SOOVITUSED PEREARSTIDELE VÄLISPÕHJUSEST TINGITUD SURMADE KORRAL

1. SOOVITUSED PEREARSTIDELE VÄLISPÕHJUSEST TINGITUD SURMADE KORRAL Marika Väli

2. PROBLEEMID • Mida peab perearst tegema, kui ta tuvastab surma fakti? • Milliste juhtumite korral peab perearst teatama politseile? • Millised surmajuhtumid kuuluvad kohtuarstlikule lahangule ja/või ekspertiisi? • Mis on välispõhjus?

3. SURMA FAKTI TUVASTAMINE § 3 Väljaspool haiglat surnud isiku surma fakti tuvastab perearst või kiirabibrigaadi juht

4. PEREARSTI KOHUSTUSED SURMAJUHTUMI KORRAL Mida peab arst tegema, kui tal pole võimalik surma põhjusttuvastada surnu välisvaatluse tulemusena või informatsiooni põhjal, mis tal on inimese viimase haiguse ja ravi kohta või tal puudub informatsioon.

5. PEREARSTI VÕIMALUSED • Saadab surnu saatelehega patoanatoomilisele lahangule. • Teatab surmajuhtumist politseile.

6. PEREARSTI KAART PEAB SISALDAMA JÄRGMIST INFORMATSIOONI • Surnu vaatluse tegemise täpne aeg (kuupäev, aasta, kellaaeg). • Surnu vaatluse kirjeldus (surnu asend, poos, surmajärgsed muutused, muud iseärasused). • Olulisemad eluajal põetud haigused. • Põhjus, miks perearst arstlikku surmateatist ei väljastanud.

7. MILLAL VÕIB PEREARST VÄLJASTADA ARSTLIKU SURMATEATISE? • Kui tal on dokumenteeritud informatsioon eelneva haiguse (haiguste) kohta, mis võib olla surma põhjuseks. • Kui ta on ABSOLUUTSELT KINDEL, et pole tegemist välispõhjusega.

8. MILLAL TEATAB PEREARST POLITSEILE? • Kui surnul ilmnevad kuriteo tunnused või tekib kuriteo kahtlus • Välispõhjusest tingitud surmajuhtumi korral või selle kahtluse korral • Surnut pole võimalik kindlaks teha • Tegemist hiliste surmajärgsete muutustega

9. VÄLISPÕHJUSTEST TINGITUD SURMAD • Füüsikalised tegurid • Mehaanilised (nt kukkumine kõrguselt, kukkumine oma jalalt, liiklusõnnetused – autotrauma, raudteetrauma, mototrauma, terariista vigastused, laskevigastused, vigastused tömbi esemega (rusikate, jalgadega jm) • Kõrge- ja madala temperatuuri toime (nt põlengud, alajahtumine jm) • Mehaaniline lämbus (nt poomine, lämbus oksemasside aspiratsioonist, kägistamine jm) • Uppumine • Elektritrauma (atmosfääri elekter - välk, tehniline elekter

10. VÄLISPÕHJUSTEST TINGITUD SURMAD • Keemilised tegurid • Mürgistused (nt alkohol, narkootilised ained, vingugaas, ravimid jm). • Põletused keemiliste ainetega • Bioloogilised tegurid • Infektsioonid • Toksilised ained • Kombineeritud tegurid • Mehaaniline ja temperatuuri toime (nt alajahtumine) • Mehaaniline ja keemiline (nt liiklusõnnetus ja keemiline toime)

12. VÄLISPÕHJUTEST TINGITUD SURMAD • Rünne/tapmine • Enesetapp (poomine, mürgitamine, uputamine, hüppamine kõrguselt, terariista vigastused jm). KES OTSUSTAB, ET TEGEMIST ON ENESETAPUGA? • Õnnetusjuhtumid (kukkumine, liiklusõnnetused, mürgistused, uppumine jm) KES OTSUSTAB, ET SURMAPÕHJUS HAIGUS, AGA MITTE MÜRGISTUS/MÜRGITAMINE?

13. MÕNED NÄITED • Liiklusõnnetus (auto sõidab teelt välja). PEREARST VÄLJASTAB SURMATEATISE • Alkoholimürgistus PEREARST KIRJUTAB SURMA PÕHJUSEKS ALKOHOLI MÜRGISTUS. • Uppumine PEREARST VÄLJASTAB SURMATEATISE

14. Sekundaarsed surmajärgsed muutused PEREARST EI SAA SURMATEATIST VÄLJASTADA JA PATOANATOOM SELLIST LAHANGUT EI TEE.

15. TÄNAN TÄHELEPANU EEST