1 / 29

Ljubov Lorella Fedortšuk Krislin Tukia Kadri-Ann Lehis Erik Zalutski Arko Lepik STOM II

Hingamine ja happe-leelis seisund Neerud ja happe-leelis seisund Respiratoorne atsidoos ja alkaloos Metaboolne atsidoos ja alkaloos Võrdlus. Ljubov Lorella Fedortšuk Krislin Tukia Kadri-Ann Lehis Erik Zalutski Arko Lepik STOM II. Hingamine.

jane
Download Presentation

Ljubov Lorella Fedortšuk Krislin Tukia Kadri-Ann Lehis Erik Zalutski Arko Lepik STOM II

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Hingamine ja happe-leelis seisundNeerud ja happe-leelis seisundRespiratoorne atsidoos ja alkaloosMetaboolne atsidoos ja alkaloosVõrdlus Ljubov Lorella Fedortšuk Krislin Tukia Kadri-Ann Lehis Erik Zalutski Arko Lepik STOM II

  2. Hingamine • Hingamine on gaasivahetus rakkude ja ümbruskonna vahel. • Hapniku transpordi 4 etappi: • 1) konvektiivne transport kopsualveoolidessse ventilatsiooni abil • 2) difusioon alveoolidest kopsukapillaaride verre, • 3) konvektiivne transport vereringe vahendusel koekapillaaridesse, • 4) difusioon koekapillaaridest neid ümbritsevatesse rakkudesse (1.)

  3. Hingamisteed • Hingamisteed ei ole mitte ainult atmosfääriõhu juurdetoomiseks sissehingamisel ja alveolaarõhu äraviimiseks, vaid täidavad tervet rida hingamise abifunktsioone. • Nt: õhu puhastamine, soojendamine ja niisutamine. (2.)

  4. Hingamise keemiline kontroll (3.)

  5. Happe-leeliseseisund • Happe-leelise tasakaalu all mõistetakse  H+-aktiivsus kehavedelikes koos seda reguleerivate mehhanismide seisundi ja nende funktsionaalse reserviga • Hape – H+ doonor • Alus – H+ vastuvõtja • Inimese arteriaalse vere pH (37 ˚C juures) on vahemikus 7,37 kuni 7,43 ; keskmise väärtusega 7,4. • Reegline mõeldakse vere pH all alati plasma pH väärtust. • Hoolimata happeliste ainevahetusproduktide pidevalt muutuvast äraandmisest verre, hoitakse vere absoluutne reatksioon väga täpselt konstantsena. • Vere pH säilitamisel konstantsena osalevad mitmed tegurid. • Vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja eritusmehhanismid neerudes.

  6. Hingamise osavõtt pH regulatsioonist • Kehalises puhkeolekus elimineeritakse 230ml CO2/m, seega umbes 15 000mmol CO2/päevas • ``Lenduva`` süsihappeandhüdriidi eemaldamise tõttu vabastatakse veri peaaegu ekvivalentsest hulgast vesinikioonidest. • Seega on hingamisel püsiva happe-leelise tasakaalu säilitamisel määrav osa. • `` Näiteks kui mingi ainevahetushäire korral vere happelisus suureneb, toimib vesinikioonide suurenenud kontsentratsioon hingamise täiendava stiimulina, mis kutsub esile ventilatsiooni suurenemise (hüperventilatsiooni). CO2molekule elimineeritakse suuremal hulgal ja pH normaliseerub.`` (4.)

  7. Hingamise osavõtt pH regulatsioonist • Leelise hulga suurenemisel ventilatsioon kahaneb (hüpoventilatsioon), CO2 osarõhk ja koos sellega ka H-ioonide kontsentratsioon tõuseb, nii et esialgne pH kasv vähemalt osaliselt kompenseeritakse.

  8. Plasma pH vähenemise kompenseerimine ventilatsiooniga (4.)

  9. Neerude funktsioonid organismis • Ainevahetuse lõpp-produktide väljaviimine organismist • Vee ja elektrolüütide homöostaasi säilitamine • Happe-leelise tasakaalu säilitamine • Hormoonide süntees Allikas: http://barttersite.org/kidney-tutorial

  10. Neerude osavõtt pH regulatsioonist • Nende ülesanne seisneb mittelenduvate hapete, esmajärjekorras väävelhappe eritamises. • Mittelenduvad happed annavad normaalselt ööpäevas 40-60 mmol vesinikioone, mis tuleb elimineerida neerude kaudu. (2)

  11. Toidust saame: VALGUD Aminohapped Väävlit sisaldavad AH-d HAPE H-ioonid NEER

  12. Neerude osavõtt pH regulatsioonist 2 • Suurema hulga hapete tekke korral on terve neer võimeline H+ eritumist tunduvalt suurendama ja seega esmalt vähenenud vere pH kasvu korral H+renaalne eritus vastavalt väheneb ja sellega kompenseeritakse happe leelise tasakaaluhäire. • Vesinikioonide eritamine toimub neerutorukestes, kusjuures torukeste filtraat, torukeste rakud ja kapillaarveri üksteist vastastikku mõjustavad. • Vesinikioonid seostakse lõppude lõpuks neerutorukeste uriinis HPO4-2-ks ja NH3-ks. • Ainult väikene osa H-ioone eritatakse uriiniga vabal kujul. • Teiselt poolt viiakse keemiliste protsesside ja vahetuste käigus HCO3- jälle verre tagsi. (2)

  13. H+ ekskretsioon neerudest Neerud – ainus viis H+ erituseks: • Ammooniumiooni NH4 + ekskretsioon – 1 eritunud ammooniumimolekuli asemel saadkase 1 molekul bikarbonaati • Uriini puhversüsteemid • Fosfaat - H3PO4 - iga eritunud H-molekulu kohta moodustub 1 molekul bikarbonaati • Sulfaadid – eritub neutraalsoolana • ƒ Mida siis neerud teevad happe eritamiseks?

  14. H+ ekskretsioon neerudest 2 Proksimaalne  neerutuubul • Bikarbonaadi tagasiimendumine H-ioonide sekretsioon torukese valendikku Na+ ‐ H+ antiportedi teel • H+ + HCO3‐ = H2CO3 H2O + CO2 H2CO3 H+ + HCO3‐ Distaalne neerutuubul – nefroni viimane osa • Na + ‐K +   ATPaas • Rakud, millel on prooton‐ATPaas • H + ‐K +   ATPaas

  15. Allikas:http://physiology-human.blogspot.com/2011/06/renal-physiology.htmlAllikas:http://physiology-human.blogspot.com/2011/06/renal-physiology.html

  16. Tasakaaluhäired • Kui neerude funktsioon ei ole võimeline vere pHd konstantsena hoida, kuhjuvad verre : • Happed ATSIDOOS (vere pH langeb, bikarbonaadi kontsentratsioon vähenenud) • Leelised ALKALOOS (vere pH tõuseb, bikarbonaadi kontsentratsioon suurenenud)

  17. Atsidoosid ja alkaloosid • Kui patoloogilistes tingimustes kuhjub verre suurel hulgal happeid või leeliseid, hingamine ja neerude funktsioon ei ole võimelised vere pH-d const hoidma. • Vere pH alanemise (pH<7,37), s.thapelistevalentsidekasvukorral räägitakse atsidoosist. • pH väärtuse suurenemist (pH>7,43) nimetataksealkaloosiks.

  18. Respiratoorne atsidoos ja alkaloos • Respiratoorne atsidoos-atsidoos, mille põhjustab kopsude funktsioonihäire, mille korral suureneb vere CO₂ osarõhu tõus veres. • Respiratoorne alkaloos-alkaloos, mille põhjustab hüperventilatsioon, mille tõttu tekib CO₂ osarõhu langus.

  19. Primaarsete respiratoorsete happe-leelise tasakaalu häirete kompensatsioon • Toimub otsekohe või teatud viivitusega • Kompensatsioon- primaarselt happelises või leeliselises suunas nihkunud pH väärtus viiakse tagasi normi piiridesse või selle lähedusse • Kompensastiooni mehhanismid: • Neerud- muutes HCO₃ ioonide retentsiooni või H-ioonide eritamist

  20. Metaboolne alkaloos • Metaboolse alkaloosi korral on plasmas bikarbonaadi kontsentratsioon suurenenud. Nefronis voolab suurema bikarbonaadi kontsentratsiooniga tubulaarvedelik, sealne piiratud resorptsioonivõime on seega ületatatud. Bikarbonaati eristatakse lõpliku uriiniga.

  21. Metaboolse alkaloosi põhjused ja sümptomid • Oksendamine • HAT regulatsioonihäired neerudes • NaHCO3 liigne manustamine.

  22. Metaboolne atsidoos • Metaboolne atsidoos on bikarbonaadi kontsentratsiooni vähenenud, siis resorbeeritakse normaalse gradiendi saavutamiseks rohkem bikarbonaati tubulaarvedelikust tagasi.

  23. Metaboolse atsidoosi põhjused ja sümptomid • orgaaniliste hapete ülehulk • mürgistused • anorgaaniliste hapete ülehulk

  24. Atsidoosi ja alkaloosi kompensatsioon • Nihkunud pH väärtus viiakse kompensatsioonimehhanismide sekkumise tõttu tagasi normi piiridesse. • Metaboolset happe-leelis tasakaalu häiret on võimalik kompenseerida kopsude ventilatsiooni vastava muutmisega, lisaks kompensatsioon neerude abil. • Respiratoorse häire korral võivad sekkuda neerud, muutes HCO3- retensiooni või H-ioonide eritamist.

  25. Respiratoorne ja metaboolne atsidoos

  26. Respiratoorne ja metaboolne alkaloos

  27. Happe-leelis tasakaalu häirete diagnostiliste parameetrite muutused BE- puhverleeliste hälve PCO2- CO2 osarõhk- võimaldab otsustada, kas häire on primaarselt respiratoorne. Jämedad nooled: primaarsete muutuste suund Peenikesed nooled: sekundaarse kompensatsiooni suund Tabelis on kokku võetud kolme iseloomuliku parameetri primaarsed ja sekundaarsed muutused, mille kombinatsioon võimaldab happe-leelise tasakaalu häire ühetähenduslikku määramist.

  28. Kasutatud kirjandus • Schmidt, R. F., Thews, G. (1997). Inimese füsioloogia. Tartu. Lk 575-577, 604-605, 627-630, 644, 795-798. • “Happe – alus tasakaal” esitlus prof. Joel Starkopf http://euro.perearstikeskus.ee/anestesioloogia/8.pdf • http://www.esy.ee/dok/ettekanne/3ps.pdf (20. oktoober 2011) • Pildid: (1-3. Schmidt, R.F., Thews, G. 1997. Inimese füsioloogia) • 1. lk 574 • 2. lk 577 • 3. lk 605 • 4. Gavronski G. Seminar Happe-leelistasakaalu regulatsioon- lk 5 • 5. http://barttersite.org/kidney-tutorial • 6. http://physiology-human.blogspot.com/2011/06/renal-physiology.html

  29. Aitäh!

More Related