30 likes | 326 Views
Mälu Arvutiplokki on paigutatud kogu kasutatav suvapöördusmälu (RAM- random access memory ). Seal hoitakse töö ajal täidetavat programmi ja muid vajalikke andmeid. RAM peab kõike meeles senikaua, kuni arvuti on sisse lülitatud.
E N D
Mälu Arvutiplokki on paigutatud kogu kasutatav suvapöördusmälu (RAM- random access memory). Seal hoitakse töö ajal täidetavat programmi ja muid vajalikke andmeid. RAM peab kõike meeles senikaua, kuni arvuti on sisse lülitatud. Töö alustamiseks vaja käivitusprogrammi. Selle võimaldab erilist sorti püsimälu (ROM- read only memory), kuhu vajalik programm on spetsiaalseadmete vahendusel “sisse põletatud”. Sellesse mäluossa töö käigus uusi andmeid ei kirjutata . Ta suudab säilitada selle arvuti toitest sõltumatult, seega on püsimälu just sobiv koht, kuhu “kirja panna” töö esimesed sammud.
RAM (Random Access Memory). Igal programmipaketil on ära näidatud nõudmised riistvarale- RAM kuulub nende hulka. Kuna RAM- kiibi on 100 korda kiiremad kui kõvaketas. Programm töötab nõutud RAMi minimaalhulgaga. Kehtib üldreegel, etoperatsioonisüsteemidele, mis ületavad DOSi võimalusi, on pidevaks tööks vajalik 8 MB RAMi. See tagab ka paari tavalise programmi paralleelse töö (multitasking). Nõudlikumale rakendusprogrammile nagu graafika või multimeedia on vaja vähemalt 16MB operatiivmälu. Igasugune mälu suurendamine (32MB, 64MB) toob endaga kaasa võimsuse suurenemise. Kuna mälu saab lisada kindlate reeglite järgi ja mälupankade arv on piiratud, siis tuleks hilisematele laiendusvõimalustele mõelda juba arvuti ostmisel.
Viimasel ajal asendab tavalist mälu EDORAM (Extended Data Out RAM). Sellise mäluga suureneb arvuti töökiirus tunduvalt, kui arvutis puudub L2 cache täielikult. Parima tulemuse annab EDORAMi ja cache kooskasutamine Vahemälu on olemas kõikvõimalikes suurustes ja modifikatsioonides, kuid selle ülesanne alati üks: kiirendada protsessori juurdepääsu sagedasti kasutatavatele andmetele.