1 / 30

Farmakoepidemioloogia meetodid

Kirjeldavad uuringud (descriptive studies). Haigusjuhu kirjeldus (case report)Haigusjuhtude seeria kirjeldus (case series)Lbilikeuuring (cross-sectional study)Seose-uuring (correlational study)Ajatrendide uuring (time-series, analyses of secular trends, time trends) . Haigusjuhu kirjeldus Ha

dunne
Download Presentation

Farmakoepidemioloogia meetodid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

    1. Farmakoepidemioloogia meetodid Piret Veerus 14.09.2006 Tartu Ülikool

    2. Kirjeldavad uuringud (descriptive studies) Haigusjuhu kirjeldus (case report) Haigusjuhtude seeria kirjeldus (case series) Läbilõikeuuring (cross-sectional study) Seose-uuring (correlational study) Ajatrendide uuring (time-series, analyses of secular trends, time trends)

    3. Haigusjuhu kirjeldus Haigusjuhtude seeria kirjeldus Näide: tupe adenokartsinoom noortel naistel pärast in utero ekspositsiooni dietüülstilbestrooliga Plussid: võimaldab püstitada hüpoteese, kavandada analüütilisi uuringuid; lihtne ja odav; haigusjuhtude seeria võib näidata haiguse, ravimi kõrvaltoime vms esinemissagedust Miinused: ei võimalda kindlaks teha põhjuslikke seoseid; puudub kontrollrühm

    4. Läbilõikeuuring Ekspositsiooni (ravimi kasutamise) ja teatud haiguse esinemissageduse kindlakstegemine teatud rahvastikurühmas kindlal ajavahemikul Plussid: haiguse levimus (prevalence) määratav, oluline tervishoiupoliitiline näidik Miinused: ei võimalda kindlaks teha ekspositsiooni ja haiguse seost, tulemus kajastab nii etioloogilisi faktoreid kui elulemust (survival) või tervenemist mõjutavaid faktoreid

    5. Seose-uuringud (correlational studies) Rahvastikurühma iseloomustavaid andmeid kasutatakse haigestumuse (suremuse) ja vanuse, ravimite kasutamise jms seose uurimiseks Iseloomustav korrelatsioonikoefitsient r Pluss: kiire ja lihtne meetod hüpoteesi püstitamiseks Miinus: võimatu kontrollida hüpoteesi indiviidi tasandil

    6. Ajatrendide uuring (ecological studies) Ekspositsiooni kui arvatava etioloogilise faktori ja haigestumuse kui arvatava tagajärje trendide võrdlus ajas või eri piirkondades Plussid: kiire hüpoteesi kontroll Miinused: kasutatakse agregeeritud andmeid, pole võimalik kontrollida segavaid faktoreid

    7. Tulemi mõõtmine Levimus (prevalence) – antud haigusega isikute osamäär rahvastikus mingil ajamomendil, iseloomustab levimusmäär (prevalence ratio PR) Esmashaigestumus (incidence) – haigusjuhtude arv rahvastikus mingil ajavahemikul võrreldes üksikisikute koguarvuga rahvastikus riskiaja jooksul, iseloomustab haigestumuskordaja (incidence rate IR) Absoluutarvud suures poliitikamaailmas, suhtarvud väikses teadusmaailmas

    8. Kokkuvõte Kirjeldavad uuringud on väga vajalikud tervishoiupoliitikas ressursside planeerimiseks JA erakordselt olulised teadushüpoteeside püstitamisel: Kes haigestub? Kus esineb haigust sagedamini? Millal haigus tekib?

    9. Vaatlusuuringud (observational study) Juhtkontrolluuring (case-control study) Kohortuuring (cohort study) Registripõhised uuringud (register-based studies)

    10. Juhtkontrolluuring Võrreldakse haigusega isikuid (juhte) isikutega, kel antud haigust pole (kontrollid) Plussid: võimalik kindlaks teha ühe haiguse mitut etioloogilist faktorit; oluline harvaesinevate haiguste ja pika peiteperioodiga haiguste korral; lihtne, odav, kiire Miinused: retrospektiivne, ekspositsiooni raske tagantjärele mõõta; ei sobi harvaesineva ekspositsiooni korral; ekspositsiooni ja tulemi ajalist seost mõnikord raske hinnata; võimalik valikunihe

    11. Kontrollide valik Kontrollid peaksid esindama sama rahvastikurühma, mis juhudki Ajalooliselt kasutatud hospitaliseeritud isikuid sama kliiniku teisest osakonnast, sõpru ja sugulasi, naabreid, valimisnimekirju, telefoniraamatut jne Juhuvalim rahvastikust parim kontrollrühm Sobitamine (matching) – kontrollid sobitatakse juhtudega vanuse, soo jt tunnuste järgi, mis võivad olla segavaks faktoriks

    12. Kohortuuring Kindla ekspositsiooniga rahvastikurühma prospektiivne (või retrospektiivne või ambispektiivne) jälgimine mingi tulemi suhtes Plussid: võimaldab uurida sama ekspositsiooni eri tulemeid ja haruldasi ekspositsioonitegureid; valikunihe vähem tõenäone; ekspositsiooni saab mõõta; võimaldab uurida esmashaigestumust (incidence) ning ekspositsiooni ja haigestumuse ajalist seost Miinused: tulem võib olla ebatõene, kui kõiki uuritavaid ei õnnestu jälgida (losses to follow-up); prosp - väga aeganõudev; retrosp - väga kallis (vajalik väga suur uuritavate hulk); ei sobi väga harvaesineva tulemi korral

    13. Kontrollrühma võimalused Sisemised (kohordisisesed) Välised (teine kohort) Üldrahvastik Katseaeg e jälgimisaeg Tulem leitakse sageli inimaastate, inimaja või riskiaja kohta

    14. Juhtkontrolluuring versus kohortuuring

More Related