1 / 36

Valkude lahutamine kapillaarelektroforeesis

Valkude lahutamine kapillaarelektroforeesis. Probleemid valkudega. ”kleepuvad” pindadele ja interakteeruvad paljude teiste molekulidega omadused (h üdrofoobsus, lahustuvus vees, laengute arv jne.) varieeruvad palju “tõelistes” proovides esineb sageli väga lähedaste omadustega valke

dinh
Download Presentation

Valkude lahutamine kapillaarelektroforeesis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Valkude lahutamine kapillaarelektroforeesis

  2. Probleemid valkudega • ”kleepuvad” pindadele ja interakteeruvad paljude teiste molekulidega • omadused (hüdrofoobsus, lahustuvus vees, laengute arv jne.) varieeruvad palju • “tõelistes” proovides esineb sageli väga lähedaste omadustega valke • Väga tundlikud keskkonnamuutustele (pH, temperatuur, lahuse koostis)

  3. CE meetodid valkude analüüsil • CZE – kapillaartsoonelektroforees • MECC – mitsellaarne kapillaarelektrokromatograafia • CGE – kapillaargeelelektroforees • CIEF – kapillaarisoelektriline fokusseerimine

  4. CIEF • Väga sarnane klassikalisele isoelektrilisele fokusseerimisele: • Tekitatakse pH gradient • Valgud lahutatakse nende isoelektriliste täppide erinevuste alusel • Peamine erinevus on selles, et lahutamine toimub kapillaaris

  5. CGE eelised • Kapillaar täidetakse geeliga, valgud liiguvad läbi geeli pooride. • Väga sarnane klassikalisele geelforeesile. • Kleepumine kapillaari seintele ja difusioon on maha surutud. • Võimalikud väga suured efektiivsused. • Väga suur lahutusvõime.

  6. CGE probleemid • kapillaarid on suhteliselt haprad • ei saa kasutada kõrgemaid pingeid ja kõrgemaid ioontugevusi • puhvri vahetamine on keeruline ja aeganõudev • kapillaarid on kallid, nende isevalmistamine ei anna alati väga stabiilseid tulemusi • proovi saab sisestada ainult elektrokineetiliselt

  7. MECC • Kasutatakse klassikaliselt neutraalsete ühendite lahutamiseks • Sarnaneb CZE-le, aga taustelektrolüüdile lisatakse pindaktiivset ainet • Moodustuvad mitsellid • Pindaktiivsed ained võivad olla laetud negatiivselt, positiivselt või olla laenguta • Űhendid lahutuvad hüdrofoobsuste erinevuse alusel

  8. MECC • Kerge kasutada • Lihtne muuta taustelektrolüüdi koostist • Vähendavad valkude kleepumist seinale • Ei kaota täielikult valkude interaktsiooni kapillaari seinaga • Interakteeruvad valkudega • Võivad lõhkuda kapillaari katet

  9. MECC II • Katioonsed ja anioonsed pindaktiivsed ained (CTAB, SDS) interakteeruvad valkudega rohkem kui neutraalsed pindaktiivsed ained • Neutraalseid (zwitterioonseid) pindaktiivseid aineid (Brij, Tween) kasutatakse peamiselt adsorptsiooni vähendamiseks • Viimased ei lisa palju ioontugevusele

  10. MECC III • Piimavalkude puhul on kasutatud SDS-i tema kriitilise kontsentratsiooni juures • Neutraalseid pindaktiivseid aineid (Tween 20, Brij 35 ja 78) on kasutatud - laktoalbumiini ja -laktoglobuliini lahutamiseks

  11. CZE eelised • Lihtne • Taustelektrolüüdi muutmine ja vahetamine on kerge • Analüüsid sageli kiiremad kui MECC puhul • Kaetud kapillaarid säilivad (sageli) paremini

  12. CZE probleemid • Valkude adsorptsioon kapillaari seinale võib hävitada kogu analüüsi või seada ohtu kvantitatiivse analüüsi • Eriti ilmneb adsorptsioon aluseliste valkude puhul (pI > 7) kui taustelektrolüüdi pH on üle 3

  13. Võimalused adsorptsiooni vähendamiseks • kasutada ekstreemseid pH väärtusi • kasutada kapillaari seina modifitseerijaid, mis elimineeriksid või muudaksid kapillaari seina laengu.

  14. Ekstreemsed pH väärtused • Eelised: lihtne, mugav ja odav • Puudused: • Valgu bioloogiline aktiivsus võib muutuda • Kõrgetel pH väärtustel võib kapillaari sein muutuda • Ekstreemsematel pH väärtustel on valkude liikuvused väga tundlikud • Võib toimuda valkude lahtikeerdumine või agregaatide tekkimine – paljude looduslike molekulkonformatsioonide uurimine on välistatud

  15. Kapillaari seina modifitseerimine • Dünaamiline modifitseerimine • Permanentne modifitseerimine • Semi-permanentne modifitseerimine

  16. Dünaamiline modifitseerimine • kapillaari pestakse modifikaatori lahusega, mis interakteerub kapillaari seinaga ja muudab selle laengut, aga ei ole seinaga kovalentselt seotud • modifitseerija on alati kasutatava taustelektrolüüdi koostises

  17. Dünaamiline modifitseerimine Modifitseerijad I Kõrge soolasisaldusega või kõrge ioontugevusega puhvrid • 0.25 M K2SO4 – soolaioonid konkureerivad valgu molekulidega. Puuduseks UV neelduvuse vähenemine. • Kõrge ioontugevusega ( 0.5 M) fosfaatpuhvrid, mis on kasutatavad ka madala UV piirkonnas. Puuduseks on asjaolu, et kõrge ioontugevus põhjustab puhvri kuumenemist. • Tsvitterioonsete soolade (betaiin, triglütsiin) lisamine vähendab küll adsorptsiooni, aga ei mõjuta puhvri juhtivust • Kahevalentsed katioonsed amiinid (1,4-diaminobutaan; 1,5-diaminopentaan; morfoliin ). Sobib aluseliste valkude lahutamisel.

  18. Dünaamiline modifitseerimine Modifitseerijad II • Mitteioonsed pindaktiivsed ained (Tween20, Brij35). Kasutatakse juhul kui kapillaari sein on kaetud hüdrofoobse ainega. • Anioonsed (SDS) ja katioonsed (CTAB) pindaktiivsed ained 1 g valku seondub 1.4g SDS-iga, moodustades SDS-valgu kompleksi. • Karbamiid on paljudel juhtumitel kasutatav kui valke denatureeriv ja väljasadenemist takistav reagent. Hoiab ära agregaatide tekkimise valgu molekulide vahel. Neelab madalatel lainepikkustel UV kiirgust.

  19. Dünaamilise modifitseerimise plussid ja miinused • Eelised on lihtsus ja odavus. • Puuduseks on modifitseerija pidev kohalolek ja kapillaaris toimuvate protsesside mõjutamine.

  20. Permanentsed modifitseerijad • Neutraalsed katted(polüakrüülamiid ja metüültselluloos) • Positiivsed katted(polüimiin)

  21. Permanentsete modifikatsioonide plussid ja miinused • Adsorptsiooni mahasurumine efektiivne • EOF-i mahasurumine/modifitseerimine efektiivne • Modifitseerija ei mõjuta kapillaaris toimuvaid reaktsioone • Kaetud kapillaarid on kallid või töömahukad • pH tööpiirkond on piiratud • Pindaktiivsete ainete taluvus piiratud • Kaetud kapillaaride eluiga on piiratud

  22. Semi-permanentsed modifitseerijad • On enamasti kahe alküülahelaga pindaktiivsed ained (didodetsüüldimetüülammoonium bromiid, fosfatidüülkoliin jne.) • Adsorbeeruvad kapillaari seinale hüdrofoobsed/elektrostaatilised interaktsioonid) • Modifitseerija ei ole taustelektrolüüdi koostises • Kapillaari katet on vaja aeg-ajalt uuendada

  23. Semi-permanentsete modifitseerijate plussid ja miinused • Kapillaari modifitseerimine lihtsam ja odavam kui permanentsete katete korral • Kapillaari katte uuendamine triviaalne • Adsorptsiooni mahasurumine efektiivne • Modifitseerija ei ole taustelektrolüüdi koostises • Katsete reprodutseeritavus võib väheneda • Analüüsiaeg reeglina pikeneb

  24. Piimas leiduvad valgud • Lehmapiim sisaldab 3-3.5 % valke • Neist u. 80 % on kaseiinid: -, - ja -kaseiinid (moodustavad mitselle, piima kolloidne osa) • Űlejäänud 20 % on nisuvalgud nagu -laktoglobuliin, -laktalbumiin, veise seerumi albumiin, immuunoglobuliinid jne.

  25. Mõningaid näiteid valkude lahutamisest I Katmata kapillaarid • pH 7 – 9, 4M karbamiidi lahus (väldib kaseiinide agregeerumist). Saavutati peamiste piimavalkude lahutamine • Kõrge ioontugevuse ja pH juures (boraatpuhver, pH 10) saavutati kaseiinide osaline lahutamine. • 3 mM naatriumboraat, pH 9.5 ja SDS 8.2 mM – saavutati kiire lahutus (alla 2 min), aga valkude väljumise järjekord muutus

  26. Mõningaid näiteid valkude lahutamisest II CGE põhimõte • Polüakrüülamiidiga täidetud kapillaar võimaldas nisuvalkude väga efektiivset lahutust 30 min jooksul • Aeganõudev kapillaari ettevalmistus, probleemid reprodutseeruvusega, kapillaari lühike eluiga, jne.

  27. Mõningaid näiteid valkude lahutamisest III Dünaamiliselt modifitseeritud kapillaarid • Katmata kapillaar • 3 mM boraatpuhver, pH 9.5, 8.2 mM SDS (kriitiline kontsentratsioon vees) • Piimavalkude lahutamine 2 min jooksul • SDS interakteerub valkudega ja muudab nende omadusi • Lahutuse efektiivsus ja reprodutseeritavus jätavad soovida

  28. Mõningaid näiteid valkude lahutamisest IV Katioonsed polümeersed modifitseerijad • Modifitseerija N,N-dimetüülakrüülamiid - etüülpürrolidiinmetakrülaat – DMA-EPyM – süntees • Modifitseerija puhastamine (kromatograafiline) ja polümeriseerimine • Lõpp-produkti puhastamine • Kapillaari voolutamine 2 min lahja polümeeri vesilahusega (0.1 mg/ml) enne iga katset • Modifikaatoriga voolutamisele järgneb alati taustelektrolüüdiga voolutamine • Viidi läbi piimavalkude efektiivne lahutamine (pH 8.5, boraatpuhver)

  29. Mõningaid näiteid valkude lahutamisest V Permanantselt modifitseeritud kapillaarid • Hüdrofiilne kapillaari kate, pH 3 tsitraatpuhver, 6M karbamiidi, metüülhüdroksüetüül-tselluloos. Täielik kaseiinide ja nisuvalkude lahutamine, kõrge efektiivsus, hea reprodutseeritavus • Polüakrüülamiidkattega kapillaar, fosfaatpuhver, pH 3, karbamiid – valkude lahutamine värskes piimas

  30. Mõningaid näiteid valkude lahutamisest VI Semi-permanentne modifitseerimine • Uus kapillaar töödeldakse NaOH-i ja H2O-ga • Sellele järgneb kapillaari voolutamine modifitseerijaga (N: 0.1 mM DDAB taustelektrolüüdis, 5 minutit) • Kapillaari voolutamine taustelektrolüüdiga (N: 25 mM fosfaatpuhver, pH 4, 1-2 minutit) • Järgneb valkude lahutamine • Katsete vahel voolutatakse kapillaari 2 min DDAB lahusega, millele järgneb 1 min taustelektrolüüdiga

  31. Valkudega analüüsiga seonduvaid fakte • Piimavalgud ei lahustu vees ja kleepuvad igasugusele hüdrofoobsele pinnale • EOF olemasolu ei ole kriitiline kuna madalatel pH väärtustel on kõik valgud positiivselt laetud • Liiga kõrge pH vähendab nn. “detekteerimisakent” • Probleemi lahenduseks võib olla pikem kapillaar või madalam pinge

  32. Praktilisi soovitusi I • Proovi ioontugevus voiks olla vähemalt 10 korda väiksem taustelektrolüüdi omast • Kui kapillaari kate talub fosfaatpuhvrit siis on see eelistatav näiteks tsitraatpuhvri ees (absorbeerib vähem valgust 214 nm juures)

  33. Praktilisi soovitusi II • Kaetud kapillaaride korral võib piimaprodiktides leiduv rasv lõhkuda kapillaari katet – sel juhul võib olla abi kapillaari voolutamisest taustelektrolüüdiga katsete vahel (kuni 10 min) • Rikutud katet saab taastada voolutades kapillaari atsetonitriili:vee segudega (50:50 ja 100:0) – selle järel tuleb uuesti voolutada taustelektrolüüdiga

  34. Lisainfot – tööstuslikult kaetud kapillaarid • PVA (polüvinüülalkohol-) kaetud kapillaar Agilendilt * • P1 kaetud kapillaar Supelcolt * • DB-WAX (polüetüleenglükool-) kaetud kapillaar J&W Scientific • DB-1 (dimetüülpolüsiloksaan-) kaetud kapillaar J&W Scientific* • Gaasikromatograafiakolonnid on märgatavalt odavamad • Stabiilsuse kohta KE tingimustes pole veel piisavalt andmeid

  35. Katioonsete polümeeridega modifitseerimine • Kapillaare voolutatakse katioonse polümeeri (Polybrene, polüetüleenamiin) lahusega • Polümeer adsorbeerub tugevasti negatiivselt laetud kapillaari seinale (elektrostaatiline interaktsioon) • Jäägid pestakse kapillaarist välja ja analüüs võib alata

  36. Katioonsete polümeeridega modifitseerimise plussid ja miinused • Lihtne ja suhteliselt odav • modifitseeritud kapillaaride uuesti modifitseerimine või “värskendamine” on lihtne • Modifitseerija ei ole taustelektrolüüdi koostises • Modifitseerimisprotseduur on sageli aeganõudev • Katsete reprodutseeritavus võib olla väike

More Related