Hoovused ja looded

1. Hoovused ja looded

2. Hoovused

3. Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse või temperatuuri erinevustest. • Hoovus on ookeanivee püsiv horisontaalsuunaline liikumine.

4. Atlandi ookeani põhjaosas liigub vesi valdavalt läänetuulte mõjul, moodustades Golfi hoovuste süsteemi. • Vee ebaühtlane temperatuur, seega ka vee ebaühtlane tihedus toob kaasa veemasside pideva segunemise temperatuuri ja tiheduse ühtlustumise suunas.

5. Hoovused jaotatakse üldiselt soojadeks ja külmadeks. • Soojas hoovuses on vee temperatuur kõrgem kui ümbruskonnas, külmas hoovuses vastupidi. • Hoovustel on suur mõju nende kohal asuvatele õhumassidele. • Lisaks veele liigutavad hoovused ka õhku. • Sooja hoovusega kaasneb soojema ja niiskema õhu juurdevool. Külm hoovus toob kaasa külma ja kuiva õhumassi.

6. Maailmamere hoovused liiguvad ringikujuliselt, põhjapoolkeral enamasti päripäeva, lõunapoolkeral vastupidi. See on tingitud maakera pöörlemisest, mis kallutab hoovusi nende esialgse liikumissuunaga võrreldes. • Külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealal, kus elutingimused on eriti mitmekesised, paiknevad maailmamere kalarikkaimaid piirkonnad.

7. Põhja – Euroopa kliimat mõjutab oluliselt sooja Golfi hoovuse üks haru – Põhja - Atlandi hoovus. • See hoovus muudab siinse kliima ligi 10 kraadi kõrgemaks, võrreldes samadel laiuskraadidel asuvate Siberi aladega.

9. Looded

10. Suuri veemasse liigutavad maailmameres ka looded ehk tõus ja mõõn. • Selle nähtuse põhjus seisneb Kuu ja Päikese külgetõmbejõus. • Kuu liigub ümber Maa ja koos tiirlevad nad ümber Päikese. Ühel ja samal ajal on tõus nii sellel Maa poolel, mis jääb Kuu suuda ja vastassuunda.

11. Tõus ja mõõn on silmatorkavad rannikul, kus ka väike veetõus toob kaasa ulatusliku üleujutuse. Avaookeanil ei ole looded üldse märgatavad.