Uuringu eesmärk

1. Vähelevinud põllumajandustoodete turuinformatsiooni kogumine, analüüsimine ja levitamineLäänemaa uuringEesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja tellimusel

2. Uuringu eesmärk • Hinnata tootjate praeguseid ja tulevasi tootmisvõimalusi ja tootmisriske • Uurida kohalike turgude tarbimissoove ja tarbijate praeguseid tarbimisvõimalusi ja teadlikkust • Kaardistada pakkumis- ja tarbimissoovid avaliku elektroonilise andmebaasi koostamiseks

3. Uuringu käigus viidi läbi • Maamajandajate küsitlusuuring (küsitleti 197 põllumajandustootjat Läänemaal 12 omavalitsuses) • Tarbijate küsitlusuuring (küsitleti 41 Läänemaal asuva kooli ja lasteasutuse esindajat ) • Hulgimüügifirmade ekspertküsitlus (uuriti 4 kohaliku hulgimüügifirma ekspertarvamust)

4. MAAMAJANDAJATE KÜSITLUS Joonis 1. Vastajate vanuseline struktuur

5. Joonis 2. Tootmisüksuse asutamise aasta

6. Kõige olulisem tuluallikas palgatulu, tootmistegevus kõrvaltegevus ja lisasissetuleku allikas • Keskmine ettevõtlustulu leibkonna kohta (5375 kr aastas) oli väiksem palgatulust (6590 kr aastas) Joonis 3. Tootmisüksuse käive viimasel aastal ja prognoositav käive 3.a. pärast

7. Tegevusala • Tootmistüübi järgi tegeles taimekasvatusega üle 80%; põhikäibe andis see alla 50% tootjatest • Loomakasvatusega tegeles ligi 75%; üle pooltele tootjatest andis see ka põhikäibe • Mesindusega tegeles 26%; põhikäibe andis mesindus 15,7% vastanutest • Marjakasvatusega, puuviljakasvatusega tegeles alla viiendiku tootjatest; turismi, käsitööndusega, teenindusega alla 5% • Aiandus ja muud alternatiivsed tegevused eelkõige kõrvaltegevused ja lisasissetuleku allikad, põhikäibe andsid vähestele maamajandajatele • Mesindus on perspektiivne majandusharu- 25% vastanutest nägi seda tulevikus põhitegevusalana

8. Toote hind • Tootjad sooviksid oma toodangu eest keskmiselt kolmandiku võrra kõrgemat hinda- tootmismaht suureneks sel juhul keskmiselt poole võrra Joonis 4. % toodangust, mis praeguste hindade ja soovitud hindade korral vajab täiendavat realiseerimist

9. Tulevikuperspektiivid Joonis 5. Tootmisüksuse tulevikuperspektiivid

10. Ettevõtlustugistruktuur • Ainult 23,4% maamajandajatest on mõne tootmist edendava organisatsiooni liige • Erinevatest organisatsioonidest kõige olulisem eelkõige PRIA, siis pangad, erialaliidud • Teiste organisatsioonide, sh maakonnas asuvate riiklike ametite, liitude ja liikumiste katusorganisatsioonide mõjukaudne ja väheoluline • Kuigi ülikoolid olulised, ei seosta konkreetne tootja enda tootmist nende tegevusega ega oma ülevaadet uurimistulemustest Joonis 6. Senise ettevõtluse tugistruktuuri töö turuinformatsiooni kogumisel

11. Tootmisüksuse elujõulisus Joonis 7. Tootmisüksuse elujõulisust mõjutavad tegurid

12. Joonis 8. Tootmisüksuse elujõulisust mõjutavad välised tegurid

13. Turustamine Joonis 9.Erinevate turustuskanaliste osakaal toodangu realiseerimises praegu ja järgmisel viiel aastal

14. Turuinformatsiooni probleemiks on, et tootjatel puudub selge ülevaade välismaiste konkurentide tegevusest ja nende mõju enda tootmisele peeti küllaltki väheoluliseks • Eelkõige nähti suurima konkurendina analoogset toodet odavamalt pakkuvat tootjat • 40% kavatses tegeleda oma tootele lisaväärtuse andmisega • Veerandile vastajatest on pakutud fikseeritud lepingut toote realiseerimiseks. Sellist lepingut sooviks 34,6% vastanutest, selle vastu oli 44,7%

15. Elektrooniline teabe haldusstruktuur • 56,2% oleks huvitatud elektroonilise haldamise, kokkuostmise ja teabelevi struktuurist, aga 38,9% polekskohe veel valmis sellise süsteemi tulekuks. • Probleemiks (28,1%)on, et kodukohas pole elektroonilised kommunikatsioonid praegusel hetkel kättesaadavad • 55,9% vastanutest oli nõus, et nende kontaktandmeid võiks müügiinfo edastamisel avalikustada

16. Ühistegevus • 37,5% vastajatest soovisid, et oleks võimalus turustada oma toodangut läbi mõne kokkuostmisega tegeleva organisatsiooni, nt ühistu • Takistuseks on senine vähene aktiivsus ja motivatsioon ühistegevuse arendamiseks: • Senist teadlikkust ühistulisest tegevusest pidas halvaks 39% • 65,7% hindas oma senist panust ühistegevusse halvaks • 55,6% pidas oma motivatsiooni ühistegevusega tegelemiseks väheseks • Ühistegevus on seni kasutamata võimalus nii traditsiooniliste kui eriti ka vähelevinud põllumajandustoodangu turustamiseks

17. Suurimad probleemid tootjatele • Kõige suuremateks takistusteks tootmise tulemuslikumaks muutmisel: • rahuldava kokkuostuteenuse puudumine (70,1%), • tehnoloogia või tehnilise vahendi puudumine (60,2%), • materiaalsete ressursside puudumine (59,8% vastanutest), • mullaviljakuse probleemid (47%) ja tarbijate vähene teadlikkus toote tõelisest väärtusest (46,5%) • laiema ühistegevusliku tegevuse puudumine tagamaks konkurentsivõimelist toormekogust (38,7%).

18. Tootmise tulevikuperspektiiv Joonis 10. Tulevase tootmise perspektiivi hindamine erinevates valdkondades (%)

19. Konkurentsivõime tegurid Joonis 11. Konkurentsivõimet tagavad tegurid

20. Ülevaade tarbijatest Joonis 12. Ülevaade oma toodangu/tootmisharu sihtturust (%)

21. TARBIJATE UURING Joonis 13. Taimekasvatustoodete tarbimine ja kättesaadavus (%)

22. Joonis 14. Loomakasvatuskasvatustoodete tarbimine ja kättesaadavus (%)

23. Toodete kättesaadavus Joonis 15. Mahetoodangu ja vähelevinud põllumajandustoodete kättesaadavus (%)

24. Joonis 16. Peamised takistused kohalike toodete tarbimisel

25. Elektrooniline haldusstruktuur ja fikseeritud lepingud • Võrreldes tootjatega tarbijate hulgas rohkem elektroonilisest haldusstruktuuri kasutamisest huvitatuid (82,5 %) ja valmis seda kohe kasutama hakkama (55%) • Tarbijate puhul mõningal määral parem elektrooniliste kommunikatsioonivahendite kättesaadavus (65%) • 72,5% tarbijatest olid nõus oma kontaktandmete ja tarbimissoovi avalikustamisega ostuinfo edastamisel (tootjatel 55,9%) • Võrreldes tootjatega, kellest kolmandik oleks huvitatud fikseeritud lepingulisest suhtest oma toote realiseerimiseks, soovisid tarbijatest pooled fikseeritud lepingulist suhet toote ostmiseks, et kindlustada stabiilsed tarned

26. Turustuskanalid Joonis 17. Erinevate turustuskanalite osakaal toodangu ostmisel praegu ja tulevikus

27. HULGIMÜÜGIFIRMADE EKSPERTARVAMUS • Kohalikud hulgimüügifirmad oleksid nõus ostma kohalikelt tootjatelt teraviljatooteid, lihatooteid, puuvilju, kasvuhoonesaaduseid, köögivilju, piimatooteid, mett, marjasaadusi, kui kohalikud tootjad suudaksid tagada piisava koguse • Praegused tootjad pole võimelised tarnima hulgimüüjate jaoks piisavaid koguseid, sh mahetoodangut • Takistuseks kohalike toodete turustamisel on eelkõige konkurentsitingimused siseturul ja kõrged tervisekaitsenormid • Suureks probleemiks ka logistika probleemid ja rahuldava kokkuostusüsteemi puudumine, mis suudaks tootjatele tagada oma toodangu realiseerimise ja hulgimüüjatele piisavas mahus toote tarnimise

28. KOKKUVÕTE • Väiketootmine on eelkõige kõrvaltegevus. Aiandus pakub eelkõige võimalust kui kõrvaltootmisharu või võimalust mujal töötamise korral. Mesinduses nähakse enam võimalust kujuneda põhisissetuleku allikaks ja sellel alal nähakse rohkem perspektiivi ka tulevikus • Ainult veerand tootjatest on mõne tootjate organisatsiooni liige; ühistegevus on kesine • Ettevõtlustugistruktuuri organisatsioonidest on kõige olulisem PRIA, peale seda pankade ja erialaliitude roll turuinfo vahendamisel • Tootjatel on vähe infot ülikoolide ja teadlaste uuringutest ja nende võimalustest tootja probleemidele lahenduste pakkumiseks.

29. Turuinformatsioon on puudulik: tarbijatel puudub ülevaade sellest, kes, mida ja kus müüb; tootjate teadmised oma klientidest ja tootmisharu arengust väga puudulikud • Klientide teadlikkus erinevatest mittetraditsioonilistest ja vähelevinud põllumajandustoodetest on suurem, kui tootjad arvavad • Vaatamata klientidepoolse nõudluse olemasolule, pole suudetud tagada neile piisava informatsiooni andmist ja turustust. • Kohalike tootjate toodangu kättesaadavus on probleem, põhjuseks on tootjate väheses organiseerituses, ebapiisavas turuinformatsioonis ja liigses keskendumises otse talust müügile või tööstusele müügile

30. Tarbijatele olulisemat turustuskanalit- kohalikke hulgimüüjaid pole piisavalt kasutatud • Oluline võimalus onelektrooniline infohaldussüsteem oleks hea viis, millega alustada infoprobleemi lahendamist Tootjate senine huvi elektroonilise andmehaldussüsteemi vastu oli väiksem kui klientidel, samal ajal pakuks see just neile head ülevaadet klientidest ja konkurentidest.

31. Tänan tähelepanu eest!Vaata http://www.turuinfo.ee/Tänan kõiki uuringus osalenuid ja uuringule kaasaaitajaideriline tänu hr. Einar Eilandi’le ja Siim Kobini’le