikide järjestus esitatud kõrgemast keskmisest madalamani) / = olulisi erinevusi riikide keskmistes pole – = riikidevahelised erinevused keskmistes on olulised
Õpingutega seotud piirid: ei osalenud, kuid oleks soovinud osaleda, % Tajuvad rohkem situatsioonilisi piire kui need, kes hetkel õpivad Eurostat TKU, 2007
Õpingutega seotud piirid: ei osalenud ja ei soovinud osaleda, % Tajuvad rohkem hoiakutega seotud piire kui need, kes soovivad osaleda või osalevad Eurostat TKU, 2007
Kokkuvõtteks Kesk- ja Ida-Euroopa riikides tajuvad õppijad oluliselt rohkem erinevaid probleeme kui Lääne-Euroopas Riikide võrdluses mõjutab Eesti ja ka teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tulemuste erinevusi see, et täiskasvanute formaalharidus on erinevalt defineeritud kitsamalt KIEs ja laiemalt Lääne-Euroopa riikides erinevused õpikeskkonnas; õpikäsitlustes