Porvoo, Suomi 08.05.2011-14.05.2011 Heli Arney Mikk Kasesalk

1. Rahvusvaheline karjäärispetsialistide lähetusprojekt EDUMOBI 2011Soome karjäärispetsialistide väljakutsed teenuste pakkumisel Porvoo, Suomi08.05.2011-14.05.2011 Heli Arney Mikk Kasesalk

2. Porvoo kaardil

3. Porvoo pildis

4. Porvoo linn • ~48000 elanikku • Kakskeelne (väga suur rootsi keelt kõnelevate elanike osakaal) • Vanuselt teine linn Soomes (Turu järel) • ~50 km kaugusel Helsinkist • Miljööväärtuslik elukoht (läbi ajaloo on siin linnas elanud palju kuulsaid kunsti- ja kultuuritegelasi) • Arenev linn ( 5 aasta jooksul plaanitakse välja arendada elukohad 6000 inimesele, pluss suur tööstuslinnak.

5. Kes osalesid? Marie-Héléne Gros – Prantsusmaa (Provinsi piirkonna info- ja orientatsioonikeskus) Katja Guštin – Sloveenia (Sloveenia Töötukassa) Mikk Kasesalk – Eesti (Tallinna Ülikool) Heli Arney – Eesti (Tartu Raatuse Gümnaasium) Liv Ose – Norra (Ulsteini Gümnaasium) Fiorella Sisto - Itaalia (Avalik tööturu sektor) Emma Taylor – Suurbritannia (Babcock Enterprise) Loredana Toso – Itaalia (Orso) Marie-Noelle Tronchon – Prantsusmaa (Montbrisoni piirkonna info- ja orientatsioonikeskus)

6. Nädala ülesehitus • Esmaspäev ja reede arutelud ja esitlused kogu grupiga • Teisipäev, kolmapäev ja neljapäev individuaalne töövarjutamine • Pühapäev ja laupäev sisse- ja väljaelamiseks

7. Soome nõustamissüsteem • Terviklik • Üld- ja kutsehariduse osa pikemate traditsioonidega ja paremini töötav • Kõrghariduses alustati veidi hiljem (Helsinki Ülikooli juurde loodi karjääriteenistus alles 1994 aastal). Soomlased ise peavad kõrgharidust nõustamissüsteemi “mustaks lambaks” • Koostöö erinevate nõustamisteenust pakkuvate osa poolte vahel toimib. Inimestel võimalik erinevatest kohtadest juhendamist saada. • Nõustajaks on võimalik õppida Joensuu Ülikoolis ja Jyväskylä Ülikoolis (soome keeles) ning Vaasa Ülikoolis (rootsi keeles). • On olemas nii eraldi õppekava, kui ka 60 tunnine täiendkoolitus.

9. Soome karjääri- ja nõustamisteenuste iseloomujooned • Tugev teadusuuringute aluspõhi (palju uuringuid ülikoolidest, mis on tehtud karjäärisüsteemi ja nõustamise kohta). Akadeemilises maailmas tunnustatud valdkond. • Poliitikategijate tugev toetus • Avalikud tööturuteenused (public emplyoment offices) ja koolisüsteem toetavad ja täiendavad üksteist • Haridussüsteemis pole „tupikuid“, alati on võimalik kuhugi liikuda • Puudub suur testimine. Lapsi/noori testitakse vähe (ka kutsenõustamises) ja see on pluss. Praktikud kasutavad palju kaaridustusharjutusi. Üritatakse aru saada, mis toimub. Matchingu idee on ammu maha maetud ja üritatakse liikuda elu kujundamise (life design) poole.

10. Personaalsed eesmärgid projektis (Mikk): • Tutvuda Soome karjäärinõustamise süsteemiga. • Uurida, kuidas toimub koostöö erinevate õppeastmete karjääriteenistujate vahel. • Tutvuda Porvoosse kogunenud Soome, Prantsuse, Sloveenia, Norra, Itaalia ja Suurbritannia karjäärinõustajate/spetsialistide igapäevatöö, kasutatavate meetodite, võrgustikutöö kogemuse, edulugude ja tulevikuplaanidega. • Jälgida Porvoo karjäärinõustaja igapäevatööd, reflekteerida nähtut ja õppida töövarjuna tema kogemusest. • Tutvustada Eesti karjäärivaldkonna tegemisi ja arenguid • Leida koostööpartnereid tulevikuks võimalike rahvusvaheliste projektide tarbeks kaasamõtlejaid ja partnereid.

11. Mida õppisin? • Vajaduste kirjeldamine on efektiivsem, kui see põhineb teaduslikel uurimustel. Seeläbi läheb see ka poliitikutele korda • Karjääriteenused ja –nõustamine peaks lisaks nõustamiskeskuste töö osale olema põimitud tihedalt ka õppetööga. • Karjääri- ja/või kutsenõustamine võiks olla kogu ühiskonnale kergesti kättesaadav teenus, kuna terviklik süsteem toimib paremini ning siis ei peetaks seda vaid koolide ja töötukassa ainuvajaduseks. Samuti peaks kõik ühiskonna liikmed aru saama, et see teenus on neile suunatud.

12. Mida õppisin? (2) • Noorel võiks vajadusel olla peale keskhariduse omandamist võimalus teha nö “vaheaasta”, kus tal oleks vajadusel võimalik uurida erinevate tegevusvaldkondade tausta, et enda jaoks kõige sobivam välja valida. • Noortele peaks valikuvõimalusi ja –vabadust pakkuma hakkama juba keskhariduses, mis omakorda eeldab, et paraneks üldharidussüsteemi karjääriteenuste võimalused.

13. Mida nägin? • Õpikeskkond annab õpingute kvaliteedile palju juurde • Kõik meie poolt külastatud õpikeskkonnad olid lisaks funktsionaalsusele ka visuaalselt atraktiivsed

20. Millised järeldused tegin? • Karjääriteenuste –ja nõustamise kohta peaks tegema rohkem teaduslikke uurimusi. • Karjääriteenuste ja –nõustamise valdkond võiks olla ka akadeemiliselt aktsepteeritud uurimisvaldkond (viimane sellelaadne uurimus tehti 2005 a.) • Poliitikuid on lihtsam ära rääkida, kui on millele oma argumentides põhineda

21. Millised järeldused tegin? • Eestil oleks kiiremas korras tarvis ühte formaalset õppekava, mis võimaldaks karjäärispetsialistidele/-nõustajatele väljaõpet. • Võiks üle vaadata ka karjääriinfospetsialisti ja karjäärinõustaja kutsestandardid ning nende järgimise. Selleks, et ühtlustada karjääriteenuste kvaliteeti ning teenustest arusaadavust. • Muutused võtavad aega ja vajavad järjekindlat poliitilist tahet • Eestis on karjääriteenuste ja –nõustamise valdkonnas lood enamuse Euroopa suurriikidega võrreldes siiski üsna head.

22. Töövarjutus:Linnankoski Upper Secondary School • Vastuvõtt gümnaasiumi toimub keskmise hinde alusel. • 600 õpilast: 45 õpetajat. • Tugisüsteem: 2 karjäärinõustajat; 1 med.töötaja psühholoog võtab vastu 3 korda nädalas; eripedagoog ja sotsiaaltöötaja 1 kord nädalas.

23. Töövarjutus:Linnankoski Upper Secondary School (2) • Õppeaasta on jagatud viieks perioodiks. Toimub kursusepõhine õpe. • Õppeaeg on 3 aastat, aga kursusvõimalik läbida ka 3,5 või 4 aastaga. • Õppeainest, mille positiivne sooritatus valmistab õpilasele ületamatut raskust, on võimalik erandkorras vabastada. • Lõpueksamid on tasulised. • Koolis on e-kooli sarnane võrgukeskkond VILMA.

24. Töövarjutus:Linnankoski Upper Secondary School (3) • Karjäärinõustaja töö sarnaneb õppenõustaja tööga, aga esineb ka tõsisemaid nõustamisjuhtumeid. • Karjäärinõustajad kohtuvad kõikide õpilastega planeeritult vähemalt 1 x aastas. Tihti pöörduvad õpilased ise vastuvõtule. • 1. ja 3. kursusega 1. poolaastal ja 2. kursusega kevadel. • Toimuvad karjääriõppe tunnid: 6-7 tundi õppeaastas. Lisaks tuutorite kursus (valikuline). • 2 x aastas toimuvad tugisüsteemi koosolekud, kus on kohal ka õpilaste esindaja. • Karjäärinõustaja teeb tihedat tööd kursusejuhendaga, kes peab kõigi oma 1. kursuse õpilastega kohtuma 1:1 septembris-oktoobris. Lisaks arvestatakse tunniplaani koostamisel, et kursuse juhendajal oleks oma kursusega tund juba 1. perioodil.

25. Mis jäi meelde? • Õpilassõbralik ja turvaline keskkond, mitteformaalne suhtlemine. • Karjäärinõustamine on 1 osa tugisüsteemist ja koordineerib tegevust õpetajate,õpilaste, lastevanemate vahel. Märksõnadeks: koostöö ja varajane toetus. • Oluline koostöö gümnaasiumi ja põhikooli vahel: • vastastikused õppekäigud • lastevanemate koosolek põhikoolis käivate õpilaste vanematele • koosoleku nn selgrooks õpilaspaneel • külastatakse tööhõiveametit ja õppeasutusi.

26. Näiteid grupiaruteludest • Suurbritannia – formaalne, aga väga sõbralik kultuuriruum. Poliitiline korrektsus. • Orienteeritud erivajadustega õpilaste nõustamisele. Teenuse osutajad väljastpoolt kooli. Nõustavad õpilast lähtuvalt tema eelistustest ja hinnetest. • Meil toimub esmatasandi nõustamine koolis, piirkondlikest keskustest võimalik kutsuda karjäärinõustajaid, kes viivad läbi näiteks kutsesobivustesti ja annavad sellest lähtuvalt individuaalset tagasisidet. Õpilaste hinnetest ülevaade puudub. Oht: õpilastel jäävad püsima ebarealistlikud ootused tuleviku suhtes.

27. Näiteid grupiaruteludest (2) • Prantsusmaa – väga formaalne kultuuriruum, karjäärinõustamine põhineb väga palju testimisel. • Kontakt nõustaja ja kliendi vahel väga formaalne. • Õpilaste arv ühe nõustaja kohta väga suur. • Natukene sarnasusi Eesti süsteemile. Ka seal on olemas piirkondlikud nõustamiskeskused, kes peaksid teenindama kogu piirkonna koole.

28. Näiteid grupiarutelud (3) • Itaalia – mitteformaalne, aga karjäärinõustamises kasutatakse palju testimist. • Keskne probleem hetkel kvaliteet. • Tööturuteenused ja töötukassa nõustajad on sageli alamotiveeritud ja –kvalifitseeritud ning ühiskonnaliikmetel puudub usaldus nende teenuste vastu. Selline olukord on loonud soodsa pinnase erasektori sarnaste teenuste suurele tekkele. Ka seal on sageli küsimus kvaliteedis. • Kontroll valdkonna üle on nõrk ning kitsaskohti palju.