Margot Aljaste Anna Dorofejeva Nadežda Jaštšenkova Erik Zalutski Tuuli Vellend

1. Margot Aljaste Anna Dorofejeva Nadežda Jaštšenkova Erik Zalutski Tuuli Vellend Hambaarsti 2. kursus Sümpaatiline närvisüsteem

2. Vegetatiivne närvisüsteem - mis see on? • Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt kõikide elundite silelihaseid, südant ja näärmeid. • Kuna selle kaudu edastatavad mõjustused ei allu otseselt tahtlikule kontrollile, siis nimetatakse vegetatiivset närvisüsteemi ka autonoomseks närvisüsteemiks. • Somaatiline närvisüsteem – osaliselt allub teadvusele ja tahtlikule kontrollile.

3. Vegetatiivne närvisüsteem • Esialgselt nimetati veg. närvisüsteemi sümpaatiliseks närvisüsteemiks • Inglane Langley võttis kasutusele veg. närvisüsteemi jaotuse kolmeks osaks, neid tähistavad terminid. • Uuris nikotiini ja kuraare mõju närvisüsteemile.

4. Vegetatiivse süsteemi ülesanded • Vegetatiivse süsteemi varal toimub organismi sisekeskkonna närviregulatsioon,stabiilsuse (homöostaasi) säilitamine ning kohanemuse kujundamine organismi “koormamisel” (kehaline aktiivsus, söömine, vee ja termiline koormus). • Kontrollib ka elundite ja elundkondade talitlust, mis on kaudselt seotud homöostaasi säilitamisega.

5. Vegetatiivse närvisüsteemi jaotus • Vegetatiivne NS: tsentraalne osa ja perifeerne osa • Perifeerne osa kujundab omaette närve või kuulub spinaal- ja kraniaalnärvide koostisse • Perifeerne vegetatiivne närvisüsteem koosneb kolmest erinevast osast: sümpaatiline, parasümpaatiline ja soole närvisüsteem.

6. Perifeerse vegetatiivse närvisüsteemi ehitus

7. Sümpaatiline ja parasümpaatiline • Sümpaatiline NS - innerveerib kõikide elundite silelihaseid, süda ja osa näärmetest, Lisaks innerveerivad sümpaatilised postganglionaarsed kiud veel rasvarakke ja maksarakke. Intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet. Erutub adrenaliini toimel. • Parasümpaatiline NS - innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid, pisara- ja süljenäärmeid, pidurdab tööd ja ainete tarbimist, säilitab energiat. Erutub atsetüülkoliini toimel. • Soole närvisüsteemon mao ja sooletrakti spetsiaalne närvisüsteem, mis funktsioneerib ka ilma seljaajust ja ajutüvest tulevate mõjustusteta. • Efektorelundi läheduses toimivad refleksiahelad, mis kohandavad efektorsüsteemi vastavalt tingimustele soole valendikus. • Füsioloogilistes tingimustes on elundites enamasti ülekaalus parasümpaatiline innervatsioon. • Glükogenolüüs ja lipolüüs alluvad ainult sümpaatilise NS regulatsioonile.

8. Sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon Toimub organismi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenenud energiakulu: • füüsilisel koormusel • stressil • emotsionaalsetel reaktsioonidel • valuseisundil • verekaotusel

9. Pre- ja postganglionaarsed neuronid • Pre- ja parasümpaatiliste neuronite rakukehade kogumikke nim. vegetatiivseteks ganglionideks. • Preganglionaarne neuron - neuron, mille akson suundub ganglionisse ja astub ühendusse postganglionaarse neuroni dendriidi või rakukehaga. • Postganglionaarne neuron - neuron, mille akson jõuab efektorelundisse.

10. Neerupealiste säsi ehituslik seos sümpaatilise närvisüsteemiga • Sarnane embrüonaalne areng • Preganglionaarsete närvilõpmetega sarnaselt innerveerivad kolinergilised närvikiud (seetõttu käsitletakse neerupealiste säsi sageli sümpaatilise NS-i muundunud postganglionaarse osana)

11. Neerupealiste säsi talitluslik seos sümpaatilise närvisüsteemiga • Moodustavad ühe süsteemi – sümpatoadrenaalsüsteem • Neerupealiste säsi stimulatsioon kutsub esile adrenaliini ja noradrenaliini vabanemist verre

12. Neerupealiste säsi talitluslik seos sümpaatilise närvisüsteemiga (2) • Katehhoolamiinid toimivad nendesse samadesse efektorelunditesse, millesse postganglionaarsed sümpaatilised neuronid • Toime vastab üldiselt sümpaatikuse ärritamisel saadavale efektile ja on normaalselt tähtis ainult neile elunditele, mis on postganglionaarsete neuronite poolt innerveeritud vähe või üldse mitte • Mõlemad stimulatsiooni viisid võivad teineteist vajadusel asendada (näiteks neerupealiste kaotusel)

13. Sümpaatiline närvisüsteem • Sümpaatiliste preganglionaarsete neuronite rakukehad paiknevad rinna- ja nimmeosa intermediaarses piirkonnas – torakolumbaalsegmentides. • Nende neuronite aksonid on peenikesed ja suuremalt jaolt müeliniseeritud • Preganglionaarsed kiud on suhteliselt lühikesed. • Juhivad erutust kiirusega 1-20 m/s • Seljaajust väljuvad nad eesmiste juurte ja rami communicantes albi kaudu ning suunduvad paarilistesse paravertebraalsetesse ja paaritutesse prevertebraalsetesse kõhuõõneganglionidesse

14. Paravertebraalsed ganglionid moodustavad sümpaatilise piiriväädi, mis paikneb mõlemal pool lülisammast ja ulatub ajupõhimikult kuni ristluuni • Sümpaatilisest piiriväädist suunduvad postganglionaarsete neuronite veelgi peenemad müeliniseerimata aksonid (postganglionaarsed kiud on pikad). • perifeersetesse efektoritesse • erinärvidena pea piirkonna, rinna- ja kõhuõõne- ning vaagnaelunditele • Kõhuõõneganglionidest jõuavad postganglionaarsed kiud kas närvipõimikute või vastavate närvide kaudu kõhu- ja vaagnaõõneelunditele

15. Sümpaatilised ganglionid • Enamik on elundikauged, mistõttu postganglionaarsed aksonid on pikad. • Ainult mõned väiksemad sümpaatilised ganglionid paiknevad vaagnaelundite läheduses, mistõttu need postganglionaarsed aksonid on lühikesed.

16. Adrenergilised sünapsid • Sünaps on koht, kusüheneuroniaksonpuutubkokkujärgmiseneuronidendriidivõirakukehagavõisiismeeleelundi, lihas- võinäärmerakuga. • Adrenergiline sünaps (s. adrenergica ) on see sünaps, mille mediaatoriks on noradrenaliin ja/või adrenaliin

17. Erutuse ülekanne, mediaatorid ja nende inaktivatsioon • Ülekanne preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele ja viimaselt efektorile on olemuselt keemiline • Atsetüülkoliin on neuromediaatoriks I neuronilt II-le. • Tema toimet postsünaptilisse membraani stimuleerib nikotiin ja efektorelundite rakkudesse muskariin • Seetõttu on olemas kahte tüüpi (farmakoloogilisi) retseptoreid, millega atsetüülkoliin reageerib • Tema kumbagi toimet saab ka teatud farmakonidega selektiivselt blokeerida • Need farmakonid reageerivad konkureerivalt atsetüülkoliinile, ilma et neil oleks agonistlikku toimet ja nad hoiavad nii ära atsetüülkoliini toime

18. Noradrenaliin on mediaatoriks II neuroni ja efektori vahel • Noradrenaliin ja adrenaliin on katehhoolamiinid • Isoproterenool on sünteetiline, organismis mitteleiduv katehhoolamiin • Elundireaktsiooni kutsub esile katehhoolamiinide interaktsioon rakumembraani spetsiifiliste struktuuridega, adrenergilisteretseptoritega

19. Adrenaliini ja noradrenaliini erinevused • Sümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetes on ülekandeaineks noradrenaliin. • Neerupealiste säsirakud produtseerivad peamiselt adrenaliini. • Adrenaliin ja noradrenaliin mõjutavad mõlemad samu retseptoreid, kuid α-adrenoretseptorite tundlikkus on suurem noradrenaliinile (NA>A>I). • Erinevus on ka struktuuris: adrenaliinil on metüülgrupp.

20. Adrenoretseptorid • Adrenoretseptorid on retseptorid adrenenergiliste ainete (adrenaliin, noradrenaliin) jaoks. Kõik adrenoretsepterid on GPRS. • (ingl.G protein-coupledreceptors). • Enamiku elundite ja kudede rakumembraanid sisaldavad nii α- kui β-retseptoreid. • Adrenoretseptoridasuvadpostsünaptiliselmembraanil. α2-adrenoretseptor (autoretseptor) asub ka presünaptiliselmembraanil ja selle retseptori aktivatsioon (noradrenaliini poolt)pärsibpresünaptilistestvesiiklitestnoradrenaliinivabanemist – nn.negatiivnetagasiside.

21. α- ja β-adrenergiline aktivatsioon • Noradrenaliini ja adrenaliini reageerimine presünaptilise α-adrenergilise retseptoriga põhjustab transmitteri vabanemise vähenemise, kuna reageerimine β-adrenergilise retseptoriga suurendab transmitteri vabanemist • Negatiivne tagasisidemehhanism – sünapsi pilus esinev noradrenaliini suur kontsentratsioon põhjustab noradrenaliini vabanemise vähenemise • Positiivne tagasisidemehhanism – veres ringlev adrenaliin võib noradrenaliini vabanemist soodustada

22. α-adrenergiline toime • ... siis, kui noradrenaliin (NA), adrenaliin (A) ja isoproterenool (I) toodud järjekorras NA≥A>I on järjest nõrgeneva toimega. • See toime on spetsiifiliste farmakonidega (kontsentratsioonid on väikesed) selektiivselt blokeeritav. • Vastavad farmakonid on α-blokaatorid.

23. β-adrenergiline toime • ...siis, kui isoproterenool (I), adrenaliin (A) ja noradrenaliin (NA) toodud järjekorras I>A≥NA on järjest nõrgeneva toimega. • Järelikult on isoproterenool toimivam kui adrenaliin ja noradrenaliin • See toime on spetsiifiliste farmakonidega (kontsentratsioonid on väikesed) selektiivselt blokeeritav. • Vastavad farmakonid on β-blokaatorid.

24. α- ja β-retseptorid • Kui ülekaalus on α-retseptorid, põhjustab suur adrenaliini kontsentratsioon skeletilihaste veresoonte vasokonstriktsiooni • Kui ülekaalus on β-retseptorid, põhjustab adrenaliini kontsentratsioon veresoonte vasodilatatsiooni ehk laienemist. • Madalama adrenaliini taseme juures domineerib β-adrenoretseptorite stimulatsioon. • α-retseptorite blokeerumisel aktiveerib adrenaliin β-retseptoreid.

25. Adrenoblokaatorid • Adrenoblokaatorid – keemilised ained, mis blokeerivad retseptoreid adrenaliingrupi mediaatorite suhtes. Nad on reagentide grupp, mis mõjub erinevate adrenoretseptorite liikidele.

26. α-blokaatorid • Töötavad α-adrenergiliste retseptorite antagonistidena • Klassifitseeritakse: α1-blokaator α2-blokaator • Ravimina kasutatakse kõrge vererõhu, healoomulise eesnäärme hüperplaasia ja Raynaud´ sündroomi (väikeste arterite spasmid ehk ahenemised) puhul. *Näited α-blokaatoritest: • Mitteselektiivne nt. Fentolamiin • Selektiivne 1-adrenoretseptori antagonist nt. Doksasosiin

27. α -blokaatorite töömehhanism • α-retseptorite aktiveerimine põhjustab vasokonstriktsiooni, lihaste kontraktsiooni. • α-blokaatorid seostuvad retseptoritega ja takistavad aktivatsiooni katehhoolamiinidega (adrenaliin, noradrenaliin, isoproterenool). • α-blokaatorid aitavad seega lõõgastada veresoonte seinas olevaid silelihaseid ja hoida neid avatuna. Tulemusena väheneb perifeerne resistentsus, paraneb verevarustus ja alaneb vererõhk.

28.  -blokaatorid • Töötavad β-adrenergiliste retseptorite antagonistidena. • Klassifitseeritakse: β1-blokaator (mõjuvad südames), • β2-blokaator (mõjuvad kopsudes, maksas, veresoonte silelihastes, skeletilihastes), • β3-blokaator (rasvarakkudesse) • Ravimina kasutatakse laialdaselt südame ja veresoonkonna haiguste, glaukoomi (nägemisnärvi ja võrkkesta fn.-i häire) ja migreeni puhul. *Näited β-blokaatoritest: Atenolool, Propranolool

29. β-blokaatorite töömehhanism • Põhimõte sarnaneb α-retseptorite blokeerumisega – takistatud on adrenaliini, noradrenaliini või isoproterenooliga aktivatsioon. • β-blokaatorid aeglustavad südametööd (eelkõige β1-retseptorite puhul), pärssuvad katehhoolamiinide metaboolsed toimed, seega vähenevad müokardi hapnikutarbimine ning vererõhk.

30. Kasutatudkirjandus • “Vegetatiivse närvisüsteemi süstemaatika ja funktsionaalne anatoomia” – Arne ja Ela Lepp • “Inimese füsioloogia” R.F. Schmidt, G.Thewslk.349-350 • Peet-Henn Kingisepp. Inimese füsioloogia, Tartu 2006, lk. 233-235 • “Vegetatiivne närvisüsteem” esitluswww.dooker.eu/public/Biopsyhholoogia/5.Vegetatiivne%20NS.ppt • Sünaptilist ülekannet mõjustavad ained www.med.ut.ee/orb.../Sünaptilist+ülekannet+mõjustavad+ained+2010.ppt (23.9.2011) • http://www.mayoclinic.com/health/alpha-blockers/HI00055 • http://en.wikipedia.org/wiki/Beta_blocker • http://www.medicinenet.com/beta_blockers/article.htm • http://meduniver.com/Medical/Physiology/1100.html • http://ru.wikipedia.org/wiki/%CD%E0%E4%EF%EE%F7%E5%F7%ED%E8%EA%E8

31. Tänan kuulamast!