Vabaühenduse loomise juriidilised alused.

1. Vabaühenduse loomise juriidilised alused. Rahastustaotluste esitamine ja projektide läbiviimine. Vaided. Huvide konflikt. Vaba Ühiskonna SeltsLiina Kuusk 24.Jaanuar 2012 Haapsalu

2. Vabaühenduste juriidilised alused Põhiseadus: §47 ja §48 - tagavad kodanikele õiguse ühineda mittetulundus ühingutesse ning vabalt avaldada oma meelt §19 -igaühel on õigus eneseteotsusele 12.detsember 2002- võeti Riigikogus seadusena vastu Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni (EKAK) 2005. -kaasamise heade tavade kinnitamine Vabariigi Valitsuse poolt, millega on valitsus võtnud endale kohustuse kaasata vabaühendusi valitsuse otsustusprotsessi. Mittetulundusühing (seadus: www.riigiteataja.ee/akt/834167) Seltsing Sihtasutus Vabaühenduste eetikakoodeks: www.ngo.ee/eetikakoodeks (missugune on üks vanimaid eetikakoodekseid??)

3. Eetika ja eetikakoodeks • Õigus/seadus ei ole peamine ega ainus ühiskondliku regulatsiooni mehhanism. 2.Moraal ja tava on õiguse eelkäijad ( Piibli 10 käsku) 3.On tegevusi, mis on seadusvastased, aga..ei pruugi olla mitte eetilised ( kellegi haiglasse viimine kiirust ületades; valetamine-ebaeetiline, aga ei ole seaduserikkumine jne) 4.Eetikakoodekis all mõistetakse eelkõige kirjapandud normide ja/või väärtuste kogumit, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul.

4. MTÜ, Seltsing, Sihtasutus MTÜ- MTÜ asutajateks ja liikmeteks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Minimaalne asutajate/liikmete arv on kaks. Need kaks võivad olla  füüsilised isikud, juriidilised isikud või siis üks füüsiline isik ja üks juriidiline isik. MTÜ on juriidiline isik. -avaliku sektori valitseva mõju all olevad mittetulundusühendused SELTSING- Seltsingu asutamisel on vaja vähemalt 2  isikut (seltsinglased), kelle vahel sõlmitakse seltsinguleping. Seltsinguga seonduvat reguleerib võlaõigusseadus. Seltsing ei ole juriidiline isik. SIHTASUTUS- Sihtasutus (SA) on üldjuhul loodud vara valitsemiseks või kasutamiseks. SA võivad asutadaüks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, kuid neist ei saa SA liikmed - nende õiguseks jääb põhikirjaga määratud ulatuses asutamisõiguste teostamine. SA on juriidiline isik.

5. Enamlevinud vead projekti kirjutamisel I Pea meeles, et oma ideed pisiasjadeni tead ainult sina. Arvesta projekti kirjutamisel, et rahastaja peab sinu ideest aru saama!!! 1.Rahastaja taotlusvormi on oma äranägemise järgi parandatud 2.Projekt on allkirjastatud isiku poolt, kelle puudub juriidiliselt allkirjaõigus 3.Projekti taotlusvormi erinevad osad ei ole kooskõlas ( nii sisuline kui ka finantspool peavad olema täpselt kooskõlas; kõik taotlusvormi osad on alati omavahel seotud) 4.Projekti eelarves ei ole arvestatud rahastaja poolt nõutud kulude abikõlbulikkuse tingimustega 5.Omafinantseeringu alla on paigutatud kulud, mis on tehtud, kas enne projektiperioodi algust või projekti kirjutamise perioodil ( paber, printeri kassett, kommunikatsioonikulud jne)

6. Enamlevinud vead projektide kirjutamisel II 6. Projekti eesmärgid on ebarealistlikud või ei vasta rahastus vooru tingimustele 7.Projekti läbiviijad ei oma kompetentsi ega kogemust; meeskonda ei ole kaasatud valdkonna ega projekti juhtimise spetsialisti 8.Eelarve ei ole läbipaistev ( rida: majanduskulud ei ütle rahastajale näiteks mitte midagi) 9.Eelarves on matemaatilised arvutusvead ( reeglina on muudetud Exceli valemeid) 10. Eelarvevorm näitab mõne rea punaselt- kusagil on viga! Saadetakse välja ka punaseid eelarveid!!!!! 11. Arvamus “mida rohkem küsin, seda rohkem saan” on täiesti vale. 12. Taotluse kirjutamisel alustatakse eelarvest ja sellest lähtudes kohaldatakse sisuline osa. Reeglina tekib projektis vastuolu.

7. Enamlevinud vead projekti esitamisel I Liikmelisuse juriidiliselt korrektne fikseerimine!!!! 10 sagedamini esinevat viga: 1.Taotleja ei vasta taotlusvooru tingimustele ( ajaline tegevuspiir, staatus, jne) 2.Partner ei vasta taotlusvooru tingimustele 3.Taotluse esitamise tähtajast mittekinnipidamine ( kellaaeg, postitempli kuupäev jne.) 4.Taotluse allkirjastamine mitteallkirjaõigusliku isiku poolt ( kõige sagedamini allkirjastanud on projektijuht) 5.Digitaalse allkirjastamise puhul- puudub allkiri ( ei kontrollita, kas allkiri ikka on või kas allkiri on kehtiv) 6. On eiratud nõuet: põhikiri, majandusaasta aruanded, eetilise tegutsemise põhimõtted jajuhatuse koosseis on avaldatud ühingu kodulehel.

8. Enamlevinud vead projekti esitamisel II 7.Taotlus on esitatud mittetäispaketina ( reeglina puudu näiteks meeskonna CV ) 8. Ei ole kinni peetud huvide konflikti tagamisest -projekti raames kasutatavate teenuste teenuse pakkumiste arv ei vasta seaduses ettenähtule - projektijuhi võimalik huvide konflikt 9. Projekti omafinantseering on tegelikult kaetud mõne teise projekti rahastaja poolt ( nn. “topeltprojektid”) 10. Esitatud projekt on tegelikult seotud juba mõne läbiviidava projektiga, aga see jäetakse taotluses fikseerimata. Tegu jälle nn. “ topeltprojektiga”

9. Enamlevinud vead projektide läbiviimisel 1.Projekti tegevuste ajakavast mitte kinnipidamine ( näide: juuni-oktoober tegevust ei toimunud- aruandesse kirjutati, et ei osanud midagi teha) 2.Probleemide puhul ei teavitata rahastajat õigeaegselt 3.Olulised kõrvalekalded eelarveridade vahendite kasutamisel ( põhjus- eelarve kasutamist ei jälgita järjepidevalt) 4.Taotlus eelarvemuudatuseks jäetakse esitamata või esitatakse alles peale vigade ilmnemist aruande esitamisel ( eelarvemuudatuse taotlus tuleb esitada enne eelarvesse mittemahtuvate kulude tegemist) 5.Aruannete esitamise tähtajast mitte kinnipidamine ( kahjuks äärmiselt levinud) 6. Mitteabikõlbulikud kulud 7. Sisuline aruanne, millest ei ole võimalik aru saada 8. Rahastaja täiendavatele küsimustele aruande kohta mitteõigeaegne vastamine

10. Vaided I Vaiete ennetamise eeldused ( rahastajale) • fikseerige taotluste hindamiskriteeriumid ja hindamissüsteem äärmiselt täpselt • pallisüsteemis hindamise puhul peab taotleja aru saama, kui palju palle, mille eest maha võetakse ( reeglina seda fikseeritud ei ole-on näidatud ainult maksimum pallide arv) • ekspertide kvalifikatsioon ( näide: kaks eksperti, kellede arvamused ühe taotluse osas kardinaalselt erinevad- keda taotleja aktsepteerima peaks?) • ekspertide nimekiri peaks olema avalik ( reeglina millegipärast ei ole) • taotluse eitava vastuse puhul andke taotlejale väga täpselt teada, miks taotlust ei rahuldatud ( ei piisa lausest, et taotlejaid oli palju ja kahjuks...) • Pallisüsteemis hindamise puhul, andke teada, mille eest kui palju palle maha võeti

11. Vaided II Vaiete menetlemine ( rahastajale) • fikseerige vaiete esitamise kord äärmiselt konkreetselt ja täpselt • jälgige, et kõik vaidega seotud dokumendid allkirjastaks inimene, kellele on selleks juriidiline õigus ( mitte vaidega tegelev ametnik) • jälgige väga täpselt vaide menetlemise ajalisi kriteeriume

12. Vaided III Ärge esitage vaiet emotsioonide pinnalt!!!! Lähtuge juriidikast • Vaide esitamisel lähtuge täpselt Teile rahastaja poolt antud vastusest. • Formuleerige oma vaie täpselt ja väga konkreetselt. • Tuginege ainult faktidele ja seadusandlusele. • Vaide esitamisel pidage kinni ajalisest kriteeriumist. • Kontrollige, kas vaie tuleb esitada rahastaja poolt kinnitatud vormil või võib seda teha vabas vormis. • Kontrollige, et vaie on allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt ( digitaalse allkirja puhul kontrollige allkirja kehtivust) • Arvestage, et vaide lahendamine võib lõppeda kohtus. Seega lähtuge ainult dokumentaalsest tõestusest. Kes saab vaide koostamisel aidata: 1.Juriidilist abi pakuvad vabaühendustele pakuvad praktiliselt kõik õigusbürood. 2. Abiks võib olla EMSL http://www.emsl.ee/emsl 3. Abiks võivad olla Maakondlikud Arenduskeskused (MAK-id) www.eas.ee/kontakt/maakondlikud-arenduskeskused

13. Huvide konflikt • Huvide konfliktiga on tegu juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või temaga seotud juriidiliste isikute majandushuve (§25). Kõige kasulikum link vastuste leidmiseks on Justiitsministeeriumi leht http://www.korruptsioon.ee/ Huvide konflikti vältimise käsiraamat -Justiitsministeeriumi ja rahandusministeeriumi koostöös on valminud huvide konflikti vältimise käsiraamat, mille eesmärgiks on aidata nii ametnikel kui nendega suhtlevatel inimestel ära tunda võimalikke huvide konflikti olukordi ja anda soovitusi nende lahendamiseks. Käsiraamat sisaldab 37 juhtumi kirjeldust, mis on esitatud teemapõhiselt.

14. Teemad : • Kõrvaltegevus • Koolitamine • Kingituste vastuvõtmine • Vara- ja töövahendite tarvitamine • Siseteabe korruptiivne tarvitamine • Pöördukse efekt • Tehingud iseendaga • Mõjuvõimuga kauplemine

15. Peamised huvide konflikti valdkonda reguleerivad õigusaktid 1.Korruptsioonivastane seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011068 ( kasulik ka Korruptsioonivastase seaduse eelnõu seletuskiri http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=41375/Eeln%F5u+selet skiri.pdf ) 2. Avaliku teenistuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/742925 3.Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/782508 4.Avaliku teenistuse eetikakoodeks http://www.avalikteenistus.ee/?id=10513 5. Korruptsioonivastane strateegia 2008-2012 http://www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35767/KORRUPTSIOONIVASTANE+STRATEEGIA+2008-2012.pdf 6. Huvide konflikti vältimise käsiraamat Käsiraamat on leitav aadressil http://huvidekonflikt.just.ee/, aga ka http://www.korruptsioon.ee/huvidekonflikt ning http://www.avalikteenistus.ee.

16. TÄNAN Vaba Ühiskonna Selts Liina Kuusk www.vys.ee info@vys.ee Tel. 53 909 601