Kaja Kaur Programmide juht

1. KÜSK mittetulundusühenduste tegevusvõimekuse programmi piirkondliku taotlusvooru Kogukonnaelu ja koostöö arendamine kord ning tingimused Kaja Kaur Programmide juht

2. Alustalad • Sihtkapital lähtub toetuste eraldamisel Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) eesmärkidest ja prioriteetidest ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kontseptsioonist. • Eesti Kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon, http://www.siseministeerium.ee/?id=30410 Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kontseptsioon, http://www.kysk.ee

3. Kodanikuühiskonna Sihtkapital • Idee – 2001 • Valitsuse otsus – detsember 2007 • KÜSK asutamine - jaanuar 2008 • KÜSK käivitumine – 3. märts 2008. Regionaalminister Siim Kiisler avas koosoleku ja korraldas nõukogu esimehe valimise.

4. KÜSK EESMÄRK • Sihtkapitali eesmärgiks on kaasa aidata Eesti avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisel. (KÜSK põhikiri) • Eesmärki täidab KÜSK läbi erinevate toetusprogrammide.

5. Piirkondlik taotlusvoor tegevusvõimekuse programmi raames • „Kogukonnaelu ja koostöö arendamise” taotlusvoor rahalise mahuga 3,5 miljonit krooni . • Vooru eesmärgiks on kodanikuühenduste (mittetulundusühingud, sihtasutused) organiseerumise ja koostöö kaudu • suurema ühise tegevusvõimekuse saavutamine piirkonna elu korraldamisel ja avalike poliitikate mõjutamisel.

6. Toetatavad tegevused • - konkreetses piirkonnas avalikes huvides tegutsevate ühenduste omavahelise (ja/või avaliku võimuga) sisulise koostöö käivitamine või süvendamine; • - kogukonnaelu ja kogukonna koostööd edendavate innovaatiliste ideede käivitamine; • - Minu Eesti mõttetalgutel arutatud (vt www.minueesti.ee) oluliste kohalike ideede elluviimine ühistegevuse kaudu. Lihtne reegel: KÜSK toetab koostööd ja partnerlust

7. Toetus ja selle kasutamise aeg • Taotletava summa suurus on kuni 250 000 krooni taotleja kohta (loomulikult võib vähem taotleda). • Taotleja saab esitada antud taotlusvooru mitte enam kui ühe taotluse. • Projekti maksimaalne elluviimise periood on aprill 2010.a. kuni 31. märts 2011.a. • Planeerige tegevused alates aprillist 2010.

8. Oluline teada: * Taotleja (toetuse saaja) ja võimalikud partnerid peavad asuma projekti elluviimise piirkonnas. * Toetuse taotlejaks ei saa olla erakonnad, tööandjate ja äriühingute liidud, kutseliidud ja ametiühingud. * Antud voorus ei toetata üleriigilise ulatusega organisatsioonide projekte. * Toetust ei anta organisatsioonile, millel on maksuvõlgnevus.

9. Abikõlblikud taotlejad • Eestis registreeritud ja vähemalt ühe aasta avalikes huvides tegutsenud mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all. Selle all mõeldakse: • - suuremat kui 50%-list osalust ühenduse hääleõiguses; • - võimalust otseselt või kaudselt asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku ühenduse tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest.

10. Partnerlus • KÜSK eelistab partnereid kaasavaid taotlusi. Partnerid võivad olla nii mittetulundus-, avaliku kui ka erasektori organisatsioonid. • Partneriks loetakse osapoolt, kes omab arvestatavat rolli projekti tegevuste kavandamisel ja elluviimisel ning soovitavalt panustab projekti eelarvesse (see ei ole nõue). • Partnerite osalus peab olema põhjendatud ja soovitavalt väljendatud partnerluskinnituses (vabas vormis).

11. Kaasfinantseerimine • Sihtkapitalist on võimalik taotleda toetust kuni 90% projekti eelarvekulude katmiseks. • Kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 10% elluviidava projekti eelarvekuludest. • Kaasfinantseeringu rahaline osa peab moodustama vähemalt 5 % projekti eelarvest (olema projekti elluviimisel toetuse saaja pangakontol ning kajastuma raamatupidamises). Teistelt rahastajatelt saadud raha lülitamist kaasfinantseeringuna KÜSK taotlusse aktsepteeritakse, kui see on antud organisatsioo-nile tegevustoetusena organisatsiooni äranägemisel kasutamiseks või konkreetselt KÜSK projekti kulude katteks, mille kohta esitab taotleja teise rahastaja kirjaliku nõusoleku. Suurem kaasfinantseering annab hindamisel lisapunkte.

12. Kaasfinantseerimine • Kaasfinantseerimise all mõistab KÜSK lisaks sihtkapitali toetusele mujalt kaasatud vahendeid, mis võivad tulla • 1) taotlejalt endalt ja/või • 2) teistelt rahastajatelt • KF = omafinantseerimine + teised võimalikud rahastajad

13. Abikõlblikud kulud • Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud toetuse saaja poolt projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul (kuni 31.märts 2011), vastavad projekti eesmärkidele ja tegevustele, on vajalikud ja põhjendatud ning on otseselt seotud projekti elluviimisega.  • Mitterahalised kulud on abikõlblikud juhul, kui nad on kajastatud taotluse eelarves ning mitterahalise panuse väärtus on dokumentaalselt tõestatud, sõltumatult hinnatav ja kontrollitav. • Lubatud on projekti teostava organisatsiooni tegevus- ja arenduskulud 10% ulatuses KÜSK toetusest projekti tulemusliku elluviimise korral.

14. Abikõlblikud kulud ei ole • Ehituslikud investeeringud üle 25% toetuse mahust • projektijuhtimise, -koordineerimise teenuse sisseostmine teiselt juriidiliselt isikult (v.a. leping FIE-ga); • finantstehingute võlaintressikulud, valuuta komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud; • viivised, rahatrahvid jmt; • reserv ootamatute kulude katmiseks; • organisatsioonide liikmemaksud (erand: abikõlblikud on arenduskuludest tehtavad liikmemaksud); • muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

15. Abikõlblikud kulud • projektimeeskonna töötasud (osalise tööaja korral peetakse tööajatabelit); • - eksperttasud ; • - ürituste- ja koolituste korraldamisega seotud kulud; • - uuringute, strateegiate, arengukavade koostamise kulud; • - projektiga seotud trüki- ja digitaalsete materjalide kulud; • - teavitustegevuse kulud (sh veebileht, kampaaniate korraldamine jmt); • - projekti elluviimiseks vajalikud sisseostetavad teenused (nt. õigusabi, notaritasud, raamatupidamiskulud jmt); • - otseselt projekti läbiviimisega seotud kontori üürikulud, side-, transpordi-  ja kommunikatsioonikulud; • - projekti elluviimisega seotud põhivara soetamine (vahendid, seadmed, mööbel jmt), mille vajadus põhjendatakse taotluse eelarve seletuskirjas;

16. Kulude tõendamine • Kõik toetuse elluviimisel tekkinud kulud (nii rahalised kui mitterahalised) peavad olema dokumentaalselt tõendatud. Kõik rahalised kulud peavad olema tasutud pangaülekande-ga taotleja arveldusarvelt. • Toetuse saaja on kohustatud pidama eraldi raamatupidamis-arvestust toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise kohta, samuti tagama, et tema raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning  kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad.

17. Vabatahtlik töö • Vabatahtliku töö mitterahalise panuse arvestamisel võetakse arvesse tööks kuluv aeg ja keskmine vastava töö tunni- või päevatasu, peab olema realistlik ning kooskõlas viimaste Statistikaameti kodulehel avaldatud vastavate valdkondade keskmiste palgatasemetega. • Panuse fikseerimiseks peab taotleja vabatahtliku töö tööajatabelit , mille vabatahtlik allkirjastab. • Tabelis näidatakse projekti raames tasustamata tööd teinud vabatahtliku ees- ja perekonnanimi, tehtud tööd, töötunnid, töö ühiku hind ja töö kogumaksumus.

18. Ruumid, seadmed, mööbel... • Ruumide kasutuskulu arvestamise aluseks on kehtiv antud ruumide või analoogiliste ruumide kasutamise hinnakiri. • Seadmete, mööbli jmt abikõlbliku kuluna arvestamise aluseks on vastav üleandmise-vastuvõtmise akt, millele on lisatud vastavad jääkväärtust või turuväärtust tõendavad dokumendid.

19. Taotlus ja lisad Taotlus esitatakse etteantud vormil, mille sees on ka eelarve seletuskiri, mis põhjendab eelarve kulude moodustamist). • Lisa 1. Projekti eelarve (etteantud vormil), Vajadusel: Lisa 2. Partnerluskinnitus koos partneri rolli ja panuse näitamisega, (vabas vormis). Muu projekti hindamisel oluline informatsioon (näit. koolituskava; seminari, ürituse lühikirjeldus või kava; planeeritava trükise ülesehitus või sisukord vms) tuleb mahutada taotlusvormile.

20. Taotluste esitamine • Äriregistri kehtival registrikaardil oleva esindusõigusliku isiku poolt allkirjastatakse taotluse ja eelarve iga lehekülg. Vormikohane taotlus ja selle lisa(d) esitataksehiljemalt • 28. jaanuaril 2010.a. kell 15.00 ühes eksemplaris paberkandjal, klammerdamata tähitud kirjaga või käsipostiga SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile (Toompuiestee 35, 10133 Tallinn) ja taotlus koos eelarvega e-posti aadressile: kysk@kysk.eesamaks tähtajaks. • Digitaalselt allkirjastatud taotlus esitatakse samaks tähtajaks elektrooniliselt aadressile: kysk@kysk.ee (paberkandjal ei ole vaja). • HILINENUD TAOTLUSED LÄBIVAATAMISELE EI KUULU

21. Hindamine • Taotluste hindamine viiakse läbi kahes etapis: tehniline hindamine ning sisuline hindamine. • Tehnilist hindamist teostab KÜSK tegevbüroo ja see tähendab esmast taotluste nõuetele vastavuse ning abikõlblikkuse kontrollimist. • Tehnilise hindamise läbinud taotlused esitatakse sisuliseks hindamiseks kolmele sõltumatule eksperdile.

22. Sisuline hindamine • Eksperdid hindavad taotleja projekti elluviimise võimekust, toetustaotluse sisu, tegevuste ja eelarve vastavust taotlusvooru eesmärkidele ning tegevuste selget seost eelarvega, projekti tulemustele orienteeritust ja jätkusuutlikkust, tulemuste selget määratlust taotluses lähtudes hindamiskriteeriumide vormist. Ekspertide hinnangute põhjal moodustub taotluste pingerida. • Ekspertidel on õigus teha ettepanekuid projekti rahastamiseks teatud tingimustel. Ettepanek edastatakse KÜSK nõukogule. Lõplik rahastamisotsus langetatakse peale taotlejalt vajalike täienduste ja kirjaliku nõusoleku saamist.

23. Toetuse väljamaksmine • KÜSK nõukogu positiivse otsuse korral sõlmib KÜSK büroo taotlusvooru lepingud projekti elluviijaga 2010.a. märtsi lõpus. • Toetuse väljamaksmine toimub 5 tööpäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist ja Toetuse saaja maksetaotluse esitamise korral järgmiselt: • - toetuslepingu allakirjutamise järel perioodiks aprill – 31. august 2010.a. 50% toetusest; • - 20. septembriks 2010 esitatud vahearuande kontrollimise, heakskiitmise ja taotleja maksetaotluse esitamise järel 40% ülejäänud toetusest; • - 30. aprilliks 2011 esitatud lõpparuande heakskiitmise ja taotleja maksetaotluse esitamise järel 10%.

24. Hindamine ja järelvalve • Hindamine ja järelevalve sisaldab suhtlemist toetuse saajaga ja kohakülastusi, taotluse tegevuskavas olevatel üritustel osalemist, projekti vahe- ja lõpparuannete esitamist ja kontrollimist, vajadusel hindamisvestlust. Toetuse tagasinõudmine • Kodanikuühiskonna Sihtkapitalil on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja pole täitnud lepingus sätestatud tingimusi.

25. Teavitamine ja viitamine • Toetuse saajad peavad projekti olulistest sündmustest aegsasti teavitama KÜSKi, et võimaldada KÜSK esindaja üritusel osalemist. KÜSK asetab toetatud projektide avalikud üritused kodulehe www.kysk.ee kalendrisse • Toetuse saaja on kohustatud viitama projekti toetajale järgmiselt: „Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital” ning lisama samasse KÜSK logo. • Trükistel, infomaterjalidel, sh digitaalsetel ja veebilehtedel peab olema esitatud sobivas asukohas KÜSK logo. Ürituste korraldamisel peavad korraldajad selgelt esile tooma ürituse seose KÜSK toetusega.

26. Kontaktid: SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toompuiestee 35, 10133 Tallinn www.kysk.ee Agu Laius, juhataja, tel 655 64 24, 5082997 e-kiri: Agu.Laius@kysk.ee Kaja Kaur, programmide juht, tel 655 64 23, 5220716 e-kiri: Kaja.Kaur@kysk.ee Merlin Sepp, programmide koordinaator, tel 655 6245,53016866 e-kiri: merlin.sepp@kysk.ee Riina Laiv, pearaamatupidaja, tel 655 64 49, 5101766 e-kiri: riina.laiv@kysk.ee