150 likes | 354 Views
“Erinevad mälud, ühised huvid” Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud: 11. Eesti üldised murekohad 12. Ettepanekud valitavatele kogudele. Töögruppide Alfa, Beeta, Gamma, Omega slaidid Eesti Koostöö Kogu rahvussuhete konverentsil 21. novembril 2008. Sine ira et studio. 1. 21.11.2008.
E N D
“Erinevad mälud, ühised huvid”Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud:11. Eesti üldised murekohad12. Ettepanekud valitavatele kogudele Töögruppide Alfa, Beeta, Gamma, Omega slaidid Eesti Koostöö Kogu rahvussuhete konverentsil 21. novembril 2008 Sine ira et studio 1 21.11.2008
Gruppidele ette antud temaatika: • 11. Eesti üldised murekohad ca 5 juurprobleemi oma sõnastuses, nt: • vähene sotsiaalne sidusus ühiskonnas • rahvustevahelised suhted teistest rahvustest eakaaslastega Eestis; • Eesti majanduse senise kasvuperioodi lõppemine • ülemaailmsed keskkonnaprobleemid • kodukandi üldine imago ja spetsiifilised probleemid • olukord haridussüsteemis, noorte konkurentsivõimelisus; • … • 12. Ettepanekud valitavatele kogudele • vabas vormis ettepanekud meie ühiskonna ühise tuleviku kujundamiseks esindusdemokraatia institutsioonidele kolmel tasandil: • kohalikule omavalitsusele (millisele?) • Riigikogule; • Euroopa Parlamendile.
Alfa: 11. Eesti üldised murekohad 1. Sotsiaalne kihistumine. Tänases Eestis mõiste „kaks Eestit” muutub aina aktuaalsemaks – eriti praegu, kui kiire majanduskasv asendus majanduslangusega, kui mitte öelda kriisiga. Esimese – jõukama Eesti esindajad elavad kriisi ilusti üle, teise – vaesema Eesti esindajad on silmitsi pidevalt suurenevate raskustega. 2. Rahvusriik vs. multikultuurne riik Tänapäeval peaks kahjuks tunnistama et Eestis siiamaani eksisteerib arusaam, et rahvusriik peaks olema ainuvõimalik valik Eesti Vabariigi jaoks. Meie arvame aga, et iga aastaga paneb see arusaam aina rohkem puuse, ja multikultuurne riik on Eesti Vabariigi ainuõige tulevik. • Töögrupp Alfa: Igor Ivanov, Julia Tomberg, Marianna Drozdova, Mihhail Kõlvart, Andrei Titov, Vadim Belobrovtsev
Alfa: 11. Eesti üldised murekohad 3. Haridussüsteem Eesti Vabariigil siiamaani puudub kindel ja selge haridusstrateegia, mida riik vajab juba rohkem kui 15 aastat. Tulemuseks on näiteks see, et koolid – eriti väiksemad maakoolid – võistlevad teine teisega koolilaste pärast selle asemel, et tõsta hariduse kvaliteeti. Sama puudutab ka ülikoolide vahelist võitlust: praegu on Tartu Ülikool selge riigisoosik, mis on absoluutselt väärpraktika. Samas tekitab palju küsimusi ka venekeelsete õppeasutuste nö reform. 4. Demograafiline olukord Kahjuks on meie riigis tõsised probleemid demograafilises valdkonnas – rahvaarv on kahanemas, siiamaani sünnib meil vähem inimesi kui sureb, lisaks sõidavad inimesed Eestist ära parema tuleviku otsingus. Tuleb leida viise selle protsessi peatamiseks ja demograafilise olukorra parandamiseks. 5. Keskkonnakaitse Kaasaegses maailmas tuleb aina rohkem tähelepanu pöörata keskkonnaprobleemidele, ja Eesti pole siin mingi erand.
Alfa: 12. Ettepanekud valitavatele kogudele 1. Kodakondsuse nullvariant nendele, kes elasid Eestis iseseisvuse taastamise hetkel ja kes ei ole siit siiamaani lahkunud, aga omavad Eesti kodakondsuse asemel kas Venemaa või halli passi. Seda on vaja selleks, et kõik Eestimaa elanikud tunneksid oma kuuluvust sellele riigile. 2. Tasuta eesti keele kursused kõigile soovijatele ja nendele, kes soovivad parandada oma keele oskust 3. Koolireformi ära jätmine, venekeelse koolihariduse säilimine
Alfa: 12. Ettepanekud valitavatele kogudele 4. Eesti keele õpetamise taseme parandamine, soovituslikult selle õpetamine keelekandjate poolt 5. Sotsiaalse integratsiooni projektid alates kooli tasemest 6. Loobumine Põhiseaduse preambulis kuulutatud rahvusriigist, mille tulemusena Eestist saab multikultuurne riik
Alfa: 12. Ettepanekud valitavatele kogudele 7. Seadused ja määrused, valitsuse, parlamendi ja kohalike omavalitsuste dokumendid tuleb ametlikult tõlkida vene keelde. Asjaajamine kohalike omavalitsuste otsuse järgi 8. Ravimite tarbimise juhendid tõlkida vene keelde.
Alfa: 12. Ettepanekud valitavatele kogudele 10. Loobumine punktist, mille järgi presidendiks saab olla ainult “sünnijärgne” Eesti kodanik 11. Keeleinspektsiooni volituste vähendamine ja tulevikus selle asutuse laialisaatmine 12. Enamus noortekeskustest tuleks üle anda jätkusuutlike noorteühenduste juhtimise alla konkursi alusel ja kindlate kriteeriumide alusel
Beeta: 11. Eesti üldised murekohad • katsed kehtestada kakskeelsust • katsed anda okupatsioonikolonistidele pea tingimusteta EV kodakondsus ehk nn nullvariant. • Üldine visiooni puudumine, kuidas viia ellu Põhiseaduse preambula nõuet tagada eesti rahva, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade Eesti riigi toel. • Eestlaste madal iive • Eesti poliitilise eliidi soovimatus tegeleda rahvusriigi ehitamisega põlisrahva huvides, selle asemel on valitsevaks soov meeldida “lääne sõpradele” ja siinsetele hilismigrantidele. See häälestab eestlased riigivõimu vastu. • Töögrupp Beeta: Tarmo “Kojamees” Kruusimäe, Tõnu Kalvet, Ahto Lehtmets, Sten-Hans Vihmar, Henn Põlluaas, Martin Helme, Mart Helme
Beeta: 12. Ettepanekud valitavatele kogudele Mitte hägustada mõisteid ja loobuda valeterminitest a la venekeelne elanikkond, kodakondsuseta isikud jne. Kohalikule omavalitsusele – Tallinna linnavolikogule: • koostada “Totaalkaitse”, s.t. ükskõik millises kriisiolukorras tagada KOVi põhifunktsioonid; tagada elanikkonnale vesi, toit, kütus, elekter ja arstiabi. • tühistada praegune kakskeelsus ja taastada Tallinn eestikeelse linnana Riigikogule • vaadata üle 1938 a. Põhiseadus + tuua sisse VASTUTUS. • kuulutada Eesti seadused Eesti territooriumil taas ülimuslikuks. (nagu 16. XI 1988. a.) • tühistada Eesti põhiseadust rikkuv Eesti-Vene uus piirilepe; • nihutada Eesti merepiir taas nii kaugele kui seadused seda lubavad; • tühistada Euroopa Liidu põhiseadust, hilisema nimega: Lissaboni lepet heakskiitev otsus
Beeta: 12. Ettepanekud valitavatele kogudele Euroopa Parlamendile • lugeda integratsioon Euroopas läbikukkunuks. • panustada Euroopa rahvuste säilimisele. • takistada igati selliseid ettevõtmisi, mis võivad oma loomuvastasuse tõttu tekitada Euroopa Liidu liikmesriikides ägedaid kokkupõrkeid (tüüpnäide: Euroopa Komisjoni kavatsus tuua EL-i-Aafrika partnerlusleppe raames aastaks 2050 EL-i vähemalt 56 miljonit aafriklast, arvestamata seda, et lõviosa aafriklastest ei suuda euroopalikus keskkonnas korralikult kohaneda).
Gamma: Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud • Tuleb lõpetada see, et rahvusteemaga varjatakse teisi teemasid • Liiga palju defineeritakse Eesti poliitika sihiseadeid lähtudes sellest, mis oleks Venemaa vastu • Eestimeelsus” on müüt, demokraatlikus ühiskonnas on palju meelsusi • Töögrupp Gamma: Mikko Lagerspetz,Patrik Göransson, Daniele Monticelli, Kaja Kunnas, Siobhan Kattago
Gamma: Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud • Rohkem huvi ja respekti erinevate inimeste vastu! • Suuremat avatust välismaailma suhtes! (nt AIDSi probleem!)
Omega: 11. Eesti üldised murekohad • vähene sotsiaalne sidusus ühiskonnas • Eesti majanduse küsitav suutlikkus ümber struktureeruda • segregeeritud haridussüsteem, eri rahvusest noored õpivad eraldi ega saagi üksteist tunda. • riigi strateegiasuutlikkus teoorias ja praktikas ebapiisav. • eliidi mõttelaad ühiskonna suunamisel liialt vertikaalne. • Töögrupp Omega: Heiki Lemba, Pille Petersoo, Tiiu Treier, Carmen Kaarus, Sven Kõllamets
Omega: 12. Ettepanekud valitavatele kogudele • Väärtustada sotsiaalset sidusust ühiskonnas, edasine politiseerumine viib lahendustest kaugemale. • Keelekümblusprotsess peab avangardist jõudma normiks, eestivenelased võimalikult palju õppima koos eestlastega. Hariduses vajame rohkem praktilist ja sotsiaalset, vähem teoreetilist lähenemist. • Arendada globaalset eestlust, osalt ka ilma eesti keeleta (Välisministeerium, Eesti Instituut). • Eliidi mõttelaad horisontaalsemaks – väike Eesti ei vaja upsakust ega seisuslikke vahesid, vaid tihedalt lõimunud kodanikuühiskonda. • Eri rahvuste rahulikuks kooseluks panustada uutele ühendavatele väärtustele, mis ei põhine uhkusel oma rahvuse üle – nt sport või majandusedu.