1 / 20

Pinnamoe kujunemine välistegurite toimel

Pinnamoe kujunemine välistegurite toimel. Tuul ja lained. Tuul pinnamoe kujundajana. Tuul kulutab maapinda, kannab setteid edasi ja kuhjab setteid Kõige tugevam on tuule tegevus kuiva kliimaga alal, kus on hästi murenenud kivimid ja tuule kiirus on suur. Luited.

eryk
Download Presentation

Pinnamoe kujunemine välistegurite toimel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Pinnamoe kujunemine välistegurite toimel Tuul ja lained

  2. Tuul pinnamoe kujundajana • Tuul kulutab maapinda, kannab setteid edasi ja kuhjab setteid • Kõige tugevam on tuule tegevus kuiva kliimaga alal, kus on hästi murenenud kivimid ja tuule kiirus on suur

  3. Luited • Luide on liivaküngas, mille on kokku kuhjanud tuul • Rannikul kuhjuvad pikad luiteahelikud • Kõrbetes tekivad 20 – 30 m kõrgused sirbikujulised kaarluited e. barhaanid

  4. Rannikuluited Dune de Pilat, Prantsusmaal Kura maasäär

  5. Barhaan laulev barhaan Kasahstanis luide, Sahara

  6. Tuule kulutusel tekkinud pinnavormid

  7. Lained pinnamoe kujundajana • Kui laine kohtab madalas rannikumeres põhjatakistust ja seetõttu murdub, siis haarab ta põhjast kaasa setteid ja kannab neid edasi.

  8. Rannikukoopad Sinine grott Capri saarel

  9. Orkney saarte rannik Bali rannik

  10. Laguun • Laguun on madalaveeline laht, mida merest eraldavad paralleelselt rannajoonega kuhjunud setted Okarito laguun, Uus-Meremaa

  11. Järsk- ja lauskrannik järskrannik Lõuna-Portugalis Lauskrannik Hollandis

  12. Fjord Saguenay fjord, Quebec • Fjord on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin • Fjordrannik on iseloomulik Norrale, Lääne-Šotimaale, Põhja-Iirimaale, Tšiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale, Uus-Meremaale (Lõunasaar) ja Kanadale (Labradori poolsaar) Sognefjord, Norra

  13. Riasrannik Riasrannik Galicias • Riasrannik on rannikutüüp, kus rannajoon on rangelt lõikunud väikeste lehtrikujuliste lahtedega. • Need lahed on tekkinud jõeorgude üleujutusel kohtades, kus mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti. • Riasrannik on iseloomulik muu hulgas Pürenee poolsaare loodeosale (Galicia), Suurbritannia saarele (Cornwalli poolsaar), Iirimaa saare edelarannikule ja Mustale merele (Krimm). Riasrannik Galicias

  14. Dalmaatsia rannik Dalmaatsia rannik • Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, kus saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. • Mäeahelike vahelised orud ujutati mereveega üle, mistõttu tekkisid rannajoonega paralleelsed poolsaared ja lahed. • Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule Dalmaatsia rannik, Horvaatia

  15. Skäärrannik • Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. • Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Norra, Kanada ja Karjala rannikule. Skäärrannik Turu (Soome) juures.

  16. Rõngassaared e. atollid • Atoll ehk rõngassaar on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun. • Atollid on lubjakivist rõngassaared, mis on reeglina tekkinud aeglaselt merepinnast allapoole vajuvatele ookeanilistele vulkaanilistele saartele organismide elutegevuse tulemusena.

  17. Rõngassaared e. atollid atoll Vaikses ookeanis atolli tekkimine

More Related