1 / 16

Eesti raudteejaamades levivad võõrtaimeliigid

Eesti raudteejaamades levivad võõrtaimeliigid. Sirgi Saar sirgi@ut.ee Tartu Ülikool, Bioloogia III Juhendaja: Merle Ööpik, EMÜ. Säästva arengu komponendid. Teema seos säästva arenguga.

dulcinea-fernandez
Download Presentation

Eesti raudteejaamades levivad võõrtaimeliigid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti raudteejaamades levivad võõrtaimeliigid Sirgi Saar sirgi@ut.ee Tartu Ülikool, Bioloogia III Juhendaja: Merle Ööpik, EMÜ

  2. Säästva arengu komponendid

  3. Teema seos säästva arenguga • Jätkusuutliku arengu üheks eesmärgiks on turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine. Keskkonnaalane jätkusuutlikkus põhineb elujõulistel ja mitmekesistel ökosüsteemidel. • Invasiivsete võõrliikide laialdane levimine on ökosüsteeme ohustav tegur. • Kooslustele tehtud kahju võib inimeseni jõuda alles hiljem. • Üks olulisi võõrliikide levimisvektoreid on raudteetransport. Uurimistöö seostub säästva arengu põhimõttega käsitledes võõrliike ja nende leviku muutumist raudteejaamades, ja liikide püsima jäämist.

  4. Uurimistöö eesmärk • Anda ülevaade raudteejaamades kasvavatest võõrliikidest ja nende liigilise koosseisu muutumisest võrreldes 17 aasta taguse ajaga • Töö peamise hüpoteesina eeldati võõrliikide liigilise koosseisu märkimisväärset vaesumist, sest muutunud on raudteeveoste mahud ja nende iseloom. Lisaks tehakse raudteel ka umbrohutõrjet.

  5. Hüpoteesid • Võõrliikide arv raudteejaamades on oluliselt vähenenud, seda eelkõige juhuslike liikide arvelt. • Praegu jaamades leiduvad võõrliigid on põhiliselt naturaliseerunud või invasiivsed. • Liikide leidumine jaamade alal korreleerub nende varasema esinemisega.

  6. Metoodika • Kasutasin 27 raudteejaama taimestiku andmeid (aastast 2008 ja 1989-1994) • Jaama alaks loeti vahemaa ühest semaforist teiseni, nii et sinna vahele jäi ka jaam/peatus. • Jaamades määrasin koordinaadid ja kogusin taimed edaspidiseks määramiseks. • Tulemuste analüüsimiseks on kasutatud Microsoft Excelit ja statistikaprogrammi R.

  7. Tulemused • Jaama–aladelt leidsin 70 võõrliiki, varem leiti 191 liiki. Liike, mida leiti mõlemal korral on 52 (juhuslikke 13, naturaliseerunuid 18, invasiivseid 21). • Aastal 2008 leitud võõrliikidest suure osa moodustavad naturaliseerunud ja invasiivsed liigid. • Liikide arvu üldine vähenemine on toimunud peamiselt juhuslike ja naturaliseerunute arvel. Juhuslike liikide arv on vähenenud 76% võrra, naturaliseerunuid on 66% -ja invasiivseid 17% vähem.

  8. Joonis 1. Erineva invasioonistaatusega võõrliikide arv raudteejaamades.

  9. Hüpoteesi, et liikide leidumine jaamade alal korreleerub nende varasema esinemisega kontrolliti hii-ruut testi abil. Leiti, et korreleeruvad kõikide jaamade liikide andmed kokkuarvestatult (χ²=38,7658, df=1, p<0,01).

  10. Joonis 2. Võõrliikide arvu muutumine jaamade kaupa.

  11. Tulemused • Invasiivsed liigid esinevad enamasti samades jaamades, kust neid on varem leitud. Vähesel määral on ka uusi leiukohti. • Keskmiselt on liigiga asustatud jaamade arv vähenenud. • Kahel viimasel aastakümnel lisandunud võõrliigid on aedades kasvatatavad juhuslikult raudteele jõudnud (Aster sp., Raphanus sativus, Digitalis purpurea, Atriplex hortensis), naturaliseerunud pärit parkidest ja aedadest (Reynoutria japonica, Sorbaria sorbifolia) või introdutseeritud söödataimena ja levinud hiljem raudteede äärde (Galega orientalis, Heracleum sosnovskyi).

  12. Järeldused • Suure võõrliikide sissevooluga alade jälgimine pikema aja vältel võib olla abiks potentsiaalsete invasiivide prognoosimisel. • Varem domineerisid võõrliikide seas juhuslikud ja naturaliseerunud, praegu on kõik staatusetüübid esindatud ligikaudu võrdselt. • Rohked häiringud võivad põhjustada valikut eriliselt vastupidavate vormide säilimise suunas. • Taimekoosluste mitmekesisuse seisukohalt on positiivne, et leitud võõrliikide arv on vähenenud, sest sellega väheneb ka invasiivsete liikide lisandumise võimalus.

  13. Võõrliikide leviku piiramine • Tuleb arvestada liikide ökoloogiaga • Vältida levitamist ja uute võõrliikide sissetoomist • Tõrjeprogrammid peaksid olema koordineeritud ja järjepidevad • Hea oleks kasutada biotõrjet • Keemiliste jt tõrjemeetodite kasutamine kui olukord seda nõuab

  14. Suurem osa võõrliike ei ole tegelikult ohtlikud.

  15. Tänuavaldused • Tänan Ülle Reierit abi eest liikide määramisel, • Tõnu Ploompuud liiginimekirjade eest • Ja oma õde Elist, kes on piltide autor.

More Related