1 / 22

Johanna-Natalie-Elisabeth Raudkats alates 1908. aastast Anna Raudkats

Johanna-Natalie-Elisabeth Raudkats alates 1908. aastast Anna Raudkats. (23.02.1886 – 12.04.1965). Anna Raudkatsi haridustee. algharidus Ropka ministeeriumikoolis Grassi nimelises tütarlaste I järgu eragümnaasium (lõpetas 1901) saksa keele koduõpetajate kutse (1903)

earl
Download Presentation

Johanna-Natalie-Elisabeth Raudkats alates 1908. aastast Anna Raudkats

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Johanna-Natalie-Elisabeth Raudkatsalates 1908. aastast Anna Raudkats (23.02.1886 – 12.04.1965)

  2. Anna Raudkatsi haridustee • algharidus Ropka ministeeriumikoolis • Grassi nimelises tütarlaste I järgu eragümnaasium (lõpetas 1901) • saksa keele koduõpetajate kutse (1903) • prantsuse keele koduõpetaja kutse (1908) • võimlemisõpetajate kursusTampere-Varalas (1911) • Helsingi Aleksandri nim. Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituut (1912 – 1915)

  3. Informatsioon täienduskursuste kohta Soomes • 7.mail 1911 ilmus ajalehes “Postimees” Tartu Tütarlastekooli turnimise õpetaja Ella Sarali informatsiooniline üleskutse: “Võimlemise-, mängu ja ujumise kursus naesterahvastele. Varala suvemajas Tampere linna lähedal peetakse Soomes 27. juunist 23. augustini Võimlemise-, mängu ja ujumise kursus naesterahvastele ära. Kursuse juhatajaks on tuntud pr. Elin Kallo, neiu Anni Colan ja Anna-Liisa Peterson, kõik ülikooli haridusega naesteravad ja õpetavad võimlemist teoreetiliselt ja tegelikult, tervishoidu, mängusid rahvatantsusid ja ujumist … Sellele Soome teadmisele võib omalt poolt juurde lisada, et need iga-aastased võimlemise kursused väga hästi korraldatud on ja oma otstarbet, naesterahva tervist, elujõudu ja keha arenevust tõsta täidavad ja neid oma äranägemise järele kõige soojemalt võib soovitada”. R.Tõnnus(1991) Anna Raudkats omas ajas • 1911. a. suvel sõitis Anna esmakordselt Soome Tampere-Varalas toimuvatele võimlemise õpetajate kursustele. 8.ja 9.juulil 1911.a.ilmunud mitmes ajalehes, teatati, et kursustel osalema sõidab Pärnu Eesti eelgümnaasiumi õpetajanna Anna Raudkats ja Viljandi haridus-selti õpetajanna neiu Rask. Kursustel osalemine süvendas Anna soovi jätkata oma teadmiste täiendamist Helsingi Ülikooli võimlemisinstituudis.

  4. Helsingi Aleksandri nim. Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituut (1912 – 1915). A. Raudkats lõpetas edukalt Ülikooli, koos lõputunnistusega omandas ta ka kuldse lõpusõrmuse. Helsingi ülikoolis omandas ta oskuse tantsukirjeldust lugeda ja tantsuliikumist õpetada. Helsingi Eesti Seltsi kursustel tutvus ta rahvamängude tantsudega.

  5. Anna Raudkats kui rahvatantsude koguja • 1913 aprill - kogumismatk Setumaale Tailova ümbrusesse ( saadi 11 tantsukirjeldust) • 1913 juuni- kogumismatk Kuusalu Kihelkonna Kolga randa ( saadi 15 tantsukirjeldust, millest 11 olid Wilbergi poolt juba üleskirjutatud) • 1924 august - kogumismatk Saaremaale ( saadi 3 tantsukirjeldust)

  6. Anna Raudkats ja Armas Otto Väisänen Rõsova külas 1913.a.

  7. Anna Raudkats kui raamatute autor • 1914 Soome ajakirjas “Kisakentä “ näeb tükivalgust kogumismatka nn. parim leid Pikk-ingliska kirjeldus. • Mängud I Tartu 1924 • Eesti rahvatantsud Tallinn 1926 • Mängud IV (laulumängud lastele) • Mängud V (laulumängud noorsoole) Tallinn 1927 • Mängud V ( seltskondlikud mängud) Tallinn 1927 • Valimik Põhjamaade tantse Tartu 1927 • Ilu ja tervis Tartu 1929

  8. Võimlemisõpetajatest komplekteeritud rühm, kellega tehti selgitatavad fotod A. Raudkatsi raamatusse „Eesti rahvatantsud”

  9. Anna Raudkats kui õpetaja ja organisaator • Koduõpetaja Viiburis ja Peterburis (1903-1905) • Pänu Kooliseltsi Progümnaasiumi keele-ja nooremate klasside võimlemisõpetaja (1908-1912) • Riia õpperingkonna võimlemiskursuste õppejõud (1916) • Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskooli, Kaubanduskooli ja Kunstkäsitöökooli füüsiliste harjutuste õpetaja ametikoht (1916) • Eesti võimlemisõpetajate Seltsi juhatuse liige (1917 – 1934) • Tantsuõpetaja paljude ühiskondlike organisatsioonide juures, sealhulgas ka ÜENÜ juures (1917 – 1933)

  10. Propageerib laulumänge ja rahvatantse kehakooli arendamise olulise osana. • Õpetajate täienduskursuste kaudu saavad Anna Raudkatsi juhendamisel enam kui 2000 õpetajat rahvatantsualase ettevalmistuse

  11. Anna Raudkats mängib Pärnu tüdrukutega Tirsa aia ( Kanali ja Karja tn. nurgal ) 1910 - 1911

  12. Anna Raudkats Pärnu progümnaasiumi õppejõud 1912(Anna esimeses reas teine)

  13. Anna Raudkats sookolite võimlemissüsteemi omandamas

  14. Anna Raudkats oma parimate tantsijatega 1925.aastal

  15. Anna Raudkats kui suusatamise traditsiooni taaselustaja 1916 a. avas Tartusse evakueerunud Riia õpperingkonna staap võimlemisõpetajate kursused. Nendel kursustel avas Anna Raudkats uue lehekülje ühel spordialal - suusatamises. XIX sajandiks oli suusk Eestis vähe tuntud ja suusatada oskasid vaid metsavahid ja sõjaväelased. Sajandi lõpul pilt Tartus veidi muutus, sest Krasnojarski polgu ohvitserid ja üliõpilaste spordiselts ”SPORT” tutvustasid suusatamist laiemalt,1912 a. olevat isegi võistlusi peetud. 40 kursanti korraldasid kahepäevase suusaretke Tartust Haaslava – Sinimägedele. Suuskade ja suusaradade korrastamine, toitlustamine, öökorteriga varustamine – kõigega sai Anna Raudkats üksi hakkama-ima orgkomiteeta. .Isegi hobune reega oli väsinute ja vigastatute jaoks olemas. Anna valdas suusatamistehnikat täiuslikult. Matka pikkus 40 km. Suuskade leidmine oli hiigeltöö, kuid retk õnnestus.

  16. Anna Raudkats kui soveldaja Muusikast • Viisialge Johann Hermanilt 1870. aastast • 1882- Tuljaku noot esmakordselt trükis-seadnud K.A.Hermann • 1899- M.Härma Tuljak koorilauluna trükis • 1895 -sõnad loodud F.Karlsoni poolt Tantsust Anna Raudkatsi tuntuim soveldus Tuljak - loodud 1915 8 tuurilisena Etteheited tantsule: • liiga novaatorlik- esitamisel jäeti ära 2 tuuri (1934) • Liiga vanamoeline – esitamisel liideti eelmäng, muudeti lõpus olevat tõstet ja kasutati käte asendit seelikus, elavdati muusikat ja normeeriti sammud (1947)

  17. Anna Raudkats kui lavastaja Näpunäiteid tantsude õpetamiseks ja ettekandmiseks • Näitelava kujutagu kas ilust metsamaastikku või avarat pühapäevapuhast talutaret. Pale tantsijate olgu näitelaval veel noori ja vanu rahvariides isikuid, kes ilusates rühmades kõrvalt tantsu pealt vaatavad või toimetavad midagi ettekannet segamata. Pillimees (viiulimängija) olgu ka rahvariietes ning nähtaval. • Ettekantavate tantsude imed olgu üles tähendatud eeskaval või teatatagu nad enne esinemist suusõnaliselt publikule. • Mis puutub ettekannete vältusesse, siis ei ohiks ükski tants kesta üle viie minuti ja terve tantsude kava üle 15-20 minuti. Tavaliselt tantsitakse lühemaid tantse vahetpidamata 3-4 korda läbi

  18. Anna Raudkats Teistel Eesti Mängudel 18.juunil 1939.a.

More Related