Õlavöötme ja käte füüsilise ülekoormuse sündroom Viive Pille Tallinna Tehnikaülikool 14.10.2008

1. Õlavöötme ja käte füüsilise ülekoormuse sündroom Viive Pille Tallinna Tehnikaülikool 14.10.2008

2. Skeletilihased moodustavad 40% inimese kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kõige enam on valuga seotud kaela, õlavöötme, alaselja ja vaagnaringi lihased. Inimese kehas on 696 lihast.

3. Ülajäsemete luu-lihaskonna kahjustusi on tööga seostatud juba sadu aastaid. Bernandini Ramazzini 18 sajandil tegutsenud itaalia arst, keda peetakse töömeditsiini isaks on öelnud ülekoormushaiguse kohta: “... põhjuseks on kolm olulist tegurit; esimene pikaaegne istumine, see järel korduvad liigutused kätele ja kolmandaks suurt tähelepanu pingutamist nõudev töö...” ( allikaks Euro Review, Issue on Repetitive Strain Injuries, European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions, 1994)

4. Õlavöötme -ülajäsemete vaevuste epidemioloogia • Käte ja kaela valu on uuringute alusel tundnud 17-20% inimesi viimase 7 päeva jooksul • Kõigist esinevatest kaebustest annab diagnoosi mõõtmed välja 1-3% (nt karpaalkanal, epikondüliit)

5. Õlavöötme -ülajäsemete vaevuste epidemioloogia • HSE (UK Health and Safety Executive) hinnangul esineb tööga seotud käte ja õlavöötme kaebusi Suur Britannias 186-l inimesel1000 täiskasvanu hulgas. Aastas põhjustab see 4,7 miljonit kaotatud tööpäeva.

6. Vaevusi tugi-liikumiselundkonna poolt esineb Eestis ~40-50% tervisekontrolli läbinud töötajatest, umbes kolmandik kaebustest on seotud kaela-õlavöötme piirkonnaga. Õlavöötme kaebusi on enam naistel kui meestel.

7. Terminoloogia • Work related upper extremity musculoskeletal disoders (WRUEMSD) • Occupational overuse syndrome (OOS) • Cumulative trauma disoder (CTD) • Occupational cervicobrachial disoder (OCD) • Repetitive strain injury (RSI) Käte-õlavöötme ülekoormuse sündroom...

8. Vastavalt NIOSH (National Institute Occupational Health and Safety) soovitab kasutada tööst põhjustatud käte, õlavöötme kahjustuste korral “vihmavarjuna” mõistet WURLD (work related upper limb disoders). Kriteeriumide nimekirjas on 9 enam levinud käte haigust. Diagnostika kriteerium on heaks kiidetud mitmetes Euroopa riikides.

9. Ülekoormushaiguse käsitluse teevad keerukaks: • Haiguse multifaktoriaalne olemus • Ebapiisav pato-füsioloogiliste mehhanismide tundmine • “Kuldsete” diagnostika standardite puudumine • Haiguse seostamisel tööga on oluline tähtsus töötegurite mõju hindamisel

10. Õlavöötme vaevuste levinumad põhjused tulenevad: • Töö iseloomust ja tööoskustest • Töövälistest teguritest, eluviisist, harjumustest • Kehahoiust ja antropomeetriast • Vanusest ja soost • Füüsilisest võimekusest • Psüühilisest keskkonnast, häälestatusest ja inimtüübist • Traumadest • Kaasasündinud või kroonilistest haigustest • Sotsiaal-majanduslikust keskkonnast ja ühiskondlikest väärtushinnangutest

11. Tööst põhjustatud luu-lihaskonna ülekoormuse kahjustuse riskitegurid: • Ebaotstarbekalt kujundatud töökoht • Sobimatu töövahend • Pikaajaline viibimine sundasendis • Üksikute lihasrühmade staatiline pinge • Korduvad, kiired samalaadsed liigutused • Vead raskuste käsitsi teisaldamisel • Töö ebaõige organiseerimine, vähesed puhkepausid • Liigväsimus • Külm, tuuletõmbus • Kontakt vibratsiooniga

12. Õlavöötme, käte vaevuste põhjuse väljaselgitamine on kaunis keerukas, kuna faktorid, mis seda mõjutavad tulenevad nii otseselt tööst kui ka inimese kehaehitusest ja harjumustest. Viimaseid tegureid alahinnatakse tihtipeale või ei jõuta analüüsiga piisavalt sügavale. Reeglina on siiski võimalik analüüsiga välja tuua kõige mõjuvam tegur ja selle mõju vähendades leida tervise probleemile lahendus.

13. Kõigi ülekoormushaigust põhjustavate tegurite osas on ühine see, et need kutsuvad esile haiguslikke reaktsioone lihastes, mis avalduvad esialgu lihaspingete näol. Ebasoodsa teguri pikaajalisel mõjul häiruvad ka kõõluste, närvide ja/või liigeste funktsioonid ning tekivad struktuursed muutused lihastes, kõõlustes, liigestes.

14. Õlavöötme vaevuste riski hindamine töökeskkonnas • Äärmuslike ja kehatüve lähedaste asendite osakaal tööprotsessis (äärmuslikeks asenditeks loetakse asendeid ja nendega kaasnevaid liigutusi, kus jäse või kehaosa kaldub kõrvale neutraalsest e loomulikust kehaasendist või keha keskteljest) • Staatilise ja dünaamilise lihastöö osakaal tööprotsessis.

15. Milline asend koormab? (Allikas: Koisteinen J jt, Selän rakenne, toiminta ja kuntoutus. VK-Kustannus Jyväskylä; 1998)

16. Ülekoormusest põhjustatud lihaskoe pato-füsioloogilised muutused

18. Staatiline lihastöö Staatiline lihastöö on seotud asendi säilitamisega gravitatsiooniväljas. Mida ebaloomulikum, pikaajalisem ja mida rohkem keha keskteljest eemal on asend või mida suurem on välise raskuse mõju kehale, seda suurem staatiline töö.

19. Staatiline lihastöö

20. Mõningad uurijad on arvamusel, et dünaamilisest lihastööst taastub lihas päevaga ja staatilisest tööst 2-4 päeva jooksul.

21. Lihase verevarustus lihastöö eri režiimide korral (FIOH)Punane – hapnikurikas veri, mis suundub lihasesse.Sinine – venoosne e laguproduktidega veri, mis väljutatakse lihasest. Ülejäänud venoosne veri jääb lihastesse paisuna seisma

22. Lihaskiud on rakendatud ülesande täitmisele, kuid mõnedel tingimustel nt kiire töötempo võib olla konkreetse indiviidi motoorikale kurnav kuigi koormus lihasele on suhteliselt madal. • Lihaspinge ei haara tavaliselt kogu lihast, tavaliselt on haaratud ainult mõni lihaskiud.

23. Lihase kahjustuste üheks tekkepõhjuseks peetakse Ca akumulatsiooni lihasrakku ja vabade radikaalide moodustumist, mis võivad käivitada degeneratiivse protsessi ning tekib raku membraani kahjustus. Need protsessid võivad lõpptulemusena viia degeneratiivsete muutuste levikuni lihaskoes.

26. Uuringutes on sagedamini leitud degeneratiivseid lihaskiude (biopsia hinnang) just lihasvaludega patsientidel. Lihas biopsiate uuringutel on olnud degeneratiivsed muutused just aeglase kontraktsiooniga lihaskiududes.

27. Staatilisele lihastööle iseloomulikud patofüsioloogilised reaktsioonid • Pidev staatiline lihastöö • Lihaskiudude toonuse tõus • Lihast varustavad ja laguprodukte elimineerivad kapillaarid surutakse kokku • Hapnikupuudus lihases, lihaste funktsiooni langus, väsimus • Väikesed põletikukolded, valu • Põletikuliste protsesside võimalik levimine kõõlustesse ja liigestesse • Liigeste liikuvuse piiratus • Närvitalitluse häired, pitsumine, tundlikkuse häired • Lihase jäigastumine, sidekoeliste kollete teke • Lihaste atroofia

28. Lihaspinge→ põletik→ valu → seljaaju valuretseptorite aktiveeritus ↓ lihases aktiveeritud ← lihasspasm valu- ja mehhano- retseptorid

29. Lihase ületoonuse kestmisel tekivad kahjustused lihaskiududes, avaldudes valulikkusena lihaskoes. Sellised muutused tekivad kõige sagedamini lihase keskosas, kus lihaskiud hakkab väärastuma. Tekkinud lihasepaksendeid nimetatatkse müoosideks.

30. Kõhre kahjustus osteoartroosi e liigeskulumuse patogeneesis biomehhaanile faas ↓ ↓ Kollageenvõrgustike rebenemine Kondrotsüütide kahjustus Ja proteoglükaanide väljumine sünoviaalõõnde ↓ biokeemiline faas Sünoviaalrakkude ja Lüsosümaalsete Kondrotsüütide ensüümide aktivatsioon ensüümide vabanemine hüperaktiivsus ↓ ↓ Kõhre proteoglükaanide suurenenud Mittetäisväärtuslike lammutamine proteoglükaanide süntees Kõhre degeneratsioon ARTROOS

31. Ettekujutus väsimuse tekkemehhanismist võib etendada olulist rolli lihaskahjustuste ennetamisel. Kaitsvad mehhanismid indutseerivad lihaseid lõõgastuma ja taastuma.

32. Käte, õlavöötme tööga seotud haigused.

33. HSE ekspertide poolt heaks kiidetud käte ülekoormushaiguste diagnostika kriteeriumid

34. HSE ekspertide poolt heaks kiidetud käte ülekoormushaiguste diagnostika kriteeriumid

35. HSE ekspertide poolt heaks kiidetud käte ülekoormushaiguste diagnostika kriteeriumid

36. HSE ekspertide poolt heaks kiidetud käte ülekoormushaiguste diagnostika kriteeriumid

37. HSE ekspertide poolt heaks kiidetud käte ülekoormushaiguste diagnostika kriteeriumid

38. Biitsepsi tendiniit • Kliiniline leid : valu õlas, eriti õlaliigese eespinnal • Riskitegurid: korduvad, jõulised käe ja õla abduktsioonid ja tõsted.

39. Õlaliigese kapsuliit e õlaliigese liigese ümbrise põletik • Kliiniline leid: õlaliigese valu tugevnemine liigutusega seoses ja öösel, liikuvuse piiratus, liigese jäikus. • Riskitegurid: korduvad, sterotüüpsed liigutused kätele, töötamine küünarliigesest kõrgemale tõstetud kätega.

40. Krooniline õlavarreluu põndapealise põletik • Mõlemal pool küünarnukki on keskmine ja külgmine põndapealis e epikondül. Olles ainult nahaga kaetud, on nad kergest vigastatavad. • Põndapealise põletik ehk epikondüliit esineb enam keskeas inimestel, võrdse sagedusega nii meestel kui naistel.

41. Krooniline õlavarreluu põndapealise põletik • Haigestumist soodustavad ühetaoliste, korduvate käte liigutustega töö ning pisitraumad. • Sageli on tegemist ka randme- ja sõrmesirutajate lihaste ülekoormusega. Iseloomulik on „töökäe“ haigestumine

42. Krooniline õlavarreluu põndapealise põletik e epikondüliit Kliiniline leid: • Esinevad valud küünarliigese piirkonnas. • Käe haaramisliigutused on nõrgenenud. • Hellus kuni terav valu epikondüli piirkonnas

43. Nn golfiküünarnukk e. mediaalne epikondüliit • On iseloomulik golfimängijatele, kuid võib tekkida ka töötamisel. • Küünarvarre painutaja lihaste kõõlused kinnituvad sisemisele põndapealisele ja seepärast nende kõõluste ülekoormamisel tekib valu sisemise põndapealise piirkonnas.

44. Nn golfiküünarnukk e. mediaalne epikondüliit • Valu tugevneb randme ja sõrmede painutamisel. • Riskitegurid: • Küünarvarre korduvad pööramisliigutused painutatud randmega • Küünarvarre painutaja lihaste korduv ülekoormus • Korduvad kiired küünarvarre liigutused

45. Nn tenniseküünarnukk e lateraalne epikondüliit • See on liigsest koormamisest põhjustatud küünarvarresirutajate lihaste kinnituskoha põletik koos degeneratiivsete muutustega. • Valu esineb külgmise põndapealise piirkonnas ja võib kiirguda randmesse ning labakätte.

46. Nn tenniseküünarnukk e lateraalne epikondüliit Riskitegurid: • Ulatuslikud küünarvarre pööramisliigutused • Korduvad painutused randmest • Sagedased küünarvarre sisse- või väljapöörded • Küünarvarre kiired korduvad liigutused (ka ilma raskuste teisaldamiseta • Korduvad heitmisliigutused

47. Kõõlustupepõletik e tenosünoviit • Tenosünoviit on põletik lihase üleminekul kõõluseks ja selle ümbruses. • Protsess tabab peamiselt käeselja ja randme kohal paiknevaid sirutaja kõõlustuppesid. • Põletiku kuiva vormi korral ladestub kõõlustuppedele fibriin. Seetõttu on kõõluse libisemine tupes takistatud ning kuulda riginat e krepitatsiooni.

48. Kõõlustupepõletik e tenosünoviit Riskitegurid: • Käsivarre ja käelaba kestvad sundasendid ja sageli korduvad liigutused • Kiireid käte liigutusi nõudvad suure lihaspingega tööoperatsioonid • Korduvad haaramisega ja pööramisega seotud liigutused

49. Kõõlustupepõletik e tenosünoviit Kliiniline leid: • Haigus algab tavaliselt järsku ja kulgeb ägedalt, peamiselt koormatud käes või käe piirkonnas • Võib olla kompamiselt tuntav vorstitaoline tihkenemine piki kõõluse kulgu. • Võib esineda naha punetus, temperatuuri tõus.

50. Kõõlustupepõletik e tenosünoviit • Haiguse algusest peale väheneb lihaste jõudlus ja käsi muutub nõrgemaks. • Haigusel on kalduvus retsidiveeruda ja muutuda krooniliseks.