Õlavöötme ja käte füüsilise ülekoormuse sündroom Viive Pille SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehai

1. Õlavöötme ja käte füüsilise ülekoormuse sündroom Viive Pille SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste- ja töötervishoiukeskus

2. Skeletilihased moodustavad 40% inimese kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kõige enam on valuga seotud kaela, õlavöötme, alaselja ja vaagnaringi lihased. Inimese kehas on 696 lihast.

3. Vaevusi tugi-liikumiselundkonna poolt esineb ~40-50% tervisekontrolli läbinud töötajatest, umbes kolmandik kaebustest on seotud kaela-õlavöötme piirkonnaga. Õlavöötme kaebusi on enam naistel kui meestel.

4. Ülajäsemete luu-lihaskonna kahjustusi on tööga seostatud juba sadu aastaid. Bernandini Ramazzini 18 sajandil tegutsenud itaalia arst, keda peetakse töömeditsiini isaks on öelnud ülekoormushaiguse kohta: “... põhjuseks on kolm olulist tegurit; esimene pikaaegne istumine, see järel korduvad liigutused kätele ja kolmandaks suurt tähelepanu pingutamist nõudev töö...” ( allikaks Euro Review, Issue on Repetitive Strain Injuries, European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions, 1994)

5. Terminoloogia? • Work-related upper-extremity musculoskeletal disoders (WRUEMSD) • Occupational overuse syndrome (OOS) • Cumulative trauma disoder (CTD) • Occupational cervicobrachial disoder (OCD) • Repetitive strain injury (RSI) Käte-õlavöötme ülekoormuse sündroom...

6. Ülekoormushaiguse käsitluse teevad keerukaks: • Haiguse multifaktoriaalne olemus • Ebapiisav pato-füsioloogiliste mehhanismide tundmine • “Kuldsete” diagnostika standardite puudumine • Haiguse seostamisel tööga on oluline tähtsus töötegurite mõju hindamisel

7. Õlavöötme vaevuste levinumad põhjused tulenevad: • Töö iseloomust ja tööoskustest • Töövälistest teguritest, eluviisist, harjumustest • Kehahoiust ja antropomeetriast • Vanusest ja soost • Füüsilisest võimekusest • Psüühilisest keskkonnast, häälestatusest ja inimtüübist • Traumadest • Kaasasündinud või kroonilistest haigustest • Sotsiaal-majanduslikust keskkonnast ja ühiskondlikest väärtushinnangutest

8. Tööst põhjustatud luu-lihaskonna ülekoormuse kahjustuse riskitegurid: • Ebaotstarbekalt kujundatud töökoht • Sobimatu töövahend • Pikaajaline viibimine sundasendis • Üksikute lihasrühmade staatiline pinge • Korduvad, kiired samalaadsed liigutused • Vead raskuste käsitsi teisaldamisel • Töö ebaõige organiseerimine, vähesed puhkepausid • Liigväsimus • Külm, tuuletõmbus • Kontakt vibratsiooniga

9. Õlavöötme, käte vaevuste põhjuse väljaselgitamine on kaunis keerukas, kuna faktorid, mis seda mõjutavad tulenevad nii otseselt tööst kui ka inimese kehaehitusest ja harjumustest. Viimaseid tegureid alahinnatakse tihtipeale või ei jõuta analüüsiga piisavalt sügavale. Reeglina on siiski võimalik analüüsiga välja tuua kõige mõjuvam tegur ja selle mõju vähendades leida tervise probleemile lahendus.

10. Kõigi ülekoormushaigust põhjustavate tegurite osas on ühine see, et need kutsuvad esile haiguslikke reaktsioone lihastes, mis avalduvad esialgu lihaspingete näol. Ebasoodsa teguri pikaajalisel mõjul häiruvad ka kõõluste, närvide ja/või liigeste funktsioonid ning tekivad struktuursed muutused lihastes, kõõlustes, liigestes.

11. Õlavöötme vaevuste riski hindamine töökeskkonnas • Äärmuslike ja kehatüve lähedaste asendite osakaal tööprotsessis (äärmuslikeks asenditeks loetakse asendeid ja nendega kaasnevaid liigutusi, kus jäse või kehaosa kaldub kõrvale neutraalsest e loomulikust kehaasendist või keha keskteljest) • Staatilise ja dünaamilise lihastöö osakaal tööprotsessis.

12. Käte ülekoormuskahjustuse riskitegurid, äärmuslikud asendid.

14. Milline asend koormab? (Allikas: Koisteinen J jt, Selän rakenne, toiminta ja kuntoutus. VK-Kustannus Jyväskylä; 1998)

15. Lihastöö • Dünaamiliseks loetakse lihastööd, mille tulemuseks on liigutus. Tööd sooritades lihased esmaselt lühenevad ja seejärel taastavad oma normaalse pikkuse. Lihaspinge suurenemine on minimaalne. • Uuringute tulemusel on leitud, et ülajäsemete sooritatud dünaamilise lihastöö režiimis teostatavatest korduvliigutustest taastumiseks on piisav kui iga töötunni sees on 5-10 minutiline paus.

16. Staatiline lihastöö Staatiline lihastöö on seotud asendi säilitamisega gravitatsiooniväljas. Mida ebaloomulikum, pikaajalisem ja mida rohkem keha keskteljest eemal on asend või mida suurem on välise raskuse mõju kehale, seda suurem staatiline töö.

17. Mõningad uurijad on arvamusel, et dünaamilisest lihastööst taastub lihas päevaga ja staatilisest tööst 2-4 päeva jooksul.

18. Lihase verevarustus lihastöö eri režiimide korral (FIOH)Punane – hapnikurikas veri, mis suundub lihasesse.Sinine – venoosne e laguproduktidega veri, mis väljutatakse lihasest. Ülejäänud venoosne veri jääb lihastesse paisuna seisma

19. Staatilisele lihastööle iseloomulikud patofüsioloogilised reaktsioonid • Pidev staatiline lihastöö • Lihaskiudude toonuse tõus • Lihast varustavad ja laguprodukte ellimineerivad kapillaarid surutakse kokku • Hapnikupuudus lihases, lihaste funktsiooni langus, väsimus • Väikesed põletikukolded, valu • Põletikuliste protsesside võimalik levimine kõõlustesse ja liigestesse • Liigeste liikuvuse piiratus • Närvitalitluse häired, pitsumine, tundlikkuse häired • Lihase jäigastumine, sidekoeliste kollete teke • Lihaste atroofia

20. Lihaspinge→ põletik→ valu → seljaaju valuretseptorite aktiveeritus ↓ lihases aktiveeritud ← lihasspasm valu- ja mehhano- retseptorid

21. Kõhre kahjustus osteoartroosi e liigeskulumuse patogeneesis biomehhaanile faas ↓ ↓ Kollageenvõrgustike rebenemine Kondrotsüütide kahjustus Ja proteoglükaanide väljumine sünoviaalõõnde ↓ biokeemiline faas Sünoviaalrakkude ja Lüsosümaalsete Kondrotsüütide ensüümide aktivatsioon ensüümide vabanemine hüperaktiivsus ↓ ↓ Kõhre proteoglükaanide suurenenud Mittetäisväärtuslike lammutamine proteoglükaanide süntees Kõhre degeneratsioon ARTROOS

22. Peamised käte ja õlavöötme kaebused: • Pinge ja valutunne lihaskonnas • Lihaste väsimine ja nõrkus • Kaela liikuvuse piiratus • Sipelgate jooksmise tunne kätes • Õlas liigutustel tekkiv valu ja/või õlaliigesest liikuvuse piiratus • Öine õlavalu

23. Mittespetsiifilised õlavöötme, käte ülekoormuse nähud • Sageli ei pruugi olla õlavöötme-käte piirkonna kaebused klassifitseeritavad konkreetsesse diagnoosi kategooriasse. • Kaebused võivad peegeldada veel kujunemise järgus olevat haigust, mis ole veel jõudnud nn aktsepteeritava diagnoosi mõõtmeteni (tihti sellisel juhul kasutatakse erinevaid termineid ülekoormuskahjustus, kumulatiivne trauma jne)

24. 11 spetsiifilisemat õlavöötme, käte ülekoormuse sündroomi Criteria document for evaluating the work-relatedness of upper-extremity musculoskeletal disoders. Scandinavian Journal of Work, Environment & Health Volume 27, Supplement 1 2001. 1. Kaela-õlavöötme valu 2. Õlaliigese rotaatormanseti sündroom 3. Lateraalne ja mediaalne epikondüliit 4. Kubitaalkanali sündroom (ulnaarnärvi kompressioon)

25. 11 spetsiifilisemat õlavöötme-käte ülekoormuse sündroomi 5. Radiaalnärvi kompressioon, radiaaltunneli sündroom 6. Labakäe, randme piirkonna peritendiniidid, tenosünoviidid 7. De Quervain´i haigus 8. Karpaalkanali sündroom 9. Guyon´i kanali sündroom 10. Raynaud sündroom (valgete sõrmede fenomen vibratsioonist) ja perifeerne neuropaatia vibratsioonist 11. Käte liigeste artroos

26. Kaela-õlavöötme valu Töö protsessi jälgimiseks on meie pea tavaliselt kallutatud ette, nii on kaela tagumised lihased üle koormatud. Sellest tuleneb valulikkus kukla ja kaela tagumistes lihastes. Valud on painavat, närivat laadi, valu võib kiirguda abaluu ülemise nurga piirkonda. Valud suurenevad tavaliselt peale kaelalihaste koormamist nt peale pikemat arvuti taga istumist.

27. Kaela-õlavöötme valu Õlavöötme ja lülisamba vahel on lihasühendus, mistõttu lihas-aktiivsus kätes tõstab ka koormust lülisambale. Raskuse kandmise ajal stabiliseeritakse lülisamba kaelaosa tänu lihaspingele trapetslihase ülenevas osas ja abaluu tõsturlihases. Sellega stabiliseerub ka pea. Kaudselt haaratakse stabilisatsiooniprotsessi üheaegselt ka teisi rindkere ja pea piirkonna lihaseid. Sellega on seostatav valuliku lihasülepinge kandumine rindkerele või kukla piirkonda.

28. Krooniline õlavarreluu põndapealise põletik

29. Krooniline õlavarreluu põndapealise põletik

30. Randmekanali sündroom

31. Kaebused randmekanali sündroomi korral

32. Pöidla sirutaja ja eemaldaja kõõlustuppede põletik e. De Quervain ´i haigus

33. Kõõluste ja kõõlustuppede põletikud e. stenoseeriv tendovaginiit

34. Luu-lihaskonna ülekoormuskahjustuste ennetamine peab algama töökohal! • Riskianalüüs! • Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Sotsiaalministri 27.02.2001.a. määrus nr 26

35. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudedSotsiaalministri 27.02.2001.a. määrus nr 26 § 1. Kohaldusala • Määrust kohaldatakse raskete, massiga üle 5 kg ja enam esemete käsitsi teisaldamisele töökohas, eesmärgiga vähendada töötajate luu- ja lihaskonna ülekoormuse ja seljavigastuste riski. • Raskuste teisaldamise all mõeldakse raskuste tõstmist, langetamist, käes hoidmist, kandmist või tõmbamist lükkamist kas ühe või üheaegselt mitme töötaja poolt.

36. Töökoha kujundus, töökorraldus • Vajalik on töökoha õige ergonoomiline kujundamine või ümberkujundamine. • Ülekoormushaiguse tunnuste ilmnemisel on vajalik töötaja suunata töötervishoiuarsti konsultatsioonile. • Kinni pidada töötervishoiuarsti poolt tehtud töökorraldusest.

37. Kuidas ära tunda ülekoormatud lihast lähtuvalt tõsiduse astmest?

38. Kuidas ära tunda ülekoormatud lihast lähtuvalt tõsiduse astmest?

39. Kutsehaiguste all mõeldakse haigusi, mille põhiline põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur.

40. Kutsehaiguste loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 9. mai 2005 a määrusega nr 66 Määruse koostamisel on võetud aluseks Euroopa Liidu soovituslik kutsehaiguste loetelu.

41. Kutsehaigestumine kuulub hüvitamisele võlaõigusseaduse alusel. Kutsehaigel on õigus saada kutsehaiguse tõttu ajutise töövõime kaotuse korral hüvitist 100% palga ulatuses, olenemata kas ta on ambulatoorsel või haigla ravil. Hüvitise maksab haigekassa, ning hiljem esitab tööandjale regressinõude.

43. Tänan!