180 likes | 358 Views
Majandusmõtte areng. Kristi Suppi. Füsiokraadid 1600 - 1776 Francois Quesnay (1694 - 1774). Põllumajandus - see on midagi erilist, tootev haru, väikesest seemnest kasvab suur taim, lisaväärtus tuleb mullast Lassez - faire (lässis fier) - las turg teeb mis tahab, ilma sekkumata.
E N D
Majandusmõtte areng Kristi Suppi
Füsiokraadid1600 - 1776Francois Quesnay (1694 - 1774) Põllumajandus - see on midagi erilist, tootev haru, väikesest seemnest kasvab suur taim, lisaväärtus tuleb mullast Lassez - faire (lässis fier) - las turg teeb mis tahab, ilma sekkumata
Merkantilism (1600.a.)Antonie de Montchretien(1575 - 1622) Aluseks kaubavahetus Raha ei ole rikkuse allikas vaid see, mida selle eest saab Piirangud - eksport ja import - koduturu kaitse - kaubandus on otsene rikkuse allikas
Klassikaline koolkondWilliam Petty (1623 - 1687) Kõik majandusharud on võrdsed Kõike tehakse tulu pärast Enda heaolu maksimeerimine toimub ühiskonna heaks
Adam Smith (1723 - 1790) • "Rahvaste rikkus“ -"nähtamatu käe" konseptsioon -s.o. hinna kaudu toimiv konkurents • Ise reguleeruv ja tasakaaluolekus olev süsteem – valitsuse sekkumine minimaalseks
David Ricardo (1772 - 1823) Progress tuleneb kapitali hulga suurenemisest Suhtelise eelise seadus - rahvusvahelise kaubanduse kasulikkus, müüa seda, mille tootmine endal odavam ja vastupidi (spetsialiseerumine) Smith - kompromissialdis, Ricardo – ei olnud, ainult töösturite huve kaitses
Thomas Robert Malthus (1766 - 1834) 1798.a. - "Essee rahvastikuõpetusest"- rahva arv geomeetrilises, elatusvahendite hulk aritmeetilises progressioonis (vältimatu näljasurm) Tuleks suurendada elatusvahendite hulka mitte vaeste sissetulekuid Investeerida uute töökohtade loomiseks Kaitses maaomanike huve
Geomeetriline jada ehk geomeetriline progressioon on jada, milles iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis on konstantne (rahva arv) Aritmeetiline jada ehk aritmeetiline progressioon on jada, milles iga liikme (v.a esimese liikme) ja sellele eelneva liikme vahe on konstantne (elatusvahendid) Thomas Robert Malthus
Sotsialistid – Karl Marx (1818 - 1883) ja Friedrich Engels (1820 - 1895) 1867.a. – “Kapital” – Inimkonna areng toimub tootmis- ja inimsuhete arenedes. Liikumapanev jõud töölisklass. Kapitalism on hea rikkuse akumuleerimiseks, töötute armee kasvab, kui investeerida tootmisvahenditesse. Kapitalismil ei ole võimalik edasi areneda (nagu feodalism või orjanduslik kord arenes). Äkki inimene ei olegi nii paha, aga turg teeb ta pahaks. Tööjõu väärtus on määratud nende tarbeesemete väärtusega, mida tööline vajab eluks, pere ülalpidamiseks, ülejäänu, lisaväärtus läheb ju kapitalisti tasku.
John Stuart Mill (1806-1873) Ricardo majandusteooria edendaja 1848.a. – poliitökonoomia alused
Neoklassikud(1880 – 1900/1910) Pikaajaline kasv versus lühiajaline tasakaal, väärtus selgub ostu-müügi tehingus Léon Walras – üldise tasakaalu teooria (N-P) Alfred Marhall (1842 – 1924)"Principles of Economics” (1890) oli Inglismaal pikka aega olulisim majandusõpik Irving Fisher – “Raha ostujõud”
John Maynard Keynes (1883 - 1946) 20. sajandi 30-ndate aastate Suure Depressiooni ajal leidis ta Suurbritannias väljapääsu majanduskriisist. Oma teoreetilise pärandi avaldas J. M. Keynes 1936. aastal teoses "Hõive, protsendi ja raha üldteooria" (The General Theory of Employment, Interest and Money), milles on antud esmakordselt makromajanduskategooriate süsteemne käsitlus. Ta osales väga aktiivselt Rahvusvahelise Valuutafondi (International Monetary Fund - IMF) loomises ning Teise maailmasõja järgse rahvusvahelise rahasüsteemi korrastamisel.
Fiskaalpoliitika ja rahapoliitika võimaldab leevendada majanduse tsüklilisust, raha-poliitikaga ergutada inves-teeringuid, tekitada mõõdukas inflatsioon, see suurendab tarbimist, isikliku tarbimise kasv on tulude kasvu funktsiooniks. • Turg ei ole võimeline ise regu-leerima, vältima kriise ja töö-puudust, majandus ei saavuta täishõivet, alati on hulk mitte-vabatahtlikke töötuid,riiklike tööde programm suurendab tööjõu hõivatust jne.
Tänapäeval on ka palju “laissetz faire” pooldajaid, vaidlused käivad riigi sekkumise ulatuse üle, mitte salle üle kas sekkub või ei.