Soovitused PP kasutamiseks

1. Soovitused PP kasutamiseks • Algul kasutada PP tv (Avita 2008 lk 20) mõttekaardi ning taime/vetika võrdluse täitmiseks • Mõttekaart: vetikad – ehitus jaotumine rakkude hulga järgi kasvukohad paljunemine rühmad + näited PP põhjal võiks lisada – tähtsus looduses/inimese elus • Edasi saab õppida vastavalt peatükkidele • Vetikate tähtsus - vt ka DVD Läänemeri

3. VETIKATE MITMEKESISUS Kaisa- Helena Luht Tallinna Inglise Kolledž

4. VETIKAD Lihtsamaid taimeriigi/protistide esindajaid Maailmas on neid u 30 000 liigi Elavad kõikides veekogudes niisketes paikades kuival maal mulla pindmistel kihtidel puutüvedel, kividel, jääkaru karvades Esmaseorgaaniliseainetootjad ~90 % atmosfäärihapnikust Sümbioosis paljude organismidega Toiduks paljudele mereloomadele vee looduslik isepuhastumine

5. Võivad olla ühe- või hulkraksed, mikroskoopilised või makroskoopilised Neil puuduvad koed ja organid –lehed, juured, varred. Sellist keha nimetataksetalluseks Fotosünteesivad kloroplastidega, mis võivad olla väga erineva kuju, suuruse ja värvusega. Miks ei kuulu vetikad taimede hulka?

6. Punavetikad Teadaumbes 4000 liiki Elavadmeres vetikatest kõige sügavamal Enamushulkraksed Sugulinepaljunemine Vajavad väga nõrka valgust Meres olulised orgaanilise aine tootjad

7. Pruunvetikad, ~ 1500-2000 liiki; Hulkraksed makrovetikad Meredes, kinnitatud põhjale Moodustavad tihnikuid

8. Rohevetikad sh. Mändvetikad U 7000 liiki On: üherakulised, niitjad, makroskoopilised Elupaigaks meri, magevesi, maismaa Arvatavalt maismaataimede eellased

9. Koppvetikas • Koppvetikad on üherakulised mageveeasukad. • Rohelise värvuse annab kopakujuline kloroplast rakukesta lähedal • Raku ees on 2 viburit ja punane silmtäpp • Kellega sarnaneb?

10. Klorella • Klorella on üherakuline rohevetikas, • võib elada väga erinevates kasvupaikades nii veekogudes kui ka maismaal, võib kohata puude mahlaniredes • Soodsas kohas kasvavad klorellarakud väga kiiresti ja võivad ka ohtralt vegetatiivselt või eostegapaljuneda.

11. Pleurokokk • Pleurokokk on üherakuline rohevetikas • Pleurokokke päris vees ei kohtagi, nad on kohastunud eluks õhu käes.Seetõttu on neil paks tselluloosist kest • Nii leidub neid puudel, kivimüüridel, niisketel vundamentidel ja mujal, kus on piisavalt õhku, niiskust ja valgust. • Pleurokokk paljuneb pooldumise teel

12. Keermikvetikas Keermikvetikas on hulkrakne, vabalt hõljuv rohevetikas Olenevalt liigist võivad keermikvetika rakud olla väga erineva läbimõõduga Keermikvetika nimi ei tulene aga raku, vaid raku sees oleva rohelise kloroplasti kujust Keermikvetikad on omapärased indikaatororganismid, mille abil saab õhurõhku määrata ja ilma ennustada

13. Keermikvetikas – mis on raku sees ja roheline?

14. Vesijuus • Vesijuus on hulkrakne niitjas rohevetikas • Ühe niidi läbimõõt on alla 0,05 mm - mikroskoopiline • Kinnitub hulgana veealustele esemetele • Ta võib paljuneda nii vegetatiivselt kui ka suguliselt. • Selle vetika abil saab hinnata ka veekogu puhtust. Kui veekogus on toitaineid palju, siis vesijuus seal ei kasva

15. Põisadru • Põisadru on pruunvetikas ja seega ka pruuni värvi • Väga iseloomulikuks tunnuseks on adrutvees püsti hoidvad põied • Põisadru on Eesti kõige suurem vetikas – kuni 75 cm! • Rannarahva paeklibustel põldudel on põisadru heaks väetiseks

16. Teisi vetikaid

18. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus

19. Meeldetuletuseks vetikaid on üle 30000 liigi (sh rohe-, puna-, pruunvetikad) kõigerohkemrohevetikaid arvatakse, et ürgsetestrohevetikatestpõlvnevadteisedtaimed tallus üherakulisedjahulkraksed moodutavad kolooniaid võivad elada nii vees kui maismaal Klorella

20. Vetikate tähtsus looduses esmase orgaanilise aine tootjad neistalgabenamik veekogudetoiduahelaid

21. Vetikate tähtsus looduses Eritavad elukeskkonda hapnikku (90 % atmosfäärihapnikust) 500-600 miljonitatagasivarustasidMaaatmosfäärihapnikuga, luuessobilikukeskkonnapaljudehilisemateorganismidejaoks sümbioos nt.samblik=seen+rohevetikas Nt. kooselu korallidega samblik

22. Vetikate tähtsus looduses • Paljud vetikaliigid moodustavad õitsenguid: sel juhul on ühes veepiisas rohkem kui 2000 väikest vetikarakku. Vesi värvub roheliseks, pruuniks, sinakaks või punakaks olenevalt vetikaliigist. Osa õitsengutest on ohtlikud, vahel lausa mürgised ja see mõjutab teiste mereorganismide elu. • veeõitseng (N, P küllus ->vetikate paljunemine->; hapnikupuudus, mürkide eraldumine->organismid surevad -> bakterid paljunevad->kiirenebmudasettimine) • ränivetikatest võimsad kivimite lademed (CaCO3)

23. Vetikate tähtsus inimese elus punavetikaliikidest saadakse agarit, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja ka maiustuste (marmelaadi ja sefiiri) valmistamisel Idamaades toiduks orgaaniline väetis Agar agar

24. kilpnäärme raviks(suur joodisisaldus) • aitavad vältida südamehaigusi(võib muuta hormoonide tasakaalu, vähendada puhitusi ja vedelikupeetust, alandada vere kolesteroolisisaldust) • puhastavad seedetrakti • tasakaalustavad suhkrusisaldust (Kombu) • vitamiin B12, mida organism kasutab punaste vereliblede tootmiseks

25. Vaata ka • http://bio.edu.ee/taimed • http://www.bgsu.edu/deartments/biology/facilities/algae/html/P_and_G_ESF.html • http://www.whoi.edu/page.do?pid=12467 • http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/eliot/et_EE/2509/ • http://www.fimr.fi/fi/palvelut/levatiedotus/fi_FI/levakuvat/ • http://www.whoi.edu/redtide/