Taissia Pahhomova 01.10.2011 Nelijärve

1. K-vitamiini kasutamine ja manustamise viisid neonataalsel perioodil vastsündinute hemorraagilise tõve ennetamiseks Taissia Pahhomova 01.10.2011 Nelijärve

2. Uurimistöö taust • Tänapäeval on aeg-ajalt tõusnud päevakorda küsimus, kas kõik vastsündinud peavad saama K-vitamiini süsti? • Informatsiooni kättesaadavusega on tõusnud vanemate teadlikkus vastsündinu kohanemisest, valuaistingute mõjust sellele ning praktikas tuleb ette olukordi, kus vanemad keelduvad K-vitamiini süstist. • Sellega seoses nähti vajadust anda vanematele ühtset, tõenduspõhist teavet ning ka avardada ämmaemandate teadmisi. • Antud uurimistöö lisana valmis infovoldik “K-vitamiini manustamine vastsündinutele ”

3. Uurimistöö eesmärk • Kirjeldada K-vitamiini kasutamist ja manustamise viise neonataalsel perioodil vastsündinute hemorraagilise tõve ennetamiseks

4. K – vitamiini toime organismis • K-vitamiin on vajalik protrombiini ja teiste hüübimisfaktorite sünteesiks. • Selle puudus pikendab verehüübimise aega ja võib viia spontaansete verejooksudeni. • K-vitamiin omab mõju kaltsiumi regulatsioonile, mõjutades luustiku kasvu lapsepõlves ja täiskasvanueas luutugevust.

5. K-vitamiini defitsiidi tekkepõhjused vastsündinu organismis: • Vastsündinute vereplasmas on hüübimisfaktoreid 30-60% täiskasvanu omadest, täiskasvanuga samale tasemele jõuavad need kuuendaks elunädalaks. • Vastsündinu K-vitamiini madal tase veres võib langeda kiiresti ilma lisa K-vitamiini manustamiseta. K-vitamiini osaline eluiga veres on vaid 24 tundi. • K-vitamiin paikneb peamiselt maksas, kust toimub selle transport verre. K-vitamiini manustamine sünnijärgselt aitab ära hoida hüübimisfaktorite edasise languse. (Moskowitz & Karpatkin 2005).

6. K-vitamiini puudusest põhjustatud verejooksud • Vastsündinute hemorraagiline tõbi ehk K-vitamiini defitsiidist põhjustatud verejooksud on seotud K-vitamiini puudusega vastsündinu organismis. • K-vitamiini defitsiidist põhjustatud hemorraagia, edaspidiKVDH, on veritsushäire, mille korral verehüübimise häire taandub K-vitamiini manustamisega.

7. K-vitamiini puudusest põhjustatud verejooksud • Teadaolevalt on suurimaks hemorraagilise tõve riskiteguriks rinnaga toitmine ja puudulik K-vitamiini profülaktika sünnil. (Hasselt jt 2008). • Ainult rinnapiima saavad vastsündinud ei omasta K-vitamiini piisavalt • KVDH esinemist jaotatakse kolme alagruppi arvestades lapse vanust verejooksu tekkimise ajal: varane, klassikaline ja hiline KVDH.

8. K vitamiini defitsiidist põhjustatud verejooksude klassifikatsioon vastsündinutel (Behrman jt 2003.)

9. Hilise KVDH esinemine erinevate K-vitamiini manustamise viiside korral(Sutor jt 1999)

10. K-vitamiini manustamise erinevad viisid. • K-vitamiini võib manustada lihasesiseselt, suukaudselt ja veenisiseselt. • Riigi -ja tervishoiu asutuste praktikast lähtudes on välja kujunenud erinevad soovitused kuidas läbi viia K-vitamiini profülaktikat. • Manustamise võimaluste kohta kehtivad erinevad tavad, kuid on leitud, et K-vitamiini profülaktika on tõhus olenemata manustamise viisist (suukaudselt või lihasesiseselt), kui on järgitud korrektselt vastavaid ravijuhiseid (Ijland jt 2008.)

11. K-vitamiini lihasesisene manustamine • Levinuim ja tõhusaim K-vitamiini defitsiidi ennetamise viis on ühekordne lihasesisene manustamine sünnil: • K-vitamiini preparaat Konakioni (fütomenandioon) ajalistele vastsündinutele 1mg, enne 34ndat rasedusnädalat sündinutele 0,5 mg. • K-vitamiini manustamisel tuleb arvestada võimalike kõrvaltoimetega, sest lihasesisese manustamisega võib kaasneda lokaalne infektsioon või hematoom. (Victora & Van Haecke 1998, Wariyar jt 2000.) • Valu tekitamine vastsündinule

12. K-vitamiini suukaudne manustamine • K-vitamiini manustamise viisidest on suukaudne vähem traumaatiline ja ei oma süstiga võrrelduna lokaalseid kõrvaltoimeid, kuid on vähm efektiivne • Suukaudse K-vitamiini manustamise korral on vajalik korduv manustamine ning vanemate järjepidev adekvaatne nõustamine seoses korrektse raviskeemi jälgimisega • K-vitamiini manustamine lihasesiseselt ega suukaudselt ei ole vajalik vastsündinuile, kes on sünnist alates toidetud piimasegudega. (Ansell jt 2001, Vitamin and ... 2004

13. K-vitamiini (preparaadi) suukaudne manustamine • esimene doos manustada sünnil • teine kolmandal elupäeval • kolmas seitsmendal elupäeval • Seejärel kord kuus vähemalt kuni kolmanda elukuuni rinnaga toidetud väikelastel. • Sellise skeemi kasutamisel võib väheneda risk hilise hemorraagilise tõve väljakujunemiseks, kuid tõenduspõhiselt on sellist raviskeemi raske hinnata (Rennie & Roberton 1999)

14. K-vitamiini suukaudne manustamine

15. Erineva informatsiooni vajalikkus(1) • Võlaõigusseadus on kaasa toonud ülemineku meditsiinitöötaja määratud ravimeetoditelt ühisotsustele, kus osaleb lisaks meditsiinitöötajatele patsient. (Võlaõigusseadus1 26. september 2001. RT I 2001, 81, 87; 2002, 53, 336 ) • Adekvaatne informatsioon võimaldab vanematel teha informeeritud valikuid. • Ideaalolukorras tehaksegi ravi kohta meditsiinitöötaja ja lapsevanema ühisotsus, mis seab esiplaanile lapse huvid. (Talvik jt 2008.)

16. Erineva informatsiooni vajalikkus(2) • Antud töö rakenduslikuks kasuteguriks on, võimalik infovoldiku abil on võimalik parandada vanemate teadmisi ning ämmaemandate valmisolekut jagamaks informatsiooni K-vitamiini vajalikkusest ja manustamise viisidest.

17. ERIALAORGANISATSIOONI TAOTLUSmüügiloata ravimi kasutamiseks fütomenadioon Lihasesisene ja suukaudne ampullid 2mg/0,2ml N5 Dgn. koodid: • Z 29.8 muud täpsustatud profülaktikameetmed • P 53 vastsündinu hemorraagiahaigus • P 54 vastsündinu muud verejooksud • D 68 muud koagulatsioonidefektid

18. Suukaude manustamise skeem • NICE juhist ja suukaudse manustamise skeemi lähtuvalt ravimitootja instruktsioonist : • Roche Konakioni tuleks manustada - 2 mg pärast sündi - 2 mg 4 - 7 elupäeval - 2 mg 1 kuu vanuselt - edasi 1 x kuus kuni tõhustustoitude või piimasegu andmiseni Kokku ühele lapsele 7-8 ampulli

19. Tänan!