Aiakujunduse alused

1. Aiakujunduse alused Meede 1.1 projekt 1.0101.06-0422 Õppegrupp: aiandus Katrin Uurman katrin.uurman@ak.rapina.ee

2. Millest räägime? • Aia eesmärgid ja tähtsus • Kompositsiooni põhiprintsiibid • Kujundamise põhiprintsiibid • Aia tsoneerimine • Aiaplaani visandamine

3. Vajalikud vahendid • 5...6 lehte A3 ja 1leht A1 suurusega valget paberit • 50cm pikkusega joonlaud • täisnurkne kolmnurk • keskmise tugevusega harilik piiats • kustutuskumm • teritaja • kleeplint • sirkel • tintenpenn (mõõduga 0,2) • värvilised pliiatsid • krundi alusplaan

4. Haljastuse tähtsus Taimestik on elav ja uuenev materjal. Selle abil saab muuta välisalad ja õued kauniks, koduseks ja tervistavaks. Samas ei tohiks aia kujundamine olla eesmärk omaette. Põhiülesandeks peaks olema inimesele hea elukeskkonna tagamine.

5. Hea elukeskkonna taotlemisel tuleb hoolitseda selle eest, et • aed oleks haljastatud, • krundil olevad ehitised harmoneeruks ümbrusega. Aia haljastamisel tuleks säilitada ja ära kasutada olemasolevaid loodustingimusi.

6. Tervikliku elukeskkonna moodustavad ümbrus, ehitised, õu ja elanikud. Aed rajatakse eelkõige selle kasutajatele ja peab seetõttu funktsionaalselt vastama nende vajadustele. Perel peab olema oma krundil mõnus olla.

7. Aeda ei tuleks kavandada  ainult vaba aja veetmiseks. Lähiümbrus peaks pakkuma ka inimesi tegevusele innustavaid elemente. Aeda peab saama soovi korral muuta ja arendada. Sellepärast pole hea aeda ühekorraga valmis rajada.

8. Peamisteks aia kujundamise elementideks on taimed. Taimede kasvatamine ja kasutamine aia kujundamisel nõuab nende omaduste ja väärtuste tundmist.

9. Taimede kasvatamise tähtsamad põhjused aias on • esteetilised väärtused • mikrokliima muutmine • müra summutamine • õhu puhastamine • pinnase sidumine • veevoolu reguleerimine • häiriva väljavaate varjamine • õue kujundamine • õue, krundi piiramine.

10. Aia kujundamine nõuab kulutusi, sest loodusmaastik ja taimestik sobivad aeda harva muutumatutena. Ehitised ja muud lahendused tuleks teha nii, et nad vajaksid võimalikult vähe hooldust ja muid kulutusi kuid samas oleksid esteetilised.

11. Aia eesmärgid • Millised võiksid olla aia eesmärgid? • Mida sooviksid näha enda aias?

12. Kompositsiooni põhiprintsiibid • sümmeetria ja tasakaal • proportsioon • rütm • kontrats • perspektiiv • dominatsioon • valgus • värvus

13. Sümmeetria ja tasakaal Sümmeetriline vorm koosneb reeglipäraselt üksteise suhtes asetsevatest ja geomeetriliselt ning füüsiliselt võrdsetest osadest. Sümmeetriat on palju kasutatud ajalooliste regulaarparkide kujundamisel. Kaasajal kasutatakse sümmeetriat vähe.

14. Tasakaaluks nimetatakse võrdsust parem- ja vasakpoolsete vormi osade vahel. Eristatakse sümmeetrilist ja asümmeetrilist tasakaalu.

15. Asümmeetrilise ehk mittesümmeetrilise tasakaalu puhul on vasak- ja parempoolsed vormiosad võrdsed, kuid pole aimatavat reeglipärast vormiosade kordamist. See sarnaneb kangiefektile, kus lühemale jõuõlale peab mõjuma suurem raskus.

16. Mittesümmeetriline tasakaal tagatakse, kui nii paremale, kui vasakule antud vaates paigutatakse võrdselt tähelepanu nõudvad elemendid (näiteks suur tamm ja väiksem okaspuude rühm).

17. Sümmeetriline tasakaal eeldab mõlemate poolte vormiosade täielikku võrdsust. Looduse poolt kujundatus valitseb enamasti tasakaal, mis kusagil ei väljendu absoluutse sümmeetriana. Kaasajal on ranges sümmeetrilises tasakaalus olev kujundus sobiv koht, kus peab avalduma suurejoonelisus, ülevus, sundimatu rahu.

18. Tasakaalustatud elementide hulgast millegi esiletõstmiseks tuleb see teiste hulgast välja tuua, seejuures uudsus, ootamatus ja kontrast aitavad tähelepanu koondamisele kaasa.

21. Proportsioonja mastaabilisus Proportsioon tähendab terviku ja tema osade omavahelisi suurussuhteid. Kujunduses on proportsioon ruumielementide suuruse, paiknemise, värvuse jt vahekordade kindlaks määramine üldises kompositsioonis.

22. Üheks proportsiooni reegliks on kuldlõike reegel Kasutatakse siis, kui mingi tervik on tarvis ebavõrdseteks osadeks jagada. Tulemus peab seejuures mõjuma meeldivalt. Kuldlõike reegel: väiksem kompositsiooni osa (3) suhtub suuremasse (5) nagu suurem suhtub tervikusse (8). Kuldlõiget väljendatakse valemiga 3:5=5:8.

24. Mastaabilisus iseloomustab kompositsiooni üksikosade teatavaid mõõtmevahekordi ning kogu kompositsiooni mõõtmevahekordi ümbrusega. Alateadlikult võrdleb inimene kõiki objekte just iseenda suurusega.

25. Näiteks 30m pappel tundub 100m kõrguse hoone kõrval kääbusena, kuid õunapuu kõrval on seesama pappel hiiglane.

27. Tüüpiline viga taimede grupeerimisel tehakse taimmaterjali vähese tundmise tõttu, kus kõrvuti kasutatakse väga suuri ja väga väikeseid liike (näiteks siberi lehis - dammeri tuhkpuu). Igale alale sobivad vastava suurusega taimed: • väikesesse, igast küljest piiratud siseaeda ei sobi suur, kahar puu; • suurele avatud platsile ei istutata mõnda kääbuspõõsast.

28. Paigutades hoone nurkadele laiavõralised või lehvikja võraga puud, tundub hoone laiem Hoone tundub kõrgem, kui nurkadele paigutatakse koonilise või sammasja võraga puud Nurkade peitmine taimestikku laseb esile tulla hoone fassaadil

29. Rütm Rütm tähendab elemendi kordamist kindla intervalli järel. Nt 5 puud on paigutatud ühte ritta samasuure vahega. Rütmi võib saavutada ka elementide ja intervallide või mõlema varieerimisega. Nt 5 puud ja 4 põõsast paiknevad reas vaheldumisi samasuurte vahedega, või 5 puud paiknevad reas erinevate vahekaugustega.

30. Rütm on saavutatud hekis siberi kontpuu sortide vaheldumisega

31. Rütm on saavutatud hostasortide vaheldumisega

32. Teatud elemendi rütmiline paigutus muutub tajutavaks, kui seda elementiesineb järjest vähemalt viis korda, vastasel juhul võib tekkida mulje sümmeetrilisest kujundusest Liiga suure intervalli kasutamisel väheneb või kaob kujundatus sisalduva rütmi haaratavus

33. ÜL Joonista 6 erinevat rida kasutades rütmi. Varieeri 1.intervalle, 2.elemente,3.mõlemaid. Elementidena kasuta 4 okaspuud ja 4 lehtpuud ja 4 lehtpõõsast. Okaspuu tähisena kasuta kolmnurka, lehtpuu tähistamiseks ovaali ja lehtpõõsa tähisena ringi.

34. Kontrast Kujundusvõttena tähendab kontrast vormiosade vastandlikkuse rõhutamist. Kontrast tekib vastandlike vormi omaduste kõrvutamisel nagu näiteks suur-väike, tihe-hõre, püstine-laiuv jne. Kontrast on üks efektsematest vahenditest kompositsiooni loomisel.

35. Kontrastseid paare saab luua oma tunnetuse kohaselt pea-aegu igasuguseid vormi kujunduslikke omadusi kasutades. Tuleb jälgida, et kasutatud võrdluspaarid sobiksid ümbrusega. Liiga järsud või ebaloogilised kontrastid võivad kogu idee muuta olematuks. Seepärast ei kasutata ühtses kontekstis selliseid kujundusi, mille põhiideed on võetud maastikelt, mida looduses kunagi koos ei leidu, näiteks kõrb ja soo.

36. Levinuima kontrasti suur-väike kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest väikese elemendi (inimesega võrreldes) paigutamine väga suurega kokku „neelab” väikese.

37. Teatud kontekstis võib kõrvutada mahult väga erinevaid elemente. Siis peab väike omama selliseid omadusi, mis teda suure suhtes teravalt esile tõstab. Nt väike dekoratiivne põõsas ei tule suurte puude taustal kaugvaates esile, ent lähivaates on ta selgesti eristatav ning huvitav.

38. Üht ja sama kontrasti korraga paljudes kohtades kasutades muutub kompositsioon ühenäoliseks ja igavaks. Kasutades korraga mitut erinevat kontrasti võib saavutada hoopis vastupidise efekti: kujundatu on kirju ning keeruline, seega raskesti haaratav. Kontrasti ei pea looma alati ühetüübiliste võrdluspaaride vahel, näiteks puu-puu, lill-lill.

39. Kontrasti peaks kasutama võimalusel kõikide elementide, nii omavaheliste, kui vastastikuste erinevuste rõhutamisel: näiteks taimmaterjal – hooned, taimmaterjal – pind, pind – pind, hoone – pind. Parema tulemuse saab, kui üks võrdluspool allutatakse teisele, üks moodustab “aluse”, teine “kaunistuse”.

40. Välisruumi loomisel on oluline leida võimalusi demonstreerimiseks loodusestavalisi, kuid haaravaid kontraste, mida pakuvad • valgus – vari, • reljeefi eripärad (küngas – lohk), • soojuse tajuga seonduvad nähted (tihe, hämar salu – külm; hele, hõredate puudega plats – soe), • dünaamika ja staatilisusega seotud nähted (tasane maa – voolav vesi), • kasvamise ja arenemisega seoses (noor – vana; vana kähar tamm ja noor kuusk).

41. Sellist kontrastide kasutamist on nimetatud “ahaa-efektiks”. Tüüpiliseks “ahaa-efekti” näiteks on pikk, tee kohal põimunud, varjuline, hämar ja jahe allee, mis lõpeb avara päikesele avatud platsiga: pimedus asendub valgusega, jahedus asendub soojusega, pikk, kitsas, suletud ja väljavenitatud ruum asendub avatud, avara ruumiga

42. Perspektiiv • Nähtust, kus vaatajast erineval kaugusel asetsevad ühesuguse suuruse ja kujuga objektid paistavad erinevatena, kusjuures kauguse suurenedes tunduvad objektid väiksematena, nimetatakse perspektiiviks.

43. Perspektiivi tüübid: • joonperspektiiv • õhuperspektiiv • Joonperspektiiv • kauguse suurenemisel muutuvadvorm ja suurus • Õhuperspektiiv • kauguse suurenemisel muutuvad vorm, suurus ja värvus

44. Joonperspektiivi tüüpiliseks näiteks on paralleelsete joonte koondumine ühte punkti horisondil (nt raudteerööpad). Sellist nähtust võib näha igasuguste maastikul asuvate parraleelsete joonte puhul (näiteks alleed).

45. Kasutades perspektiivi saab mitmel viisil ruumi suurust kunstlikult muuta: • ruum tundub pikem, kui selle servadesse paigutatud elementideomavahelistvahet reeglipäraselt lühendada, • ruum tundub lühem, kui elementide omavaheline vahekahanebvaataja suunas, • ruum tundub pikem, kui elementidekõrgus vaatajast eemaldumisel reeglipäraselt kahaneb, • vastupidisel paigutusel tundub ruum lühem.

47. Selliseid lahendusi kasutatakse minimaalselt, sest nad on vaadeldavad ainult ühest kohast. • Perspektiivist sõltub suuresti eksponeeritava haaratavus. • Vorm on paremini tajutavkauguselt, mis on 2...3 kordne võrreldes selle kõrgusega. Näiteks 50m kõrgust objekti on parem vaadata 100...150m kauguselt.

48. Reljeefi ja perspektiivi huvitavamatest koosmõjudest on olulisemad: • ühtlaselt tõusevtasane pind näib pikem, kui analoogne horisontaalne pind, • ühtlaselt langev tasane pind näib lühem, kui analoogne horisontaalne pind, • huvitava siluetiga vertikaalseid elemente eksponeeritakse vaataja suhtes ülesmäge, taeva taustal, • horisontaalseid, madalaid elemente eksponeeritakse parema haaratavuse saamiseks vaatajast allamäge,

49. reljeefi kõrgemad osad (künkad) tunduvad madalamad, kui kasutada nendel madalat taimestikku, • reljeefi kõrgematele osadelesuurte puude paigutamine lisab nõlvale optiliselt järskust ning kõrgust.

50. Õhuperspektiiv sõltub vaataja ja objekti vahelisest kaugusest ehk “õhu hulgast” objekti ja vaataja vahel. • Õhule omane sinine toon muudab objektide värvust ja ka piirjooni. • Sellest tingituna näivad objektid kaugemalsinaka varjundiga ning nende tegelik värvus avaldub alles suhteliselt lähedalt. • Mida lähemal objektile, seda teravam on tema siluett ja puhtam värvus.