Rwanda

1. Rwanda

2. Rwanda on riik Aafrika keskosas. Rwanda läänenaaber on Kongo Demokraatlik Vabariik, põhjas piirneb ta Uganda, lõunas Burundi ning idas Tansaaniaga. • Riigihümn Rwanda Nziza • Pealinn Kigali Pindala 26 338 km2 • Riigikeel ruanda ja prantsuse • Rahvaarv 9 998 000 (2009) • Rahvastiku tihedus 379,6 in/km2 • Iseseisvus 1. juuli 1960 • Rahaühik frank (RWF) • Ajavöönd maailmaaeg +2 • Telefonikood 250

3. Kliima • Ekvatoriaalne kliima • Päeva keskmine temperatuur on 24°C, väljaarvatud kõrgmägedes, mis hõlmab suure osa riigi pindalast, kus temperatuur on ligikaudu 10°C kuni 15°C. • Vihma sajab rohkem põhjapool, kus on vulkaane • Mägedes külma ja lume võimalus • Keskminesademetehulkaastas on 830 mm, kuidsee on tavaliselttugevammägedeslääne- ja edelaosas.

4. Ajaloost • Rwanda põlisasukad on batvad. • Alates 10. sajandist kasvasid põhirahvuseks põlluharijatest hutud. • 14. sajandil tungisid tänapäeva Etioopia aladelt Rwandasse tutsid, kes rajasid oma riigi. • 1884–1916 oli Rwanda-Urundi Saksamaa asumaa. • 1923. aastal andis Rahvasteliit Rwanda-Urundi Belgia halduse alla. • 1962. aastal moodustati Belgia hooldusalast 2 iseseisvat riiki: Rwanda ja Burundi. • Aprillis 1994 hukkusid Rwanda president JuvenalHabyarimana ja Burundi president CyprienNtaryamira, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Hukkus 500 000 kuni 1 miljon inimest, kellest suurem osa olid tutsid. • 2009. aastal võeti Rwanda Rahvaste Ühenduse liikmeks.

5. Reisikiri Rwanda — tragöödias karastunud paradiis Väikeriik Rwanda võlub külalisi künkliku maastiku, traagilise ajaloo ja suure külalislahkusega. Näiline paradiis Kaheksatunnise lennureisi jooksul nägime ära kõrged Alpid, hiiglasliku Sahara ja võimsa Niiluse. Kui kella seitsme paiku õhtul lõpuks Rwanda pealinna Kigalisse jõudsime, oli väljas kottpime ja sadas tihedalt. Olime sattunud 27-kraadisest Brüsseli päikesepaistest jahedasse Aafrika öösse. Kigali laiub mitmel künkal, nii et linna ühest otsast teise jõudmiseks tuleb sõita mitu korda mäest üles ja alla, keerata ümber ühe, siis jälle ümber teise künka. Eurooplasele harjumatult lokkab kõikjal rohelus. Seal kõrguvad puudena taimed, mida eestlased palehigis potis kasvatada üritavad. Loodetud gorillade ja elevantide asemel pidime aga leppima kitsede, lehmade ja kolme vilksamisi nähtud koeraga.

6. Traagilise ajaloo šokk Rwanda inimesed, kes alles toibuvad 1994. aastal korda saadetud genotsiidist, elavad vaesuses. Nende kodud on muldpõranda ja viletsa katusega, puukarkassidele ehitatud savihütid. Sellest hoolimata nad ei nurise. Nad on rõõmsad ja külalislahked ning tervitavad igaüht sooja naeratusega. Esmapilgul ei oskaks arvatagi, et paljud tänava ääres mängivad lapsed on orvud, kelle vanemad ning õed ja vennad jõhkralt hukati. 1994. aastal tappis hutudest koosnev Rwanda valitsus saja päevaga ligi miljon tutsi hõimust pärinevat inimest. Mõrvarid olid teiste seas mehed, kes eelmisel õhtul olid tapetud perega ühes lauas söönud. Olin sedasama juttu küll ka varem internetist lugenud, kuid alles Gisozi mälestuskeskuses jõudis sündmuse traagilisus mulle tõeliselt pärale. Mälestuskeskuses näidati meile massihaudu, filme genotsiidis pere kaotanud inimeste meenutustest, hukkunute rõivaid ja luid. Kõik see oli kohutav. Nähtust kõige jubedamad olid aga ruumid, mille seintel rippusid tapetud laste pildid. Piltide kõrval oli enamasti tekst sellest, mis neile lastele meeldis, mida nad tegid ning kui vanalt ja kuidas nad surid. Näiteks kuidas kaheaastane laps, kellele meeldis vennaga palli mängida, lömastati vastu seina ning tema viieaastane õde raiuti matšeetega tükkideks.

7. Rwandalased üritavad aastatetagusest tragöödiast üle olla. Nad püüavad eluga edasi minna, toetades lapsi, kes genotsiidi tagajärjel pere kaotasid. Euroopa Liidu abiga on seal alustatud projekti «Nkundabana», mis tõlkes tähendab «Me armastame lapsi». Eestlastele loomulikuna tunduvad asjad, nagu perearstikeskus, ei ole Rwandas sugugi iseenesestmõistetavad. Seal jagavad ühte arstipunkti mitukümmend tuhat inimest, kes sageli peavad visiidile minekuks reisima pikki tunde. Rwandas puudub Euroopale nii omane mentaliteet teha kõik valmis võimalikult kiiresti, tuues suurt tulu üksikutele. Seal tegutsetakse hoopis selle nimel, et aidata võimalikult paljusid, ükskõik kui kaua see ka aega ei võtaks. Aafrikast naastes arutasime reisil osalenud noortega, kas ja kuidas see kogemus meid mõjutas. Selgus, et rwandalaste elu oma silmaga nägemine muutis meist nii mõnegi väärtushinnanguid. Enamik meist leidis, et eurooplased ei tohiks oma elu üle ikka üldse kurta

8. Rwanda omapärad • Rwanda võlubmaailma oma imekaunistemäestikulistevaatepiltide, järvede ja gorilladega. • Gorillade vaatamise tipphooaeg on juuni ja august, väljaspool seda aega on lihtsam ja rahulikum asju korraldada. • 1994. aastalalanudgenotsiid, mishävitas palju inimesi ja maad

10. AITÄH!