1 / 45

Kvalitatiivsed meetodid uurimist s Airi-Alina Allaste

Kursuse teemad. Teooria ja meetodKvalitatiivsete meetodite tunnused. Uurimuse disainUurija rollIntervjuude l

harry
Download Presentation

Kvalitatiivsed meetodid uurimist s Airi-Alina Allaste

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


    1. Kvalitatiivsed meetodid uurimistöös Airi-Alina Allaste

    2. Kursuse teemad Teooria ja meetod Kvalitatiivsete meetodite tunnused. Uurimuse disain Uurija roll Intervjuude läbiviimine Vaatlused Dokumentide analüüs Diskursuse analüüs Visuaalsed meetodid Online uurimused

    3. Kursuse teemad Etnograafia Põhistatud teooria Narratiivid sotsiaalteadustes Juhtumiuuring Eetilised küsimused Uurimuse kvaliteet. Raporti kirjutamine

    4. Eksam Ba tudengitele – kirjalik eksam MA tudengitele – kirjalik eksam + kodused ülesanded Loengute slaidid on kodulehel KORRALDUSLIKES KÜSIMUSTES PÖÖRDUDA siiri.shalk@tlu.ee

    5. Teooria ja Meetod Airi-Alina Allaste

    6. „Kvalitatiivne uurimus on tegevus konkreetses ajas ja kohas. See koosneb reast tõlgendamistest ning konkreetsetest uurimistegevustest, mille ülesanne on muuta maailma nähtavaks. Kvalitatiivne uurimus on maailma taasesituste jada, mis sisaldab endas välitöömärkmeid, intervjuusid, vestlusi, fotosid, lindistusi ja enda jaoks tehtud memosid. Sellel tasandil hõlmab kvalitatiivne uuring endas tõlgendavat, tõetruud lähenemist maailmale. See tähendab, et kvalitatiivsed uurijad uurivad asju nende loomulikus keskkonnas, püüdega aru saada või interpreteerida nähtust selles tähenduste süsteemis, mis inimesed ise sellele omistavad. (Denzin & Lincoln, 2005, p. 3)

    7. „Kvalitatiivne uurimistöö algab oletustega, maailmavaatega ja võimalike teoreetiliste lähtekohtadega. Uurimisprobleemide keskmes on tähendused, mida indiviidid ja grupid omistavad sotsiaalsele või inimlikule probleemile. Kvalitatiivsed uurijad kasutavad loomulikult esile kerkivat lähenemist uurimusele, andmete kogumist loomulikus ümbruses, mis on tundlik uuritavate inimeste ja paikade suhtes, ja andmete analüüsi, mis läheneb üksikult üldisele. Lõplik kirjalik raport või esitlus sisaldab endas asjaosaliste hääli, uurija refleksiivsust ning ulatuslikku teema kirjeldust ja tõlgendust, see panustab valdkonna kirjandusse või annab märku tegutsemise vajalikkusest.“

    8. Teadusfilosoofiline vastandumine Positivism Seletamine Empiirilised nähtused Teooriad, mis uurivad nende suhteid Kausaalne lähenemine Sotsiaalsed faktid, struktuur (Pigem) kvantitatiivsed uurimismeetodid Hermeneutika Mõistmine “seestpoolt” ei tähenda õigustamist! Hermeneutiline ring – osa terviku ja tervik osa kaudu (näit. kunstiteos) Tähendused (Pigem) kvalitatiivsed uurimismeetodid

    9. Metodoloogiline seisukohavõtt seotud seisukohavõtuga subjekti ja struktuuri suhte kohta (mitte alati) Praktikas sageli segunenud – P. Willis Learning to Labour – kultuurilised mõjud ja tähendused struktuuriliste piirangutega seotult Tööliste keskkond ja normid ei toeta haridusele pühendumist Kool keskklassi kultuuri pikendus, mis jääb töölistele võõraks Väärtustavad “mehelikku” füüsilist tööd vs vaimne töö Struktuurid ei ole ainult objektiivsed ja hierarhia sellest determineeritud – andes vastavaid tähendusi, taastoodetakse struktuure

    10. Ühised jooned (positivism ja hermeneutika) teadusliku diskussiooni tähtsus; empiirilised väited peavad olema kooskõlas uuritud materjali omadustega; teoreetilised väited peavad olema loogilised, ilma seesmiste vastuoludeta; empiirilised ja teoreetilised väited peavad omavahel kooskõlas olema

    11. Postpositivistlik lähenemine Järgib uurimuse ülesehitusel ja disainil kvantitatiivse uurimuse loogikat Praktikas kasutatakse palju andmetöötlusprogramme, keskmes on küsimused usaldusest ja kehtivusest Uurimisraport klassikaline - probleem, andmed ja meetodid, tulemused klassikaline põhistatud teooriaga (Strauss and Corbin) ja analüütilised astmed fenomenoloogilises sotsioloogias

    12. Sotsiaalkonstruktivistlik lähenemine Lähtub vaatepunktist, et maailm on selline, nagu seda tavamõistusega tajutakse Praktikas keskendumine intersubjektiivsele suhtlemisele Uurimisraportis oluline selge ja läbipaistev uurija positsioneerimine Fenomenoloogilised uurimused, konstruktivistlik põhistatud teooria

    13. Sekkuv lähenemine Keskne idee - peab kaasnema praktiline tegevus ühiskonna parandamiseks Praktikas kaasatakse informante sageli aktiivsete tegijatena kogu uurimisprotsessi käigus Uurimisraporti osaks sageli ka konkreetne tegevuskava olukorra parandamiseks Kriitiline etnograafia ning osaliselt ka narratiiviuurimused

    14. Pragmaatiline lähenemine Tähtis on see, kuidas asi lõpuks välja tuleb, kasutatakse kõike „mis töötab“ Praktikas kasutavad selle suuna esindajad paljusid erinevaid meetodeid, vajadusel nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid Etnograafilised uurimused ja juhtumiuuringud, mis kombineerivad kvalitatiivset ja kvantitatiivset materjali

    15. Kvalitatiivsete meetodite lühiajalugu sotsioloogias Tähelepanu kvalitatiivsetele uurimustele 70ndatel – vastukaaluks funktsionalismile ja positivistlikule teadusele (Saksamaal Habermas; USAs alguses Glaser ja Strauss)? Uus eelkõige VASTANDUS kvantitatiivsed meetodid versus kvalitatiivsed Kvalitatiivsed meetodid olnud koguaeg Durkheim – Enesetapp; Usundielu algvormid Antropoloogia meetodid sama mis kvalitatiivsed meetodid sotsioloogias Elulaadi, deviantsuse, subkultuuri uurimused

    16. Diskussiooni lühiajalugu: Chicago koolkond Traditsiooniline periood (Chicago koolkond) Sotsioloogia kateeder 1892 – töötajatel muu hariduslik taust kui sotsioloogia Osalus – üritada mõelda nii nagu uuritavad Keskendumine Chicago linnale Linna, deviantsuse ja subkultuuri uurimuste juured

    17. Disussiooni areng Ameerikas Alates1970 kvalitatiivsete meetodite formaliseerumine ja õpikute kirjutamine Žanrite segunemine (1980) – erinevad teooriad ja meetodid kõrvuti 1980ndate keskpaigast -- esindatuse ja usutavuse kriis 1990ndatest – lokaalsed seletused; kvalitatiivsete meetodite seostamine demokraatliku poliitikaga

    18. Paralleelne areng/diskussioon Saksamaal Habermas juhib tähelepanu Ameerika arenguile (Garfinkel, Goffman jne) etnometodoloogia ja sümbolilise interaktsionismi import 70ndate lõpus kohalik diskussioon 80ndad – narratiiv-intervjuu (Schütze) ja objektiivne hermeneutika (Overmann)? Uurimuspraktika ja õpikud alates 80ndate lõpust ja 90ndatest

    19. Olulisimad koolkonnad kaasaegse kvalitatiivse metodoloogia arengus (Flick 2006) Põhistatud teooria Etnometodoloogia Narratiivianalüüs ja eluloo uuringud Etnograafia Kultuuriuurimused Soouuringud

    20. Põhistatud teooria Vana teadusmudeli – püstitada teooriast lähtuvalt hüpotees, mida empiiriaga testida – lõhkumine Induktiivne lähenemine - väljale minek ilma teooriata Olulised kategooriad formuleeruvad andmete kogumise (eelanalüüsi) käigus Kaasaegne lähenemine – olemasolevate teooriate ja uute kategooriate kombineerimine (oluline avatus ja lähtekohtade teadvustamine)?

    21. Etnograafia Algselt kasutati eelkõige antropoloogias, ilma konkreetse metodoloogilise õpetuseta Muutunud populaarseks paljudes erinevates distsipliinides alates 80ndatest Etnograafia püüdleb protsesside mõistmisele neid läbi elades Kombineerib erinevaid meetodeid samu põhimõtteid järgides Oluline materjali (sündmuse) ja selle representeerimise suhe

    22. Etnometodoloogia Vestlusanalüüs – intervjuu kui interaktsiooni protsess Edasiarendus ka diskursuse analüüs Oluline „naturaalsed andmed“ - mitte spetsiaalsed intervjuud, vaid igapäevavestluste või situatsioonide lindistamine

    23. Narratiivi analüüs Narratiivintervjuu keskendub eluloo kirjeldusele Neid narratiive analüüsides leiab vastuseid ka laiadele ühiskondlikele teemadele, jälgides paralleelselt ühiskonnas toimuvat

    24. Kultuuriuurimused Birminghami koolkond. Eelkõige populaarkultuuri, meedia ja subkultuuri uurimused Vastandumine (lisaks statistilistele sotsiaaluuringutele) ka 70ndate ühiskonnastruktuuride rõhutamisele (marksism) - mis seletas ühiskonna nähtusi struktuuridest lähtuvalt Kultuuriuuringud toonitasid subjekti tähtsust – ka selles, milliseks kujunevad struktuurid Subjekt tegutseb lähtudes TÄHENDUSTEST, mida ta annab maailmale Kultuuriuurimus on lai mõiste ja sisaldab ka teistsuguseid lähenemisi (näit. Bourdieu)

    25. Soouuringud Teadmine sõltub selle valdaja kohast/vaatepunktist ühiskonnas Kuna teadmine oleneb kontekstist ja on situatsiooniline, pole kõik vaatepunktid võrdses seisus asjade seletamisel Seisukoht (standpoint) kogemusele põhinev rühmaarvamus Teadmise poliitilisus

    26. Kvalitatiivsed lähenemised hariduses Ökoloogiline Psühholoogia Holistiline Etnograafia Kognitiivne Antropoloogia Kommunikatsiooni Etnograafia Sümboliline Interaktsionism (Jacob 1987) Antropoloogilised Vaatenurgad Sotsioloogilised Vaatenurgad Bioloogilised Vaatenurgad Juhtumiuuringud Isiklikud Kirjeldused Kognitiivsed Uuringud Ajaloolised Uuringud (Lancy 1993)

    27. Kvalitatiivsed lähenemised psühholoogias Etnograafia Põhistatud Teooria Hermeneutika Empiiriline Fenomenoloogiline Uurimus Leiutuslik (heuristiline) Uurimus Transtsendentaalne (metafüüsiline) Fenomenoloogia (Moustakas 1994) Kategooriad Kvalitatiivsetele Meetoditele: Etnograafia Fenomenoloogia Tehisobjektide (Artefaktide) Uuringud (Slife ja Williams 1995)

    28. Kvalitatiivsed lähenemised sotsiaalteadustes Põhistatud Teooria Etnograafia Fenomenoloogia Elu Ajalood Vestlusanalüüsid (Strauss ja Corbin 1990) Juhtumiuuringud (case studies) Etnograafia Fenomenoloogia Etnometodoloogia Tõlgenduslikud (interpretatiivsed) Praktikad Põhistatud Teooria Biograafiline Ajalooline Kliinilised uuringud (Denzin ja Lincoln 1994)

    29. Metodoloogilised lähtekohad (Cresswell 2007) Narratiivne Fenomenoloogiline Põhistatud teooria Etnograafia Juhtumiuuring

    30. Narratiivne lähenemine Keskenduvad lugudele, mida indiviidid oma kogemustest räägivad Tüübid: biograafiline, autobiograafiline, elu ajalugu

    31. Tuleneb humanitaariast, kaasa arvatud antropoloogia, kirjandus, ajalugu, psühholoogia ja sotsioloogia Üksikisiku elu uurimine Vajadus rääkida lugusid isiklikest kogemustest Ühe või enama isiku uurimine Põhiliselt intervjuude ja dokumentide kasutamine Andmete analüüsimine lugude jaoks, „uuesti jutustatud“ lood, teemade arendus, tihtipeale kronoloogia kasutamine Üksikisiku(te) elu kohta narratiivi moodustamine

    32. Üldine uuringustruktuur Sissejuhatus (probleem, küsimused) Uuringu käik (narratiiv, üksikisiku olulisus, andmete kogumine, analüüsitulemused) Lugude raport Isikud teoretiseerivad oma elu üle Narratiivi lõigud identifitseeritud Tähendusmustrid identifitseeritud (sündmused, protsessid, epifaaniad, teemad) Kokkuvõte (Kohandatud Denzin 1989a, 1989b)

    33. Fenomenoloogia Keskendub TÄHENDUSTELE, mida erinevad indiviidid oma kogemusele põhinedes mingile fenomenile annavad (viha, professionaalsus, alakaaluline olemine, vigane olemine vms.)

    34. Tuleneb filosoofiast, psühholoogiast ja haridusteadusest Kogemuse olemuse mõistmine Vajadus kirjeldada läbielatud nähtuse olemust Mitme sama kogemusega isiku uurimine Põhiliselt üksisikutega tehtud intervjuud, kuid samuti kasutatakse dokumente ja vaatlusi Andmete analüüsimine tähtsate ütluste, tähendusüksuste, tekstuuri ja struktuuri kirjeldamise, „olemuse“ kirjeldamise jaoks Kogemuse „olemuse“ kirjeldus

    35. Üldine uuringustruktuur Sissejuhatus (probleem, küsimused) Uuringu käik (fenomenoloogia ja filosoofilised oletused, andmete kogumine, analüüs, tulemused) Olulised väited Väidete tähendus Tähenduste teemad Nähtuse põhjalik kirjeldus (Kohandatud Moustakas 1994)

    36. Põhistatud teooria Klassikaline lähenemine (Glaser ja Strauss) – teooria tuleb luua empiiria alusel, teooria (empiiria lähedase seletuse) “avastamine” Konstruktivistlik perspektiiv (Charmaz) rõhutab seda, et sõltuvast kesksest tegijast on palju erinevaid maailmu

    37. Tuleneb sotsioloogiast Väljalt kogutud andmetel põhineva teooria arendamine Vajadus anda seletusi, empiiriakeskseid teooriaid nähtustele, mida teooria ei kata Paljusid isikuid haarava protsessi, tegevuse või interaktsiooni uurimine Põhiliselt 20-60 isikuga läbiviidud intervjuud Andmete analüüsimine avatud kodeerimise, telgkodeerimise ja valikulise kodeerimise kaudu Teooria (sageli joonisega illustreeritud) loomine

    38. Üldine uuringustruktuur Sissejuhatus (probleem, küsimused) Uuringu käik (põhistatud teooria, andmete kogumine, analüüs, tulemused) Avatud kodeerimine Telgkodeerimine (axial coding) Valikuline kodeerimine ja teoreetilised väited ning mudelid Diskussioon teooriast ja kontrastidest koos ulatusliku kirjandusega (Kohandatud Strauss & Corbin 1990)

    39. Etnograafia Keskendub mingile tervele kultuurilisele rühmale ja uurib selle rühma uskumisi, väärtuseid, käitumist ja keelt 2 peamist lähenemist – realistlik ja kriitiline etnograafia

    40. Tuleneb antropoloogiast ja sotsioloogiast Ühist kultuuri jagava grupi kirjeldamine ja tõlgendamine Grupi kultuuri jagatud mustrite kirjeldamine ja tõlgendamine Ühist kultuuri jagava grupi uurimine Peamiselt vaatlused ja intervjuud, kuid vahel väljal aega veetes ka teiste allikate kogumine Andmete analüüsimine kultuuri jagava grupi kirjeldamise kaudu, gruppi puudutavad teemad Kultuuri jagava grupi toimimise kirjeldus

    41. Üldine uuringustruktuur Sissejuhatus (probleem, küsimused) Uuringu käik (etnograafia, andmete kogumine, analüüs, tulemused) Kultuuri kirjeldus Kultuuriteemade analüüs Tõlgendus, õppetunnid, tekkinud küsimused (Kohandatud Wolcott 1994b)

    42. Juhtumiuuring Juhtumiuuring keskendub mingile kindlale teemale, mida siis uuritakse läbi ühe või mitme juhtumi kasutades erinevaid meetodeid Tüübid: instrumentaalne üksikjuhtum – mingi teema seletus läbi ühe juhtumi mitmete juhtumitega uuring üksikjuhtum – fookuses ongi konkreetne juhtum ise

    43. Tuleneb psühholoogiast, õigusteadusest, politoloogiast ja meditsiinist Ühe või mitme juhtumi süvakirjelduse loomine Ühe või mitme juhtumi süvitsi mõistmise võimalikuks tegemine Ühe nähtuse, programmi, tegevuse, enama kui ühe isiku uurimine Kasutatakse paljusid allikaid nagu näiteks intervjuud, vaatlused, dokumendid Juhtumi ja juhtumi teemade ning juhtumitevaheliste teemade kirjeldamise kaudu andmete analüüsimine Ühe või mitme juhtumi detailse analüüsi arendamine

    44. Üldine uuringustruktuur Sissejuhatus (probleem, küsimused, juhtumiuuring, andmete kogumine, analüüs, tulemused) Juhtumi/juhtumite kirjeldus ja selle/nende kontekst Teemade arendus Valitud teemade detailsemalt käsitlemine Väited Kokkuvõttev vinjett (Kohandatud Stake 1995)

    45. Teadusparadigmad, teoreetilised maailmavaated (postpositivism, sotsiaalkonstruktivism jne) Teooriad (kriitiline teooria, feministlikud teooriad, queer-teooriad jne) Metodoloogiad (etnograafia, põhistatud teooria jne.) Meetodid (osalusvaatlus, intervjuude läbiviimine, dokumentide analüüs jne)

More Related