Õpilasuurimus märka matemaatikat enda ümber

1. Õpilasuurimus märka matemaatikat enda ümber Sirje Sild Nõo Reaalgümnaasium

2. LOOMINE Pane liikuma punkt, nõnda tekitad joone, pane liikuma joon, nõnda tekib pind, pane liikuma pind, nõnda tekitad ruumi, pane liikuma ruum, nõnda tekib aeg, pane liikuma aeg, lükka liikuma  aine, tõuka liikuma elu, lükka surm, tõuka vaim, läheb liikuma vaim, tema tekitab mässu, miks on põhjaks vaid punkt, kõige juureks vaid joon.  Hando Runnel

3. Haridus- ja teadusministri määrus, mis jõustus 16. 10. 2011 kehtestab õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja korra. Seadusaktis on muuhulgas öeldud ka järgmist:

4. Õpilasuurimus põhjendab probleemivalikut, annab ülevaate uurimuse taustast, püstitab uurimisküsimused, põhjendab meetodi valikut, kajastab andmeid ja tõendusmaterjali kogumist, kirjeldab tulemusi ning esitab tulemuste analüüsi, järeldused ja kokkuvõtte, kasutatud allikate loetelu ning resümee eesti ja võõrkeeles. Õpilasuurimus on algupärane, objektiivne ja süsteemne ning uurimuse tulemused on tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega.1

5. Kuidas siis sellist tööd matemaatikas teha? Ülesanne on ju üsna keerukas. Matemaatikas midagi algupärast avastada? Tundub ju, et kooliõpilasele jõukohased avastused matemaatikas on ammu tehtud. Üsna sageli on meedias kuulda väidet, et matemaatikatunnis õpitu on rakendatav ainult matemaatikatunnis. Püstitame ülesandeks leida oma uurimistöös selliseid näiteid meid ümbritsevast elust, mis on seotud koolitundides õpitud matemaatikaga.

6. See ülesanne polegi nii raske, kui püstitame eesmärgiks leida oma uurimistöös selliseid näiteid meid ümbritsevast elust, mis on seotud koolitundides õpitud matemaatikaga. Jäädvustame need näited digifotodel. pilt 2.ggb

7. Kui aga pildilt leitud objekt on selline, millele väga head mudelit pakutud funktsioonide hulgas ei ole, siis võib otsida sobivat ka nende joonte hulgast, mida koolis ei õpetata. Nende joontega tutvumiseks on koostanud hea lehekülje Tartu Kunstikooli õpetaja Hillar Uudevald. http://art.tartu.ee/~illi/kunstigeomeetria/sisu.htm.

8. Pärast piltidelt leitud funktsioonide tuvastamist võtame käsile uurimistöö kolmanda etapi ja otsime kirjandusest, kus selliseid funktsioone on kasutatud, millal kasutusele võetud ja mis omadused neil on. Nii saame töö siduda ka vastava kirjanduse uurimisega. Kahjuks pole leida head eestikeelset raamatut, kus oleks antud ülevaade funktsiooni mõiste kasutusele võtmisest ja arengust. Küll võib abi olla inglise keelsetest internetist leitavatest materjalidest, vt Näiteks • http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_the_function_concept • http://functions.wolfram.com/About/history.html • http://www-history.mcs.st-andrews.ac.uk/Indexes/HistoryTopics.html

9. Uurimistöö matemaatikas, kus õpilane ise saab otsida koolimatemaatikat ümbritsevast, on hea võimalus juhtida õpilast matemaatikat rakendama. Koostatud ülesandeid ja pildimaterjali on hea kasutada ka õpetajal, kes saab nii matemaatika rakendusi kajastavaid ülesandeid. Kindlasti võib funktsioonide asemel otsida meid ümbritsevast ka muud, näiteks geomeetria rakendusi.

10. Kas küsimus on? Tänan!