KIRJANDUS II Barokist - Romantismini

1. KIRJANDUS IIBarokist - Romantismini Koostas: Stella Dana Ender 10ü

2. Barokk ja Klassitsism • 17. sajandil Lääne-Euroopa ühiskondlik-poliitilises elus asetleidnud muutuste taustal arenes renessansikirjandusest kaks uut vastandikku kunstisuunda – barokk ja klassitsism. • Barokk valitses Hispaanias ja Itaalias. • Antiikaja jäljendamisega seostuv klassitsism pääses enim võimule Prantsusmaal.

3. Barokk • Harmoonia, ebasümeetria, kujundi peenus ning dekoratiivne toredus. • Vastandite kunst – püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, askeetlikkust ja meelelisust, pateetikat ja pila. • Baroki kunstiteost iseloomustavad dramaatilised situatsioonid, metafoorne või allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ning mängulisus, ülevus, jõulisus, tundeküllus. • Hispaaniast tähtsaim esindaja: Balthasar Graciàn. Balthasar Graciàn • Käsitleb elu ja surma, kuulsuse ja aru, vooruse ja tarkuse probleeme. • Tuntuim teos “Käsioraakel ja arukuse kunst”, sisaldab 300 filosoofilist miniatuuri, mille aluseks elu relatiivsuse tunnetamine: kõik siin maailmas muutub, pole midagi igavesti kehtivat. • Graciàn rõhutab, et isiksuse loob kultuur.

4. Klassitsism • Alusidee väljendub prantsuse teadlase Renè Descartes’i kuulsas tõdemuses Cogito, ergo sum (“Mõtlen, järelikult olen olemas”), mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. • Klassitsism põhinebki ratsionalismil (ratio – mõistus) – Descartes’i rajatud filosoofilisel õpetusel. Tõe allikas saab olla vaid mõistus. • Ratsionalism nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust.

5. Valgustuskirjandus • 18. sajandil Euroopas valgustusajastu. • Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. • Ülim väärtus väärtus. • Kõik, mis inimesele õnne ja kasu toob oli õige ja arukas, kõik mis kahjustab või kannatusi põhjustab tuli maa pealt kaotada. • Valgustusideed said alguse Inglismaalt. • Voltaire ja Rousseau kujundasid Euroopa valgustuse palge.

6. Prantsuse valgustuskirjandus • Prantsuse valgustajad uskusid optimistlikult, et uut ühiskonda, mis arvestab inimese vajadusi, on võimalik ehitada mõistuse toel. • Inimeste hädade põhjuseks on harimatus ja vaimupimedus. • Mõistuse ja teaduste arendamine, hariduse ning teadmiste levitamine pidid kindlustama õnneliku elu. • Ideaaliks loomulik inimene, looduse ees on kõik inimesed võrded, võrdne õigus ka ennast arendada ning teostada. • Valgustajate vabad mõtted. • Valgustajad tegutsesid ühtaegu filosoofidenna, publitsistidena, ajaloolastena, majanduskriitikutena, teaduste edendajatena; hindasid kõrgelt kirjanduse ja kunsti rolli ühiskonna arengus. • Kuulutades vabadust ja võrdsust, uskusid nad “valgustatud monarhi” teooriasse. • Uus kirjandusžanr: filosoofiline romaan või jutustus.

7. Voltaire (1694-1778) • Voltaire’i tuntuimate teoste, filosoofiliste romaanide ja jutustuste peamisi teemasid olid valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. • Tema teostes liituvad valgustuslik optimism ja valgustuslik pessimism. See kahesus määrab Voltaire’i sarkasmi spetsiifika, kujundab tema erilise naeru- ja raevuseguse stiili. • Tuntuim filosoofiline jutustus “Zadig ehk Saatus” koosneb novellidest, mida ühendab üks tegelane ja ühtne idee. • “Candide ehk Optimism” on rüütli- ja seiklusromaani paroodia, mille pearõhk asetseb ühiskonnakriitikal. • “Mikromega” (pisisuur).

8. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) • Nimetatud traktaadis pealkirjaga “Arutlus küsimuse üle: jas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid?” väidab Rousseau, et tsivilisatsiooniga kaasnev luksus ja jõudeolek viivad ühiskonna nõrkuse ja languseni. • Rousseau oli esimene valgustaja, kes julges mõistusele toetuvas tsivilisatsioonis kahelda. • Traktaat “Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle” jõuab järeldusele, et ebavõrdus tekkis omandikirega. • “Julie ehk Uus Hèloïse”, romantilise kallakuga kiriromaan. • “Èmile ehk Kasvatusest”, pedagoogiline romaan, kus Rousseau esitab oma kasvatusalased seisukohad. • “Pihtimused” pakub pilti elust, ajast, oludest ja kommetest. • “Üksildase uitaja mõtisklused” teeb Rousseau kokkuvõtteid, analüüsib kogu oma elu, vaateid, hingelisi ja vaimseid püüdlusi.

9. Inglise valgustuskirjandus • Valgustusideed pääsesid mõjule proosas. • Juhtivaks žanriks tõusis romaan. Daniel Defoe (1661 – 1731) • Esindas keskklassi vaatepunkti, mille järgi on kodanliku tsivilisatsiooni allikaks töö. • Kuulsuse tõi romaan “Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused” – 18. sajandi suurim bestseller.Romaan esitab üksikule saarele sattunud merehädalise minavormis jutustuse oma sealset olelusvõitlusest koguni 28 aasta jooksul. • Robinsonaad on teos, mis kujutab inimes(t)e käekäiku tsivilisatsiooni puutumata tühjal saarel. Idealiseeritakse looduslähedast elamisviisi, leidlikkust ja elujõudu.

10. Jonathan Swift (1667-1745) • Swifti peateos “Gulliveri reisid” on filosoofilise satiiri silmapaistvamaid näiteid kogu maailakirjanduse ulatuses.

11. Saksa valgustuskirjandus • Saksa kirjandus oli romaan kaua aega teisejärguline žanr, ka “tormi ja tungi” kirjanikud viljelesid eeskätt draamat. • Valgustuskirjandus jõudis Saksamaale 18. sajandi lõpu poole, rahvateadvuse tõusu ajal. Gotthold Ephraim Lessing • “Minna von Barnhelm”, peetakse esimeseks saksa rahvuslikuks komöödiaks. • Kuulsaim tragöödia “Emilia Gallotti” käsitles Saksa pisivürstide türanniat, hilisdraama “Naatan Tark” usuprobleeme. • “Laokoon ehk Maalikunsti ja poeesia piiridest” on saksa valgustusfilosoofia põhiteoseid.

12. Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) • Esimesed kirjanduslikud loorbeid tõi Goethele “Götž von Berlichingen” (1733), ajalooline draama 16. sajandi talurahvasõja ainetel. • Tõeline tuntus saabus romaaniga “Noore Wertheri kannatused” (1774), tugevalt autobiograafiliste sugemetega kiriromaan tolle aja Saksamaast. • “Faust” – suurteose värssdraama I osa ilmus täielikul kujul 1808. ja II osa 1832. aastal.

13. Romantism • 18. sajandi lõpp ja 19. sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismi – valgustuskultuuri rüpes idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. • Romantism vastandus üldjoontes nii klassitsismi vormirangusele ja antiigilembusele kui ka valgustuse liigsele mõistuspärasusele. • Romantikud läksid tagasi keskaega ja renessanssi ning mõnigi autor seadis endale eeskujuks Shakespeare’i loomingu. • Romantismi palet mitmekesistasid eri rahvaste erinevad sotsiaalsed olud, üldkultuurilised tegurid ning kirjanduslikud traditsioonid. Seetõttu ei saa romantismi ka üheselt defineerida. • Romantism kui kunstisuund väärtustab isiksust, tema tundeid ja elamusi, igatsusi ning lootusi. Idealiseeritakse minevikku: põgenetakse ajalukku ja mälestustesse, huvitutakse keskaegsetest legendidest, folkloorist ja muistsetest pärimustest. Romantikud ülistasid loodust, kasutasid seda oma teostes kangelase tunnete rõhutajana, sageli eelistati eksootilist või ürgloodust.

14. Hinnati loomulikku elu looduse rüpes. • Romantismi iseloomustab ka pürgimine kõige erakordse ja salapärase poole: kirjandusse sugenesid imed, maagia, üleloomulikkus ja fantastika, irratsionaalne igatsustunne, müstika, fatalism. • Romantiliste teoste kangelased on erandlikud, uhked, trotslikud, prohvetlikud natuurid, kes juhinduvad tugevatest tunnetest. Nende mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu on individualistlik, sageli ohverdavad end eetiliste ideaalide nimel. • Valgustuse universaalsuse põhimõttele vastandas romantism rahvuslikkuse: iga rahva kultuur kannab selle rahva vaimu.

15. Inglise romantism • 18. sajandi 70. aastatel tekkinud, eelduseks oli tööstuslik revolutsioon, mis tõi kaasa järsud muutused ühiskonnas, linnade kiire arengu ning sellega seonduvad sotsiaalsed probleemid. • Romantismi traditsioonid olid olnud nõrgad, seega kulges üleminek romantismile sujuvalt. Teed tasandas ka ülipopulaarse sentimentalistliku romaani viljelemine 18. sajandi keskpaiku. Moraliseeriv, kaastunnet sugereeriv, religioosse värvinguga sentimentalistlik romaan tõi lugeja ette voorusliku, kannatava inimese rahva hulgast ning kurjus leidis seal alati karistuse.Sentimentalismi tundelisus mõjus tollal väga värskelt ja elulähedaselt.

16. William Blake (1757-1827) • Avaldas oma luules protesti keeldude ja normide vastu, mis olid hävitanud inimese algse vabaduse. • Filosoofilises plaanis oli Blake elukõiksuse ülistaja. Tema järgi on vastandid looduse paratamatus. • 20. sajandi algul kuulutati tema luule moodsa maailmaluule eelkäijaks. • Kõige tugevamalt kujundas inglise romantismi palet nn. järvekoolkond (leikistid). Nimetus tuleb asjaolust, et koolkonna esindajad William Wordsworth, Samuel Taylor Coleridge ja Robert Southey elasid mõnda aega Loode-Inglismaa järverikkas piirkonnas (Lake District).

17. George Gordon Byron (1788-1824) • 1807. aastal ilmunud kogu “Jõulutunnid” sisaldas nooruslikke värsse armuelamustest ja meenutusi lapsepõlvest Šotimaa looduse keskel. • Poeet samastab looduse vabadusega. • Byroni esikkogus on juba tunda luuletaja üksindustunnet ja maailmavalu, kuid lüüriliste ja tundeliste värsside kõrval võib sealt leida ka humoorikaid või iroonilist laadi luuletusi. • Byroni küpse loomingu järk algas lüroeepilise poeemiga “Childe Haroldi palverännak”, mis räägib üksikisiku konfliktist ühiskonnaga.Poeemile sai Inglismaal osaks tohutu menu, sest see pöördus vahetu kaasaja poole, vaatles ühiskondlik-poliitilise elu probleeme avaralt ning kirjeldas pealegi ka laias maailmas toimuvat. Kõigile lisaks oli Byroni värss hoogne ja ladus. • Byroni romantilisest kangelasest tuletatud byronism mõiste iseloomustab kogu romantilist maailmavaadet.

18. Percy Bysshe Shelley (1792-1822) • Shelley kirjutas, ajendatuna Iiri sündmustest ja väljendumaks oma radikaalset revolutsioonilist filosoofiat, ulatusliku värsspoeemi “Kuningas Mab”, milles lõi fantaasiapildi rõhumise alt vabanenud ühiskonnast ja ülistas inimmõistust. • Itaalia-perioodil lõi Shelley oma parimad teosed. Tema Ida-ainelise poeemi “Islami ülestõus” kangelased ei põe nii ränka maailmavalu kui Byroni tegelased. • Shelley küpseimaks teoseks peetakse värssdraamat “Vabastatud Prometheus”, mis põhineb tuntud vanakreeka müüdil. • Kui Shelley suurteosed esitavad pigem ideaalseid ja abstraktseid kujutuspilte, siis oma lüürikas on poeet hoopis konkreetsem. Ta värsid võluvad tundejõu ja sundimatusega. Neis on rohkesti eredaid metafoore, epiteete, siseriime ja alliteratsioone. Nii armastus- kui ka looduslikult iseloomustavad siirus ja eriline hingestatus.

19. Walter Scott (1771-1832) • Pani aluse ajaloolisele romaanile. Kirjutas ligi 30 romaani Suurbritannia ajaloo teemadel. Scotti teostest algas ajalooainelise romaani võidukäik Euroopas ja kogu maailmas. • Kirjanduslikku tegevust alustas ta oma rännakutel kogutud šoti rahvalaulude avaldamisega, järgnesid ajaloolis-romantilised poeemid “Viimase minstreli laul”, “Marmion” ja “Järveneid”. • Rüütliromaani traditsioonidele toetudes rajas ta kirjanduses uue koolkonna. Esimene romaan “Waverley” ilmus 1814. aastal. • Scotti populaarseim ajalooline romaan “Ivanhoe” kujutab 12. sajandi Inglismaad, kus toimus võitlus nii rahvuslikul kui ka sotsiaalsel pinnal. • Scotti romaane iseloomustavad olustikuline tõetruudus, probleemide tõsidus ning sündmustiku ja kangelaste romantiseeritus. • Kirjanik ise ei pidanud esmatähtsaks mitte inimeste elu ja kommete kirjeldamist, vaid ajaloo käsitlemist selle liikumises ja arengus.

20. Saksa romantism • Siin eristatakse vararomantismi ja hilis- ehk kõrgromantismi. • Saksa kõrgromantism pöördus rahvaluule poole, käsitades seda kui rahva hinge säilitajat. • Saksa romantismi oli ette valmistanud “tormi ja tungi” kirjandus, kuid rahvuspoliitiliste iseärasuste tõttu (kodanlike suhete kujunemine kulges Saksamaal aeglaselt) ei tõusnud ta nii silmapaistvale tasemele kui inglise ning prantsuse romantism. • Tähtsamad saksa kõrgromantikud olid Hoffmann, Chamisso, vennad Grimmid, oma varasemas loomingus ka Heine. • Saksa romaani tõid romantikute žanriuuendused fragmentaarsust:jutustavasse loosse põimiti värsse, kahekõnesid, laule, mõtisklusi, kirju, muinasjutte, legende jne. Lüürika tugines suurelt jaolt folkloorile – rahvalikele ballaadidele, kroonika- ja legendilaadsetele rahvajuttudele.

21. 19. sajandi algul tegutses nn Heidelbergi romantikute ring, kes seadis oma ülesandeks rahvaloomingu taaselustamise. See oli muinasjutu kuldaeg. Just siis panid saksa folkloristid ja keeleteadlased vennad Jakob Grimm ja Wilhelm Grimm aluse romantilise muinasjutu žanrile, avaldades oma “Laste- ja kodumuinasjutud”. Grimmid rõhutasid küll muinasjuttude ehedust, kuid olid siiski lugusid ka töödelnud: lisanud õpetlikkust, kärpinud lopsakat rahvakeelt ja kohandanud muinasjutte tollaste lugejate maitsele. • Rahvajutulähedase muinasjutu kõrval arenes saksa romantilise kirjandusvoolu rüpest välja kunstmuinasjutt, mis ei põhinenud rahvaloomingul, vaid kirjaniku fantaasial.

22. Ernst Theodor Amadeus Hoffmann • Hoffmann oli suurepärase fabuleerimisande ja rikka fantaasiaga jutumeister ning tegelikkuse parodeerija, kelle teoseid läbib kunstiloomingu ja kunstniku elusaatuse teema, seda alates tema esimestest novellidest kuni viimase, lõpetamata romaanini “Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest”. Selles lustakas loos ühendab romantik Hoffmann tegelikkuse eri aspekte (ajalisi, süžeelisi ja emotsionaalseid), sidudes need omapäraseks kompositsiooniks; ta segab traagilist koomilisega, satiiri ja groteski lürismiga.

23. Adelbert Chamisso (1781 – 1838) • A. von Chamisso oli saksa hilisromantik, loodusteadlasest lüürik, kes kirjutas traagilist ja melanhoolset luulet, aga ka novelle. Tema kirjanduslik pärand pole suur. • Tuntuim teos “Peeter Schlemihli kummaline lugu”, räägib mehest, kes müüb kukru eest oma varju kuradile. • Chamisso on kasutanud romantismile omast situatsiooni – teistest erinev kangelane otsib endale kohta ühiskonnas -, kuid kujutab seda irooniaga.

24. Saksa romantiline muinasjutt mõjutas paljude maade kirjandust. Nii oli ka taani romantismikirjanduses tunda tugevaid saksa mõjusid. • Kunstmuinasjutu kui maailmakirjanduse žanri rajaja ning suurima meistri au kuulub just taani kirjanikule – H. Chr. Andersenile. Hans Christian Andersen (1805 – 1875) • Osa Anderseni varaseid loometöid – näidendeid, novelle ja luuletusi – ilmus kogus “Nooruskatsetused”. Tema kirjanikuisiksuse kujunemist mõjutasid tugevasti kokkupuuted romantikutega, kelle hulgas olid Hugo, Dumas, Heine. Üheks suuremaks eeskujuks sai Andersenile Hoffmann oma fantastiliste lugudega. • Anderseni muinasjuttude esimene raamat “Lastele vestetud muinasjutud” ilmus 1835. aastal.

25. Ida-Euroopa Romantiline luule • Romantikute ideed ületasid kiiresti rahvuspiire.Enamikus Euroopa maades langes romantismi tõus ajaliselt kokku rahva võõrvõimuvastase vabadusvõitlusega ja romantiline kirjandus aitas neile rahvusliku sõltumatuse taotlusele omal viisil kaasa. Loomingumeetodina kajastuski romantism eriti just vabadusliikumisega seotud poeetide loomingus, kusjuures nende kirglik luule mõjutas omakorda romantismi, mitmekesistas selle teemasid.

26. Adam Mickiewicz (1798 – 1855) • Mickiewiczi esikkogus “Ballaadid ja romansid”, mis äratas tähelepanu oma värske tundelisusega, märkis poola luules klassitsistlik-valgustusliku ajastu lõppemist. Rahvapärimusel põhinevad ballaadid olid segu rahvalikust müstikast, maagiast ja huumorist. • Patriootlik värssjutustus “Grazyna” pajatas leedulaste võitlusest ristirüütlitega 14. sajandil. • “Krimmi sonettides” on looduse ilu ühendatud poeedi koduigatsusega. • Pagulasaastail valminud värssromaani “Pan Tadeusz” on nimetatud poola rahvaeeposeks.

27. Sàndor Petöfi (1823-1849) • Petöfi oli ungari romantismi suurim laulik – luuletaja, kes võitles relvaga kodumaa vabaduse eest ja langes lahingus. • Saatuse antud väheste aastate jooksul elas ta kirevat ning heitlikku ränduri-, poeedi-, näitleja-, ajakirjaniku- ja sõdurielu.

28. Ameerika romantism • Euroopa kultuuri valgustuslikud ja demokraatlikud ideed mõjutasid 18.-19. sajandil ka Ameerika noort kultuuri. • Kui Euroopa romantismi iseloomustasid maailmavalu, põgenemine tegelikkusest ja minevikuihalus, siis ameerika romantism kehtestas end kui uut ning iseseisvat kirjandust. • Ameerika rahvusliku kirjanduse alusepanijaks on peetud J.F. Cooperit, kes tõi esimesena kirjandusse indiaanlaste ja valgete uusasunike suhteid.Cooperi “Nahksuka jutud” tegid omal ajal temast ühe populaarsema kirjaniku.

29. Vene romantism • Vene romantismis, mis tekkis 19.sajandi alguses, olid läbi põimunud klassitsismi sentimentalism ja eelromantism. Ka Venemaal avaldasid romantismi kujunemisele mõju ajaloolised sündmused – eriti 1812. aasta Isamaasõda ja võit Napoleoni vägede üle ning 1825. aasta dekabristide ülestõus ja sellele järgnevad pettumused. • Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane oma vabadusiha ja tunnete sügavusega. Olles individuaalselt kordumatu, vastandus see romantiline geenius tavalisele inimesele. • Üldse iseloomustasid vene romantismi antiteesid, nagu erilisus – tavapärasus, suurus – tühisus, mäss – alandlikkus, igavikuline – ajalik, egoism – altruism, usu puudumine – religioossus, kurjus – headus.

30. Allikad: Anne Nahkur“Kirjandus barokist romantismini”(10. klassi kirjanduse õpik)