Ljubov Lorella Fedortšuk Krislin Tukia Kadri-Ann Lehis Erik Zalutski Arko Lepik STOM II

1. Hingamine ja happe-leelis seisundNeerud ja happe-leelis seisundRespiratoorne atsidoos ja alkaloosMetaboolne atsidoos ja alkaloosVõrdlus Ljubov Lorella Fedortšuk Krislin Tukia Kadri-Ann Lehis Erik Zalutski Arko Lepik STOM II

2. Hingamine • Hingamine on gaasivahetus rakkude ja ümbruskonna vahel. • Hapniku transpordi 4 etappi: • 1) konvektiivne transport kopsualveoolidessse ventilatsiooni abil • 2) difusioon alveoolidest kopsukapillaaride verre, • 3) konvektiivne transport vereringe vahendusel koekapillaaridesse, • 4) difusioon koekapillaaridest neid ümbritsevatesse rakkudesse (1.)

3. Hingamisteed • Hingamisteed ei ole mitte ainult atmosfääriõhu juurdetoomiseks sissehingamisel ja alveolaarõhu äraviimiseks, vaid täidavad tervet rida hingamise abifunktsioone. • Nt: õhu puhastamine, soojendamine ja niisutamine. (2.)

4. Hingamise keemiline kontroll (3.)

5. Happe-leeliseseisund • Happe-leelise tasakaalu all mõistetakse  H+-aktiivsus kehavedelikes koos seda reguleerivate mehhanismide seisundi ja nende funktsionaalse reserviga • Hape – H+ doonor • Alus – H+ vastuvõtja • Inimese arteriaalse vere pH (37 ˚C juures) on vahemikus 7,37 kuni 7,43 ; keskmise väärtusega 7,4. • Reegline mõeldakse vere pH all alati plasma pH väärtust. • Hoolimata happeliste ainevahetusproduktide pidevalt muutuvast äraandmisest verre, hoitakse vere absoluutne reatksioon väga täpselt konstantsena. • Vere pH säilitamisel konstantsena osalevad mitmed tegurid. • Vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja eritusmehhanismid neerudes.

6. Hingamise osavõtt pH regulatsioonist • Kehalises puhkeolekus elimineeritakse 230ml CO2/m, seega umbes 15 000mmol CO2/päevas • ``Lenduva`` süsihappeandhüdriidi eemaldamise tõttu vabastatakse veri peaaegu ekvivalentsest hulgast vesinikioonidest. • Seega on hingamisel püsiva happe-leelise tasakaalu säilitamisel määrav osa. • `` Näiteks kui mingi ainevahetushäire korral vere happelisus suureneb, toimib vesinikioonide suurenenud kontsentratsioon hingamise täiendava stiimulina, mis kutsub esile ventilatsiooni suurenemise (hüperventilatsiooni). CO2molekule elimineeritakse suuremal hulgal ja pH normaliseerub.`` (4.)

7. Hingamise osavõtt pH regulatsioonist • Leelise hulga suurenemisel ventilatsioon kahaneb (hüpoventilatsioon), CO2 osarõhk ja koos sellega ka H-ioonide kontsentratsioon tõuseb, nii et esialgne pH kasv vähemalt osaliselt kompenseeritakse.

8. Plasma pH vähenemise kompenseerimine ventilatsiooniga (4.)

9. Neerude funktsioonid organismis • Ainevahetuse lõpp-produktide väljaviimine organismist • Vee ja elektrolüütide homöostaasi säilitamine • Happe-leelise tasakaalu säilitamine • Hormoonide süntees Allikas: http://barttersite.org/kidney-tutorial

10. Neerude osavõtt pH regulatsioonist • Nende ülesanne seisneb mittelenduvate hapete, esmajärjekorras väävelhappe eritamises. • Mittelenduvad happed annavad normaalselt ööpäevas 40-60 mmol vesinikioone, mis tuleb elimineerida neerude kaudu. (2)

11. Toidust saame: VALGUD Aminohapped Väävlit sisaldavad AH-d HAPE H-ioonid NEER

12. Neerude osavõtt pH regulatsioonist 2 • Suurema hulga hapete tekke korral on terve neer võimeline H+ eritumist tunduvalt suurendama ja seega esmalt vähenenud vere pH kasvu korral H+renaalne eritus vastavalt väheneb ja sellega kompenseeritakse happe leelise tasakaaluhäire. • Vesinikioonide eritamine toimub neerutorukestes, kusjuures torukeste filtraat, torukeste rakud ja kapillaarveri üksteist vastastikku mõjustavad. • Vesinikioonid seostakse lõppude lõpuks neerutorukeste uriinis HPO4-2-ks ja NH3-ks. • Ainult väikene osa H-ioone eritatakse uriiniga vabal kujul. • Teiselt poolt viiakse keemiliste protsesside ja vahetuste käigus HCO3- jälle verre tagsi. (2)

13. H+ ekskretsioon neerudest Neerud – ainus viis H+ erituseks: • Ammooniumiooni NH4 + ekskretsioon – 1 eritunud ammooniumimolekuli asemel saadkase 1 molekul bikarbonaati • Uriini puhversüsteemid • Fosfaat - H3PO4 - iga eritunud H-molekulu kohta moodustub 1 molekul bikarbonaati • Sulfaadid – eritub neutraalsoolana • ƒ Mida siis neerud teevad happe eritamiseks?

14. H+ ekskretsioon neerudest 2 Proksimaalne  neerutuubul • Bikarbonaadi tagasiimendumine H-ioonide sekretsioon torukese valendikku Na+ ‐ H+ antiportedi teel • H+ + HCO3‐ = H2CO3 H2O + CO2 H2CO3 H+ + HCO3‐ Distaalne neerutuubul – nefroni viimane osa • Na + ‐K +   ATPaas • Rakud, millel on prooton‐ATPaas • H + ‐K +   ATPaas

15. Allikas:http://physiology-human.blogspot.com/2011/06/renal-physiology.htmlAllikas:http://physiology-human.blogspot.com/2011/06/renal-physiology.html

16. Tasakaaluhäired • Kui neerude funktsioon ei ole võimeline vere pHd konstantsena hoida, kuhjuvad verre : • Happed ATSIDOOS (vere pH langeb, bikarbonaadi kontsentratsioon vähenenud) • Leelised ALKALOOS (vere pH tõuseb, bikarbonaadi kontsentratsioon suurenenud)

17. Atsidoosid ja alkaloosid • Kui patoloogilistes tingimustes kuhjub verre suurel hulgal happeid või leeliseid, hingamine ja neerude funktsioon ei ole võimelised vere pH-d const hoidma. • Vere pH alanemise (pH<7,37), s.thapelistevalentsidekasvukorral räägitakse atsidoosist. • pH väärtuse suurenemist (pH>7,43) nimetataksealkaloosiks.

18. Respiratoorne atsidoos ja alkaloos • Respiratoorne atsidoos-atsidoos, mille põhjustab kopsude funktsioonihäire, mille korral suureneb vere CO₂ osarõhu tõus veres. • Respiratoorne alkaloos-alkaloos, mille põhjustab hüperventilatsioon, mille tõttu tekib CO₂ osarõhu langus.

19. Primaarsete respiratoorsete happe-leelise tasakaalu häirete kompensatsioon • Toimub otsekohe või teatud viivitusega • Kompensatsioon- primaarselt happelises või leeliselises suunas nihkunud pH väärtus viiakse tagasi normi piiridesse või selle lähedusse • Kompensastiooni mehhanismid: • Neerud- muutes HCO₃ ioonide retentsiooni või H-ioonide eritamist

20. Metaboolne alkaloos • Metaboolse alkaloosi korral on plasmas bikarbonaadi kontsentratsioon suurenenud. Nefronis voolab suurema bikarbonaadi kontsentratsiooniga tubulaarvedelik, sealne piiratud resorptsioonivõime on seega ületatatud. Bikarbonaati eristatakse lõpliku uriiniga.

21. Metaboolse alkaloosi põhjused ja sümptomid • Oksendamine • HAT regulatsioonihäired neerudes • NaHCO3 liigne manustamine.

22. Metaboolne atsidoos • Metaboolne atsidoos on bikarbonaadi kontsentratsiooni vähenenud, siis resorbeeritakse normaalse gradiendi saavutamiseks rohkem bikarbonaati tubulaarvedelikust tagasi.

23. Metaboolse atsidoosi põhjused ja sümptomid • orgaaniliste hapete ülehulk • mürgistused • anorgaaniliste hapete ülehulk

24. Atsidoosi ja alkaloosi kompensatsioon • Nihkunud pH väärtus viiakse kompensatsioonimehhanismide sekkumise tõttu tagasi normi piiridesse. • Metaboolset happe-leelis tasakaalu häiret on võimalik kompenseerida kopsude ventilatsiooni vastava muutmisega, lisaks kompensatsioon neerude abil. • Respiratoorse häire korral võivad sekkuda neerud, muutes HCO3- retensiooni või H-ioonide eritamist.

25. Respiratoorne ja metaboolne atsidoos

26. Respiratoorne ja metaboolne alkaloos

27. Happe-leelis tasakaalu häirete diagnostiliste parameetrite muutused BE- puhverleeliste hälve PCO2- CO2 osarõhk- võimaldab otsustada, kas häire on primaarselt respiratoorne. Jämedad nooled: primaarsete muutuste suund Peenikesed nooled: sekundaarse kompensatsiooni suund Tabelis on kokku võetud kolme iseloomuliku parameetri primaarsed ja sekundaarsed muutused, mille kombinatsioon võimaldab happe-leelise tasakaalu häire ühetähenduslikku määramist.

28. Kasutatud kirjandus • Schmidt, R. F., Thews, G. (1997). Inimese füsioloogia. Tartu. Lk 575-577, 604-605, 627-630, 644, 795-798. • “Happe – alus tasakaal” esitlus prof. Joel Starkopf http://euro.perearstikeskus.ee/anestesioloogia/8.pdf • http://www.esy.ee/dok/ettekanne/3ps.pdf (20. oktoober 2011) • Pildid: (1-3. Schmidt, R.F., Thews, G. 1997. Inimese füsioloogia) • 1. lk 574 • 2. lk 577 • 3. lk 605 • 4. Gavronski G. Seminar Happe-leelistasakaalu regulatsioon- lk 5 • 5. http://barttersite.org/kidney-tutorial • 6. http://physiology-human.blogspot.com/2011/06/renal-physiology.html

29. Aitäh!