Tiinus ja selle diagnostika emasel koeral

1. Tiinus ja selle diagnostika emasel koeral

2. Tiinus • Pesakonna arv: • Mida suurem on koer seda suurem on pesakond • Väiksematel tõugudel 1 – 4 kutsikat, suurematel 8 – 12 • Pesakonna suurus on sõltuvuses isaskoera spermide arvust (norm. Isaskoeral 250 – 800 milj. ejakulaadis), paarituse ajast, emaskoera tervislikust seisundist, emaka seisundist • On olemas veel ka nn. muud faktorid näit. emaskoera toitumus, endokriinsüsteemi häired ja mõningate medikamentide kasutamine, mis võivad kutsikate hulka mõjutada • Maksimaalne kutsikate arv saadakse siis, kui paaritus toimub vahemikus 2 päeva enne LH tõusu algust kuni 5 päevani pärast LH langus. Paaritus peaks toimuma ülepäeviti selle aja kestel kui isaskoera aktsepteeritakse (kõige odavam ja loogilisem meetod maksimaalse arvu kutsikate saamiseks) • Lisakriteeriumeid, nagu vaginaaltsütoloogia, vaginaalendoskoopia ja seerumi progesteroon, võib lugeda abistavateks faktoriteks, kuid nad ei ole alati vajalikud

3. Viljastumine ja muutused emakas: • Toimub munajuhades, embrüod akumuleeruvad munajuhades ja arenevad 32 – 64 rakulisteks blastotsüstideks enne emakasse migreerumist • Embrüod sisenevad emakasse 8 – 12 päevani pärast LH maksimumi saavutamist, või 6 – 10 päeva pärast ovulatsioone • Sellele järgneb 3 päevane järk mille kestel ca 0.3 – 1.0 mm blastotsüstid liiguvad vabalt ringi selles emakasarves, mille poolsest munasarjast pärinesid munarakud • Edasi järgneb veel üks 3 päevane järk, mille kestel toimub liikumine üle terve emaka ja blastotsüstide suurus sellel ajal on ca 2 mm • Kindlapiirilised tursusnud alad (Ø 1cm) emaka endomeetriumis, kus algab implanteerumine, arenevad välja 17 – 18 päeva pärast LH tõusu ja implantatsioon on lõppenud 21 ovulatsioonijärgseks päevaks • Implanteerumine toimub ühtlaselt üle mõlema emakasarve ja ei ole sõltuv sellest kui palju munarakke vabanes ühest või teisest munasarjast • Emaka limaskesta detsiduaalkude ja koorion liituvad omavahel. Sellist platsentat nim. PÄRISPLATSENTA.Selle tulemusel väljutatakse sünnituse ajal koos lootekestadega ka emaka limaskesta muutunud väliskiht (varikile e. detsiidua) • Selliseid loomi kellel moodustub pärisplatsenta nim.detsiduaatideks

4. Kuna emaka limaskesta pinnaepiteel ja strooma on lahustunud ja koorion on kontaktis emaka limaskesta kapilaarendoteeliga, nimetatakse lihasööjate platsentat ka ENDOTELIOKORIAALSEKS • Sõltuvalt koorionihattude paigutusest ja nendega kaetud alade kujust nimetatakse lihasööjate platsentat veel ka TSONAAR - e. VÖÖDEPLATSENTAKS • 23 tiinuspäevaks arenevad välja struktuaalsed sidemed emaka ja lootekestade vahel ja 30’ndaks tiinuspäevaks on emakasarvede läbimõõt umbes 3 cm • 35’ndaks tiinuspäevaks on väljakujunenud koerlasele ja kaslasele iseloomulik keha ja loomaliik on äratuntav • 40’ndaks tiinuspäevaks on silmaavad suletud laugudega, mis lüüsuvad pärast sünnitust, igal varbal on olemas küünis ja karvastiku värvus on äratuntav ning sugu määratav • Skelett on luustunud 45 tiinuspäevaks ja seda on võimalik röntgenoloogiliselt näha ja protsess on lihtsalt loote lõplik valmimine emakas • Muutused emaskoera organismis: • Kehamass suureneb 20 – 50% (keskmiselt 36%). Suurenemine tuleb esile eriti tiinuse teises pooles

5. Võib areneda välja kerge leukotsütoos, hematokrit on 35’ndal tiinuspäeval vähem kui 40% ja sünnituse eel vähem kui 35% • See on seotud plasma hulga suurenemisega, mille tõttu erütrotsüütide kontsentratsioon lahustub rohkem • Fibrinogeeni kontsentratsioon suureneb pärast 20’ndat tiinuspäeva, saavutab maksimumi 30’ndal päeval, väheneb sünnituse ajaks ja suureneb jällegi pärast sünnitust • Ka on täheldatud mõningast immunoglobuliinide taseme langust • Samuti produtseerib tiine emakas suurel hulgal prostatsükliine, mis võivad alandada vererõhku • Tiinetel koertel võib areneda ka hüperkolesteroleemia ja hüperproteineemia • Tiinuse endokrinoloogia: • LH püsib madal ringluses inna teises pooles ja tiinuse esimeses pooles • Lutaalfaasi teises pooles võib täheldada LH mõningast tõusu • FSH tõusu võib täheldada tiinuse viimases kolmandikus ja see on ka põhjuseks, miks sellel ajal võib täheldada ka mõningast östrogeenide tõusu

6. Prolaktiini tase on madal proöstruse ja östruse kestel. Kontsentratsioon suureneb kümnekordselt tiinuse teises pooles • Mittetiinetel koertel jääb prolaktiini tase siiski oluliselt madalamaks • See tiinuse-spetsiifiline prolaktiini tõus arvatakse olevat hüpofüüsi päritolu, kuid tiinetel loomadel kaasneb hüpofüüsist pärinevale prolaktiinile veel platsentast ja emakast pärineva prolaktiini sarnase proteiini sekretsioon • Maksimaalse taseme saavutab prolaktiin selleks momendiks kui on alanud progesterooni langus (tiinuse viimane kolmandik) • Pärast sünnitust langeb prolaktiin 1 – 2 päeva vältel ja tõuseb uuesti, kui on olemas kutsikad, keda imetatakse • Prolaktiini kontsentratsiooni saab vähendada manustades dopamiini agoniste näit. Bromokriptiin • Munasarjad on olulised tiinuse säilitamisel. Munasarjade eemaldamine pärast 30’ndat tiinuspäeva põhjustab abordi 24 – 72 tunni järel. • Progesterooni tase tõuseb aeglaselt olles tiinuse algjärgus 5 ng/ml ja tiinuse keskpaigas kuni 90 ng/ml. See kõrge tase püsib kuni 2 nädalat ja edasi algab aeglane langus ja sünnituse momendil on tase <2 ng/ml • Kui eksperimentaalselt implantaate kasutades hoida progesterooni taset ülevalpool 2 ng/ml on võimalik sünnitust pärrsida

7. Progesteroon on vajalik endomeetriumi näärmekoe arenguks, emaka vedelike sekretsiooniks, endomeetriumi kasvuks, platsenta säilitamiseks, emakakontraktsioonide pärrsimiseks • Östrogeenide tase jääb baastasapinnale esimese 5 – 6 tiinusnädala kestel • Tiinuse lõpupoole see veidi tõuseb, kuid jääb siiski madalamale kui proöstruse aegne tase • See taseme tõus arvatakse soodustavat udara arengut ja veel arvatakse, et see aitab lõdvestada emakakaela sünnituse ajal • Tiinuse hormonaalse säilitamise mehhanism võib halvendada mõningate diabetes mellitus’t põdevate koerte seisundit. Mõningatel isenditel nendest koertest esineb subkliiniline kuid toimiv süsivesikute intolerantsus enne tiinestumist • Insuliini resistentsus muutub tugevamaks tiinuse kestel ja seda tänu progesterooni tõusu ägedale ja kroonilisele effektile • Insuliini resistentsus on probleemiks nendel emaskoertel, kes põevad suhkrutõbe ja kes tiinestuvad • Tiinuse pikkus: • Kuna ovulatsioonide aeg on varieeruv, paarituste aeg võib olla mitteteada ja ka inna pikkus võib varieeruda on raske kindlaks teha päeva millal viljastumine toimus

8. Traditsioonilised 63 – 65 päeva esimesest paaritusest ei ole siiski täpne • Rohkem soovitatakse kasutada vahemikku 56 – 70 päeva alates esimeset paaritusest • Teades täpset paarituse kuupäeva võib see olla kasulik sellisel juhul, kui on vajalik kasutada keisrilõikust, või kui omanik tahab tõesti teada täpset poegimiskuupäeva • Tupetsütoloogia preparaadid, mida võetakse iga päev östruse kestel ja mõne päeva kestel pärast isaskoera aktsepteerimise lõppu annavad infot. Selle alusel on leiab poegimine aset 56 – 58 päeva pärast vaginaaltsütoloogia järgi määratud metöstruse algust • Suurematel pesakondadel on tendents lühemale tiinusele (55 – 57 päeva) • Emaskoerad, kes kannavad ainult ühte või kahte loodet (58 – 60 päeva) • Poegimise aja võib paika panna ka hormonaalsete muutuste toimumise järgi (LH, progesteroon) kuid see on kallis ja aeganõudev • Kehatemperatuuri langus vihjab poegimise algusele 12 – 36 tunni pärast

11. 1. Munasari koos kollakehaga; 2. munasarja side koos arteri ja veenidega; 3. tiine vasak emakasarv; 4. emakaside; 5. munasarja arteri emakaharu; 6. platsenta sidemed nähtuna läbi emakasarve; 7. emakakeha 8. Parem emakasarv; 9. ümarside; 10. kusepõis; 11. emakakael; 12. tupp; 13. tupeesik; 14. häbe

12. 1. Tsonaarne platsenta ümbritsemas loodet; 2. loode lootekestadest ümbritsetuna; 3. kolju; 4. saba, vaagen ja loote jalg; 5. müomeetrium; 6. looted; 7. munasari koos kollakehaga; 8. häbe; 9. tupeesik; 10. kliitori süvend koos kliitoriga; 11. välimine kusitisuue; 12. tupp; 13. emakakael; 14. emakakeha

13. 1. Loode; 2. nabaväät; 3. nabaväädi veresooned: 4. avatud lootekestad; 5. platsenta sidemed

14. Tiinuse diagnoosimine: • Palpatsioon • Kerge teostada, odav ja usaldusväärne, alates 20 – 30 päeva pärast paaritust • Emaka tursumine ja platsenta kinnituskohad on palpeeritavad. Emaskoera esiosa kergitamine nihutab emakat tahapoole ja teeb palpeerimise kergemaks • Nõuab küllalt suurt kogemust, et eristada tiinet emakat täitunud jämesoolest • Tiinuse arenedes pärast 30’ndat päeva, toimub emaka diffuusne tursumine emakasarved vajuvad ventraalsuunas alla ja emakasarvede kraniaalne osa surutakse rinnakorvi varju ja see teeb palpatsiooni raskemaks • Pärast 50’ndat tiinuspäeva kaotab emakas turse ja loodete palpatsioon jälle võimalik • Röntgenoloogia • Loote toese elemente võib näha 42 – 52 päeval pärast paaritust, sellel ajal on võimalik näha koljut ja selgroogu, vaagen on näha alates 52 tiinuspäevast ja hambad alates 58 tiinuspäevast • Keisrilõikus on näidustatud ainult sellisel juhul, kui loote hambad on kindlalt näha röntgenipildil • Röntgenit saab kasutada ka loodete arvu määramiseks ja probleemide kindlakstegemiseks, mis võivad viia raske sünnituseni

15. Loote kolju; 2. loote selgroog; 3. loote jäsemed; 4. loote roided; • 5. vaagnasuue

16. Loodete arv tehakse kindlaks loendades ära koljude arvu (võib olla raskendatud, kui tegemist on suure pesakonnaga) • Kui röntgenipilt näitab et osa skeletist on hävinenud või puudub, võib olla tegemist loote surmaga • Ultrasonograafia • Lootepõisi võimalik näha alates 16 tiinuspäevast • Töötavat südant võimalik jälgida alates 25 tiinuspäevast • Kerge eristada tiinust püometrast • Vere ja uriini analüüside alusel tiinuse määramine • Rutiinseid teste saadaval ei ole, seda sellepärast, et progesterooni tase erineb vähe tiine ja mittetiine koera puhul • Kasutatakse hormoon relaksiini määramist. Selle hormooni tase tõuseb alates 20’ndast tiinuspäevast pooles ja see tõus jääb ära mittetiinel koeral • Kindluse mõttes teha test alates 25’ndast päevast • Relaksiini produtseeritakse tiinete koerte platsenta poolt. Määramine on usaldusväärne aga selle alusel ei saa tiinust määrata enne selle keskpaika • Kõige varasemat diagnoosi on siiski võimalik saada kasutades ultraheli

18. Varajane tiinus, loode mis on ümbritsetud lootekestadega, emakaõõnsus on kujutatud mustana Kaks loodet Loode hilises tiinuse staadiumis, näha on Loote roided samuti platsenta sidemed

19. Probleemid mis võivad põhjustada mittetiinestumist ja tiinuse katkemist • VILJASTUMISE ÄRAJÄÄMINE • Kõige tavalisem põhjus vale paaritusaeg • Halb sperma kvaliteet • Kui on kasutatud külmutatud spermat (lühem eluvõime emase koera sugutraktis • Ovulatsioonide mittetoimumine (üliharv) • Östrogeenide manustamine • Teadmata põhjused (ebanormaalsed munarakud, emase koera sugutrakti probleemid) • VARAJANE EMBRÜONAALNE SURM • Ei ole uuritud kui palju ja millal täpselt esineb • Embrüote areng katkeb tänu geneetilistele defektidele • Tsüstjas endomeetriumi hüperplaasia või bakterite esinemine emakas (puuduvad jällegi teaduslikult põhjendatud uuringud)

20. RESORPTSIOON (imendumine) • Kidlaks tehtud et osa tiinuseid katkeb ilma aborti täheldamata • Ultraheli uuringud on kinnitanud • Enne 35 tiinuspäeva • Vedelikud imenduvad koera ringlusesse, koed (lootekestad/loode) veetustuvad ja autolüüsuvad • Võimalik näha laparatoomia korral • Ühe või kahe embrüo resorptsioon toimub ca 10% tiinustest • Ülejäänud tiinused jätkuvad normaalselt ja sünnivad elusad kutsikad • Kui on juhtunud terve pesakonna loodete imendumine (põhjus pole teada) arvatakse et peamine põhjus progesterooni vähesus • Mehhanism millega vähendatakse loodete arvu • Infektsioose päritoluga põhjused • Häired kromosoomides võivad põhjustada mõningate loodete kadu

23. EMAKAKEHA TIINUS • Võib juhtuda, et tiinus areneb emakakehas • 25 – 30 päeva tiinust tekib hematoom (veritsus) • Kui veritsus on äge näidustatud ovariohüsterektoomia • Võib tekkida ka spontaane abort • Ideaalne oleks kui ällesjäänud loodete eluvõimet jälgitaks ultraheliga • ABORDID • Kuigi nakkushaigused on võimalik et kõige levinum viljatuse põhjus on nad siiski sageli alahinnatud, kuna nendest ei teata eriti palju • BRUTSELLOOS • Tõsine haigus ja esineb paljude sigimisprobleemide taga, tegemist on ka zoonoosiga – võib kanduda inimesele

24. Nakatuda on võimalik mitmete tüüpidega (B. abortus, B melitensis, B suis) • On olemas ka liigispetsiifiline (B. canis), mis põhjustab aborte ja viljatust nii emas kui isaskoeral • Nakatumine (paaritus, aborteerunud looted) • Kõige tavalisem tunnus on abortide teke alates 35 tiinuspäevast, võib ka varem, samuti põhjustab loodete resorbtsiooni • Üldine lümfisõlmede suurenemine • Aborteerunud materjal (isasloomade sperma) kõrge nakatusastmega • Bakterieemia võib püsida aastaid • Ravi puudub ja parim on väärtuslikel tõukoertel teostada aeg ajalt seroloogilised testid • Tabandunud loomi ei tohi mitte kunagi kasutada aretuses • MÜKOPLASMA • Väikseimad bakterid mis elavad vabalt sugutraktis kõikidel koertel • Normaaltingimustel kahjutud

25. Mõningatel tingimustel võib tekkida paljunemine üle normaalse taseme ja see viib sigimishäireteni • Infektsioon on reeglina kontakti (paaritus) põhine, võib esineda ka hingamisteede kaudu ja platsenta kaudu nakatumist • TEISED BAKTERID • Võivad esineda emakas pärast paaritust, kuid võivad siseneda ka läbi emakakaela hilises tiinuse järgus • aborteeruvad kõik looted ja lootekestad • Proovi võtta kõige parem loote maost • Laia toimespektriga antibiootikumide kasutamine, seni kuni põhjus pole teada • Abortide teke on sporaadiline, kuid vahel võib esineda ka paljudel koertel korraga • Levinumad isoleeritud tüved E. coli , kamfülobakter, pseudomonas, salmonella, hemolüütilised streptokokid, klostriidium • Brucella abortus (üle lehmapiima) levinud ainult UK

26. VIIRUSLIKUD PÕHJUSED • Canine herpes virus • Täiskasvanud koertel vähesed tunnused (põhiliselt hingamisteedes ja suguteedes) • Kui ei esine komplikatsioone jääb omaniku poolt märkamata • Suguteedes tekivad haavandid ja sõlmekesed (punaka värvusega) • Sageli latentsel kujul (aktiviseerub proöstrumis) • Aktiviseerub ka tiinuse ja sünnitusega seoses (stress) • Põhjustab sigimatust, aborte ja surnultsünde • Tiinetel koertel tekivad platsenta haavandid ja tabandub ka loode • Nakatumine tiinuse algjärgus viib platsenta haavandite tekkele ja loodete tabandumisele • Nakatumine tiinuse teises pooles viib mittearenenud kutsikate sündimisele • Kutsikate nakatumine võimalik sünnituse ajal kui looted läbivad tuppe, kus esinevad nekrotiseerunud haavandid • Nina, suu ja vaginaalsekreetide kontaminatsioon, ka preputsiaalnõre (isaskoer)

27. Täiskasvanud koertel puudub ravi • Tiinetel koertel kasutatakse toetavat teraapiat • Haigus on surmav kutsikatele (ravi ei anna tihti tulemust) • Võimalus et emane koer kes on sünnitanud nakatunud kutsikad võib edaspidi tuua ilmale ka terved kutsikad • Aborteerunud ja resorbeerunud loodetega koerad tuleb kindlasti isoleerida normaalsetes emaskoertest • Allapanu eemaldada ja keskkond desinfitseerida • Isoleerida nakkuskahtlusega isaskoerad • CANINE DISTEMPER VIRUS • Vastuvõtlikel koertel tekib äkiline temperatuuri tõus ja kiire surm • Enamuses tabanduvad hingamisteed ja seedetrakt, mõningal juhul ka kesknärvisüsteemi tabandumine • Hüperkeratoos jäsemetel ja ninapeeglil • Kui nakatub tiine koer • Kliiniline haigestumine koos abortide tekkega • Subkliiniline kulg ja kliiniliselt haigete kutsikate sündimine

28. Diagnoosimine post mortem, histopatoloogia ja viiruse isoleerimine • Ravi puudub • Kasutatakse vaktsineerimist • CANINE PARVOVIRUS • Tüüp 1 ei ole peamine haiguse põhjustaja • Tüüp 2 muteerunud feline parvoviirusest • Võib läbida platsentat ja nakatada kutsikaid kellel areneb välja äge infektsioon ja südame puudulikkus vahetult pärast sündi • Diagnoos vastavalt kliinilistele tunnustele, mida kinnitatakse leukopeeniaga ja viiruse isoleerimine • Kutsikaid ravitakse leevendava teraapiaga (vedelikteraapia ja antimikrobiaalne teraapia • Vaktsineerimine

29. Kassi tiinus • Värvust võimalik eristada pärast 8’ndat tiinusnädalat • Hormonaalsed parameetrid: • Progesterooni tase esimese 14 – 20 tiinuspäeva kestel on sarnane ebatiinete kasside progesterooni tasemele • Sealt alates aga muutub see kõrgemaks tiinetel kassidel. See vihjab kollakehade jätkuvale funktsioonile ja lisaks sellele algab pärast 30’ndat tiinuspäeva platsentast pärineva progesterooni produktsioon • Kokkuvõtvalt tiinetel kassidel produtseerivad kollakehad progesterooni 40 – 50 tiinuspäeva, kui sellel ajal teostada ovariektoomia, siis tiinus ei katke, kuna platsentast tulenev progesteroon on piisav selle säilitamiseks • Tiinuse lõpul tõuseb sarnaselt koeraga ka kassil prolaktiini ja östrogeenide tase, see arvatakse olevat ka luteolüütiliseks faktoriks, lisaks sünnitusega kaasnevale prostaglandiinide produktsioonile • Tiinuse diagnoosimine: • Palpatsioon (alates 17 tiinuspäevast – 25 tiinuspäevani). Individuaalseid looteid ei ole võimalik pärast 25’ndat päeva palpeerida.

30. Suurenenud emakat on võimalik palpeerida kuni sünnituseni ja seda peetakse kergemaks, kui koera emaka palpeerimist • Ultraheli, mida loetakse kõige lihtsamaks ja usaldusväärsemaks vahendiks varajase tiinuse diagnoosimisel • Arenevaid looteid on võimalik näha alates 12 – 14 tiinuspäevast ja südametegevust on võimalik jälgida alates 22 päevast • Erinevalt koerast ei ole alati võimalik looteid loendada ultraheliga, eriti kui emakas on rohkem kui 4 loodet • Röntgenoloogia kasutamine sõltub sellest, millal on skelett hakanud luustuma ja seda kasutatakse alates 38’ndast tiinuspäevast. Kõige parem siiski alates 43 päevast • Innatsüklite taastumine pärast sünnitust: • Kui on toimunud normaalne laktatsioon ja kassipoegade võõrutamine, siis taastuvad innatsüklid 2 – 8 nädala jooksul (keskmine 4 nädalat) • Kui eemaldada kassipojad 2 – 3 päeva vanuselt võivad tsüklid alata juba 6 – 8 päeva möödudes • Aborteerunud kass võib innelda juba nädala möödudes