M a k s u n d u s

1. M a k s u n d u s OLEV MARTINSON

2. Teemad • Sissejuhatus • Otsesed ja kaudsed maksud • Riiklikud ja kohalikud maksud • Maksusüsteemid

3. Maksustamine erineb muudest ühelt inimeselt teisele tehtavatest rahaülekannetest selle poolest, et kui muud ülekanded teostatakse vabatahtlikult, siis maksustamine on kohustuslik.

4. Põhiseadusest tulenevad õigused ja kohustused: • I ptk § 3 “Seadused avaldatakse ettenähtud korras . Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused.” • II ptk § 12 “Kõik on seaduse ees võrdsed.” • § 13 “Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seadus kaitseb igaüht riigivõimu omavoli eest.” • § “Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.”

5. § 25 “Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.” • § 31 “Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühin-gutesse ja –liitudesse.” • § 32 “Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses ettenähtud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest.”

6. § 33 “Kodu on puutumatu.” • § 42 “Riigiasutused, kohalikud omava-litsusasutused ja nende ametiisikud ei tohi Eesti kodaniku tahte vastaselt koguda ega talletada andmeid tema veendumuste kohta.” • § 44 “Eesti kodanikul on õigus seadu-ses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutuses ja kohalikes oma-valitsusasutustes ning riigi ja KOV arhiivides hoitavate materjalidega.”

7. Mõisted • Financia – rahaline makse • Finantsõigus – õigusnormide kogum, millega korraldatakse riigile vajalike vahendite mobiliseerimisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkivaid suhteid. • Finantspoliitika – riigi rahamajanduse korraldamiseks rakendatavate reeglite kogum.

8. Finantseerimine rahaga varustamine • Finantside all mõistetakse rahalisi va- • hendeid, rahamajandust ja rahaasjan-dust. • Emissioon – raha ja väärtpaberite ringlusse laskmine (riigi- ja eraemis-sioon).

9. Rahanduse tunnused • Väärtuselised (rahalised) suhted; • Riigi poolt reglementeeritavad; • Seotud jaotamisel ja ümberjaotamisel loodavate rahaliste fondide moodusta-mise ja kasutamisega.

10. Rahandussuhete tekkimise majanduslikud eeltingimused • Riigi olemasolu • Valitseva kaubalis-rahalised suhted • Rahvatulu rahuldab mitte ainult isiklikke, vaid ka ühiskondlikke vajadusi.

11. Rahandussuhetel on: • Jaotusfunktsioon • Kontrollifunktsioon • Stabiilse arengu tagamise funktsioon

12. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) Mingil kindlal territooriumil (tavaliselt riigis) toodetud lõpphüvitiste koguväärtus. Arvutamine: • Toodangupõhine: toodetud kõikide kaupade ja teenuste koguväärtus • Tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind • Sissetulekupõhine: saadud kogutulu

13. MAKSUKOORMUS • EL riikide 2009.a. keskmine maksu-koormus oli 38,4% SKT-st. Võrreldes 2008.a. maksukoormus langes 0,9%. • Eesti maksukoormus 35,9% SKT-st (13. koht 27 EL liikmesriigi hulgas).Maksukoormus kasvas 3,8%. • Kaudsete maksude osatähtsus SKT-st üks kõrgemaid, otseste maksude osatähtsus keskmisest madalam.

14. KÕRGEMAD MADALAMAD Taani 48,1 % Läti 26,6% Rootsi 46,9% Rumeenia 27,0% Belgia 43,5% Iirimaa 28,2% Itaalia 43,1% Sloveenia 28,8% Soome 43,1% Bulgaaria 29,8% Austria 42,7% Leedu 29,3% Prantsusmaa 41,6% Kreeka 30,3% Saksamaa 39,7% Hispaania 30,4%

15. Maksud lad. vectigalia • Maksud on see hind, mida me maksa-me võimaluse eest elada tsiviliseeritud ühiskonnas. • “Ükski ühiskond ei saa olla õitsev ja õnnelik , kui suurem osa selle liikmetest on vaesed ja õnnetud” (Adam Smith).

16. Adam Smithi maksustamise üldpõhimõtted: • Õigluspõhimõte – kodanikke tuleb maksustada nende jõudluse kohaselt; • Selguse põhimõte – maksusumma, -tähtpäev ja –liik peab olema seaduses selgesti defineeritud; • Mugavuse põhimõte – maksu sissenõud-mine toimugu sellal ja selliselt, et ta häiriks maksukohuslast võimalikult vähe;

17. Majanduslikkuse põhimõte – maksustamiskulud olgu võimalikult väikesed. Hea maksusüsteemi tunnused: • Majanduslikult efektiivne – maksud ei sega tootmise optimaalset paiknemist ja ei pärsi majanduslikku aktiivsust. • Lihtne administreerida – maksuobjekti määramine ja arvestamine, laekumine ja kontrollimine ei nõua palju aega.

18. Paindlikkus – reageerib tundlikult majandusolukorras toimuvatele muudatustele (rahvaarvu kasv tõstab tulusid). • Poliitiline vastavus. • Maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaa-male õiglusest.

19. Maks on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik, makse, mis maksu maksjale otsest kasu ei anna. • Maks – kohustuslik ja vastuteeneta. • Lõiv – tasu konkreetse teenuse eest. • Tasu – osutatava teenuse hind

20. Maksusubjekt on maksumaksja, kes on kohustatud makse maksma. MS tasub maksu, kuid mitte alati oma tuludest. • Maksukandja on isik, kelle tuludest maks tasutakse. • Maksuobjekt – on tulu, varandus, käive, mis on maksustamise aluseks. • Maksuallikas on MM tulu.

21. Maksustamisühik – maksuobjekti ühik, mille kohta on kehtestatud maksumäär (tuluühik, maa, vara jne). • Maksumäär on maksustamisühikult võetav maksusumma. Progressiivne (liht- ja astmeline), proportsionaalne, regressiivne. • Maksu hind – summa, mis perekonnal kulub normaalsete hüvede saamiseks ja kohaliku omavalitsuse ülalpidamiseks ehk kompleks kommunaal- ja muid teenuseid, mida kodanikud antud piirkonnas antud maksude eest võiks saada.

22. MAKSUD RIIKLIKUD KOHALIKUD Tulumaks Müügimaks (kuni 2012) Sotsiaalmaks Paadimaks (kuni 2012) Maamaks Reklaamimaks Hasartmängumaks Teede ja tänavate sulgemise maks Käibemaks Mootorsõidukimaks Tollimaks Loomapidamismaks Aktsiisid Lõbustusmaks Raskeveokimaks Parkimistasu

23. OTSESED MAKSUD OTSESED MAKSUD ON NEED MIDA VÕETAKSE OTSE ISIKU SISSETULEKULT • TULUMAKS • SOTSIAALMAKS

24. KAUDSED MAKSUD KAUDSED MAKSUD MÕJUTAVAD SISSETULEKUT KAUDSELT, KUNA NENDEGA MAKSUSTATAKSE TARBIMIST • AKTSIISID - KÄIBEMAKS

25. MAKSUSÜSTEEMID • PROPORTSIONAALNE Samasugune protsent tuludest olenemata tulu suurusest • PROGRESSIIVNE Astmeline sõltuvalt tulu suurusest • REGRESSIIVNE Madalalt sissetulekult suurem protsent kui kõrge sissetulekuga (näit. käibemaks)

26. Maksude funktsioonid Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: • fiskaalne funktsioon mis seisneb majanduse arenguks vajaliku ressursside kogumises; • reguleeriv funktsioon,mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses.

27. NÄIDE • Tulumaksu määrad 1993.a. tulu kuni 1080 krooni (69 eurot) – 16% 1081 – 1800 krooni (69,1 – 115 eurot) – 24% 1801 krooni (115,1 eurot) ja rohkem - 33% . Tulumaksu määr 2011.a. 21% . Keskmine palk 1993.a 1066 krooni ehk 68 eurot . Keskmine palk 2011.a II kv. 857 eurot

28. järg • Maksuvaba tulu kalendrikuus 1993.a. 245 krooni ehk 15,7 eurot; • Maksuvaba tulu kalendrikuus 2011.a. 144 eurot.

29. Näide (eurodes) 1993 2011 Keskmine palk 68 857 Maksuvaba tulu 15,7 144 Maksustamisele 52,3 713 Tulumaks 8,4 149,7 Tulumaksu osatähtsus keskmisest palgast % 12,4 17,5

30. TULUMAKS ARVESTADES KESKMISE PALGA TÕUSU 1993 2011 Keskmine palk 68 857 Kasv - 12,6 korda 1993.a. kehtinud maksumäärad arvestades keskmise palga kasvu: 16% - kuni 869 eurot, 24% - 870 kuni 1449 eurot, 33% - üle 1450 euro.