1 / 18

Läänemere areng

Läänemere areng. Holsteini jäävaheaeg. Holsteini jäävaheaeg (350–430 tuh.a.t.) Holsteini jäävaheaja kliima oli suhteliselt jahe ja niiske (sarnane tänapäevasega) Läänemere nõos kujunes Holsteini meri. Eemi jäävaheaeg. Eemi jäävaheaeg (132–122 tuh. a.t.)

redford
Download Presentation

Läänemere areng

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Läänemere areng

  2. Holsteini jäävaheaeg • Holsteini jäävaheaeg (350–430 tuh.a.t.) • Holsteini jäävaheaja kliima oli suhteliselt jahe ja niiske (sarnane tänapäevasega) • Läänemere nõos kujunes Holsteini meri

  3. Eemi jäävaheaeg • Eemi jäävaheaeg (132–122 tuh. a.t.) • Eemi jäävaheajal oli kliima praegusest tunduvalt soojem ja niiskem • Läänemere nõos kujunes Eemi meri

  4. Eemi meri

  5. Lõunabalti ja Ramsay jääpaisjärv • Jääpaisärvede teke liustiku ees algas u. 13 000 a. tagasi • Umbes 12 000 aastat tagasi oli välja kujunenud kaks ulatuslikku jääpaisjärve: • Lõunabalti jääpaisjärv • Ramsay jääpaisjärv

  6. Lõunabalti ja Ramsay jääpaisjärv

  7. Balti jääpaisjärv • U. 12 000 a. tagasi ühinesid Lõunabalti jääpaisjärv ja Ramsay jääpaisjärv Balti jääpaisjärveks • Balti paisjärve moodustumine sai võimalikuks pärast liustike taandumist Pandivere kõrgustikust põhja poole • 8213 e. Kr. toimus Kesk-Rootsis Billingeni mägedest põhja pool järve vete läbimurre Atlandi ookeani • Lühikese aja jooksul alanes järve veepind 25-30 meetri võrra ja ühtlustus maailmamere tasemega

  8. Balti jääpaisjärv

  9. Joldiameri • 10 200-9300 a. t. • Joldiameri suhteliselt väike veekogu • Joldiamere soolsus oli madal (1-2 promilli), sest veekogu põhjaosas voolasid merre veel liustiku sulamisveed, lõunaosas mõjustas suuri laguune aga jõgede vesi.

  10. Joldiameri

  11. Antsülusjärv • 9300-7500 a. t. • Antsülusjärv tekkis maakoore kerkimise tagajärjel, kui Kesk-Rootsis asunud väin sulgus • Sissevoolavad jõed tõstsid aja jooksul veetaseme kuni 18 meetrit ookeani pinnast • Umbes 8500 aastat tagasi. toimus Antsülusjärve vete läbimurre Darssi künnisest Sundi väina suunas (skeem). Selle sündmuse tagajärjel alanes veepind paarikümne aasta jooksul kogu vesikonnas tunduvalt.

  12. Antsülusjärv

  13. Litoriinameri • 7500-4000 a. t. • Litoriinamere alguseks moodustus Taani väinade piirkonnas püsiv ühendus maailmamerega. • Litoriinameri on Läänemere arenguloos kõige soolasema veega: Eesti rannikumeres kõikus soolsus 15-18 promilli piires.

  14. Litoriinameri

  15. Limneameri • 4000 a. t. – tänapäev • Taani väinad hakkasid seoses maailmamere taseme alanemisega kitsenema, millega kaasnes soolsuse vähenemine Läänemere nõos.

  16. Limneameri

  17. Maapinna tõus Läänemere piirkonnas tänapäeval (mm/a)

  18. http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/l_mereareng.html

More Related