Vaba tarkvara: mis see on?

1. Vaba tarkvara: mis see on? TPÜ „Vaba tarkvara I“ avaloeng

2. Kummaline nähtus? • 20 aasta jooksul kasutatud harjumuspärane ärimudel: kõik on justkui arusaadav: • Firma ostab töövahendid (riist- ja tarkvara) • Palgatakse töötajad • Korraldatakse reklaam ja turundus • Valmis toodet müüakse tükihinnaga, paljundada saab väikeste kulutustega praktiliselt lõputult • Kasumimarginaal on korralik (pehmelt öeldes) • Versiooniuuenduste läbisurumine (standardite muutmine jms) • Kuidas elada ära, kui tehtud töö antakse niisama teistele kasutada?

3. Ajaloost • Algus: Tõelised Programmeerijad • MIT tehisintellektilabor 1961 – PDP, VAX jt. • 80-ndad: häkkerite asemel äri • PC ja DOSi põlvkond, BBS-kultuur. „Pira“ • 1984:RMS ja GNU. Free software • 1991: Linux • Alates 1998: open source • XXI sajandi algus: vaba tarkvara kiire areng

4. Etapid • Algaastad – vaba tarkvara • Erinev riistvara => tarkvara kui „lisavidin“ • Riiklik finantseerimine • Vahepealne aeg - kommerts • Ellujäämine eeldas äritegemist • Standardse ja odava riistvara teke • Tarbija veenmine, et muudmoodi ei saagi • Tänapäev – tagasi vaba lähenemise suunas • Internet – vaba turundus-, info- ja meediakanal • IT-inimese laiem kompetents, tarkvara loojate laiem ring

5. Katedraal ja turg • Eric S. Raymond: • Kommertstarkvara loomine sarnaneb katedraali ehitusega – pikk, hoolikalt planeeritud protsess, suured kulutused • Vaba tarkvara meenutab idamaist, kärarikast ja esma-pilgul lausa kaootilist turgu

6. Vaba tarkvara arendusmudeli 5 põhipunkti • 1. Kratsi sealt, kust sügeleb • 2. Kui võimalik, kohanda • 3. Esimene vasikas LÄHEB aia taha – oska näha selle positiivset mõju • 4. Kui suhtumine on õige, tulevad huvitavad väljakutsed ise kohale • 5. Kui projekt enam huvi ei paku, leia sobiv jätkaja

7. Ja ikkagi – kes maksab? • ESR: üle 75% programmeerijatest tegeleb olemasolevate rakenduste haldamise, paranda-mise ja edasiarendamisega, mitte uute kom-mertsrakenduste loomisega. • Firma X programmeerija loob süsteemile kasuliku täienduse või utiliidi: • Hoiab endale (ärisaladus?) - mõju eriti pole, reaalne varjamisest tulenev äriedu on minimaalne • Laseb vabalt levima, luues firma serverisse allalaadimis-võimaluse – positiivse imago loomine

8. Aga tarkvarafirmad? • Põhiküsimus: Mis paneb tarbija ostma seda toodet just meie firmalt? • Reeglina on autorid kõige kompetentsemad oma loomingu alal => oskusteave ja klienditoetus! • Linuxit ostetakse ka siis, kui teda saab võrgust tõmmata – plaadid, raamatud ja tootetoetus!

9. Tarkvaratoote 3 väärtusliiki • ESR: igal tarkvaratootel on • Kasutusväärtus (use value) • Turuväärtus (market value) • Monopoliväärtus (monopoly value) • Ka vaba tarkvara puhul võib rääkida kõigist kolmest – ehkki monopoliväärtuse osakaal on sageli märksa mõistlikum

10. Majanduslikud stiimulid • Kiirem ja paindlikum arendusprotsess, säästuvõimalused seoses meeskonna hajususega – iga ala spetse kasutatakse optimaalselt • Suurem kohandatavus, lihtsam reageerida tarbija soovidele • Uued, sageli ootamatud funktsionaalsused ning nende kiirem toetamine

11. Mõned ärimudelid • Vaba põhitoode, tasulised teenused ja tuletatud profitooted – enamik suuri Linuxi distrosid • Vaba toode, mis teeb teed kommertstoodetele – Borland Kylix • Riistvara toetavad vabad utiliidid – paljude riistvarafirmade draiverid • Puhtalt täiendteenuste, raamatute ja „pudi-padi“ müük – paljud arvutikirjastused

12. Kes võidavad • Üksiküritajad-konsultandid – eriti spetsiifiliste vajadustega valdkondades • Tugiteenuste firmad ning levitajad • Haridusasutused

13. Eraldi näide – mida annab hariduses • Majanduslik kokkuhoid • Sõltumatus tootja hinna- ja tootepoliitikast • Suurem kohandatavus (k.a. tõlkevõimalus) • Õpilaste laiem silmaring ja suurem kompetents • Võimalus anda õpilastele tarkvara koju kaasa • Tarkvarakogukond – võimalus küsida omasugustelt • ...

14. Kus on küsitav • Tööstuselektroonika ja robootika – tarkvara osa on väike, kuid oluline => avaldamine võib kahjustada toodet tervikuna • Mobiiltelefonid • Ehk ka kitsa profiiliga kõrg-professionaalsed rakendused (CAD, helitöötlus, tippdisain jne) – peamine probleem on tootetoetus. Samas – toetusmehhanismi saab rakendada ka eraldi (omaette ärimudel) • Apple'i ja MacOS X probleem

15. Free, libre, open-source... • GNU: kasutab mõistet „vaba tarkvara“ (RMS) • 4 põhiõigust: copy, study, modify, redistribute • „nakkav litsents“ • OSI: avatud lähtekood (ESR, Bruce Perens) • Mitte nii karm – eesmärk on mitte ehmatada äriinimesi • Üritati luua kaubamärki • Software Libre – üks võimalikke alternatiiv-termineid, tähendus pigem GNU kui OSI oma • FLOSS, FOSS, F/OSS

16. Vaba tarkvara litsentse • GPL – kõige karmim, nakkav litsents • LGPL – teeke võib kasutada ka ärivara loomisel • BSD – tuletised võivad olla ka ärivara • Apache – ei nõua rangelt lähtekoodi kaasa-andmist

17. Lipulaevad • Süsteemitarkvara • Linux, vabad BSD Unixid • Apache • GCC • Zope • Arendustarkvara • PHP • Vabad SQL-andmebaasid (MySQL, PostgreSQL) • C, C++, Perl, Python, Pascal, BASIC...

18. ... • Rakendustarkvara • Openoffice.org • Mozilla + n+1 vaba brauserit • GIMP • GAIM, Licq, aMSN jt • Evolution • Mplayer • Xine • ...

19. Kust saab? • GNU/UNESCO Free Software Directory - http://www.fsf.org/directory/ • Freshmeat - http://www.freshmeat.net • Sourceforge - http://www.sourceforge.net • DistroWatch - http://www.distrowatch.com

20. Järeldused • Vaba tarkvara arendusmudel erineb kardinaalselt senilevinud arusaamadest, kuid tulemused ei jää alla ärivaralisele arendusele • Vaba tarkvara ja äritegevus pole vastuolus - turustusmehhanism ei välista rahateenimist, kuid muudab monopoolse kasumi teenimise raskemaks • Vaba tarkvara soosib kasutajapoolset algatust ning võimaldab valida sobiva teenusemudeli

21. Niisiis Windows pole mitte ainus...