1 / 13

Teleskoobid Kaur Alasoo

Teleskoobid Kaur Alasoo. Refraktoteleskoop. Refraktorteleskoop. Valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas" Miinused: Suur pikkus Halb tasakaal (ühes otsas raske lääts)

damon
Download Presentation

Teleskoobid Kaur Alasoo

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. TeleskoobidKaur Alasoo

  2. Refraktoteleskoop

  3. Refraktorteleskoop • Valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta • On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas" • Miinused: • Suur pikkus • Halb tasakaal (ühes otsas raske lääts) • Erineva lainepikkusega valguskiired murduvad läätses erinevalt, kvalieetse kujutise saamiseks on vaja erinevatest läätsedest liitsüsteemi.

  4. Maailma suurim refraktor. Valmistatud 1897. aastal, akromaatilise objektiivi läbimõõt 102 cm, fookusekaugus 19.4 m, asub Yerkes'i observatooriumis USA-s.

  5. Reflektorteleskoop • Newtoni süsteem:

  6. Reflektorteleskoop • Cassegrain'i süsteem

  7. Reflektorteleskoop • Eelised: • 2-4 korda lühem • Parem kaalujaotus • Võimalik luua suuremaid teleskoope (10x) • Objektiiv võib asuda ka küljel

  8. Teleskoope iseloomustavad omadused: • Suurendus - objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. • Valgusjõud - objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme. Kuna fookusekauguse lühendamine vähendab suurendust, viis just see tingimus hiidteleskoopide tekkeni. • Vaateväli - mida suurem on suurendus, seda väiksem on vaateväli. • Lahutusvõime - (vähim nurk, mille all paistvad tähed on teleskoobis eristatavad) on seotud suurendusega: mida suurem on suurendus, seda suurem on ka lahutusvõime.

  9. Kuidas kasutatakse? • Liikuva teleskoobi asendit saab liikumatu aluse suhtes väga täpselt mõõta ja see loob eelduse märksa täpsemate tähekaartide koostamiseks. • Mõõdetav on teleskoopi läbinud valgus: • On võimalik määrata tähelt tuleva valguse omadusi ning võrelda neid maapealsete allikate kiirgusega. • On võimalik kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust.

  10. Mõnevõrra erinevat metoodikat kasutades saab mõõta ka raadiolaineid, röntgen- ja gammakiirgust: SETI poolt kasutatav raaditeleskoop

  11. Very Large Array (VLA). See raadioteleskoop koosneb 27 suurest, 25-meetrise läbimõõduga antennist, mis paigutatakse vastavalt vastuvõetava kiirguse lainepikkusele kindlatesse punktidesse 27-kilomeetrise läbimõõduga maa-alal. Lõpliku pildi teeb arvuti.

  12. Suur osa kiirgusest neeldub Maa atmofsääris ja selle vältimiseks kasutatakse kosmoseteleskoope. Suurim on 1990. aastal orbiidile paigaldaud Hubble, millel on 2,4 meetrine reflektroteleskoop.

  13. Kasutatud materjalid: • http://opik.obs.ee/osa1/ptk06/box03.html • http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/teleskoob.htm

More Related