1 / 21

EESTI KIRJANDUS XX.SAJANDI ALGUL

EESTI KIRJANDUS XX.SAJANDI ALGUL. Kirjanduslikud rühmitused Ülevaade. “NOOR-EESTI” (1905-1916). Kujunes varasemates Tartu (üli)õpilasrühmitustest; 1905 ilmus kogumik “Noor-Eesti”, mille järgi hakati rühmituse liikmeid kutsuma nooreestlasteks.

dolph
Download Presentation

EESTI KIRJANDUS XX.SAJANDI ALGUL

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. EESTI KIRJANDUS XX.SAJANDI ALGUL Kirjanduslikud rühmitused Ülevaade

  2. “NOOR-EESTI” (1905-1916) • Kujunes varasemates Tartu (üli)õpilasrühmitustest; • 1905 ilmus kogumik “Noor-Eesti”, mille järgi hakati rühmituse liikmeid kutsuma nooreestlasteks. • Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid.

  3. 3 ajajärku (perioodi): • Kujunemisperiood (seotud rahvusromantika ja realismiga) • Esteetiline kõrgperiood (rohkem kunsti, filosoofiat, looming kaldub impressionismi, sümbolismi) • Hilisperiood (modernism)

  4. MIDA TEGID? • Toovad vene, saksa ja soome kirjandusest üle uusi kirjanduslikke jooni; • Nooreestlased avaldasid Kristjan Jaak Petersoni luulet; • Hoolitsesid majanduslikult luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. • Pärast Esimest maailmasõda tegutses edasi kirjastusena.

  5. TÄHTSUS KIRJANDUS- JA KULTUURILOOS • Elavdas kultuurielu (1905-1919) • Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri • Viis kirjanduskriitika paremale tasemele • Tõstis raamatukujunduse taset • Elavdas kunstielu • Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara • Tutvustas eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundumusi OLGEM EESTLASED, AGA SAAGEM KA EUROOPLASTEKS!

  6. GUSTAV SUITS • Üks seltsi asutajatest NOOREESTLASED olid veendunud, et kirjanduse tähtsam ülesanne on olla tema ise. Eeskujuks Prantsusmaal tegutsenud parnaslaste moto “Kunst kunsti pärast!”

  7. Uusromantism eesti kirjanduses • Pole ühtne • Keskne suund on SÜMBOLISM (reaalne maailm on näiline ja juhuslik) • IMPRESSIONISM • EKSPRESSIONISM’ - Eesti uusromantism ongi kõigi erinevate stiilide segu 

  8. “SIURU” (1917-1919) • SEE kirjandusrühmitus loodi 1917. Sinna kuulusid August Gailit (asutaja), Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. • Nende motoks oli Tuglase ütlus: “ LOOMISE RÕÕM – SEE OLGU MEIE AINUS TÕUKEJÕUD” • Ilmus 3 albumit.

  9. Tähtsus: • Siurulased muutsid kirjanduse populaarseks • Jätkas “Noor-Eesti” traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. • Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. ARMASTUSLUULE!

  10. “TARAPITA” (1921-1922) • Tegemist oli kirjanduspoliitilise rühmitusega. • Erinevalt eelmisest kahest jätsid tarapitalased tahaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama, võitlus sotsiaalsete pahedega. • Korduvalt räägivad noortest, haridusest ja tulevikust.

  11. “Tarapita” manifest: MILLAL OLEME SISSE HINGANUD NII LÄMMATAVAT ÕHKU, KUI NYYD – TÕUSIKLUSE JOOVASTUSPÄIVIL? UMMIKU ON LYKAT VAIMLINE KULTUUR. LÄMBUMAN EDASIVIIVAD JÕUD. HALVAT TÖÖLISTE LIIKUMINE. HARITLASTEST ON SAAND ÄRIMEES, VÕIMUMEES, AMETNIK.”

  12. “TARAPITA” liikmed Pilt aastast 1926, autor teadmata

  13. ALBERT KIVIKAS JOHANNES SEMPER MARIE UNDER ARTUR ADSON JOHANNES VARES-BARBARUS FRIEDEBERT TUGLAS AUGUST ALLE JAAN KÄRNER ALEKSANDER TASSA Liikmed:

  14. “ARBUJAD” “Arbujad” on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud luuleantoloogia järgi. See luuletajate sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi VELJESTO ümber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding.

  15. Lisaks neile! • 1871-1893 Eesti Kirjameeste Selts (Jakob Hurt, C.R.Jakobson, H.Treffner, J.Köler jt) • EESTI KIRJANDUSE SELTS on organisatsioon, mille eesmärgiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis. Asutati 06.08.1907, eksist.tänaseni • EESTI KIRJANIKKUDE LIIT asutati 08.10.1922 Tallinna raekojas, ajakiri “Looming”, 1991.a nimetati ümber EESTI KIRJANIKE LIIDUKS

  16. Eesti Kirjanduse Seltsi põhikirion registreeritud 8. V 1907 Liivi-maa seltside ja ühistute nimekirjas.EKS-i taastav üldkogu otsustas18. XII 1992 jätkata Seltsi tegevustõigusliku järjepidevuse alusel16. VI 1940 kehtinud ja redigeeritud...

  17. www.ekl.ee

  18. EKL esimehed: • 1922–1923Friedebert Tuglas • 1923–1924Karl Rumor-Ast • 1924–1925Eduard Hubel • 1925–1927 Friedebert Tuglas • 1927–1929Henrik Visnapuu • 1929–1930 Friedebert Tuglas • 1930–1936 Eduard Hubel • 1937–1939 Friedebert Tuglas • 1939–1940August Jakobson • 1941–1943Albert Kivikas • 1943–1944Gustav Suits

  19. Tänaseks kõik! Ilusat nädalavahetust ja kohtumiseni järgmisel neljapäeval! 18.09.2008 Merle Loodus-Adamson

More Related