LÕK ÕPPEVARA KOOSTAMINE

1. LÕK ÕPPEVARA KOOSTAMINE ANA KONTOR 20. 03. 2009

2. Õppevara koostamise eeldused Põhihariduse lihtsustatud õppekava/ainekava tundmine • LÕK üldosa • Ainekava vastava kooliastme üldosa • Õppesisu - võrdlevalt eelmine, järgmine klass • Õpitulemused - võrdlevalt eelmise klassiga • Teiste ainete raskusastme põhimõtted (eesti keel, matemaatika)

3. OLULISED KÜSIMUSED Mida õpetan? - AINEKAVA Kellele õpetan? LÕK-lapse vanus, kogemused, kognitiivsed eeldused Kuidas õpetan? • näitlikustamine, • materjali esitamine raskusastme kaupa, • teksti struktureeritus, • sõnastamine lähtuvalt LÕK-lapsest, eesti keele ainekavast .

6. ÕPPEMATERJALI VORMISTUS • PILT NB! Küsimused/korraldused, mis suunavad pilti vaatama Eesmärk: • huvi äratamine teema/allteema vastu, • teksti sisu mõistmise toetamine.

7. 2. TEKST TEKSTI KEERUKUSE OLEMUS • Pikad sõnad. • Tundmatud sõnad. • Abstraktsed sõnad ja väljendid. • Terminite rohkus. • Keerulised grammatilised vormid. • Struktuuri keerukus.

8. TEKST • Struktureeritus - optimaalne liigendatus allteemadeks • Alapealkirjad • Sarnased teemad/allteemad sama struktuuriga • Teksti selgus ja sidusus – teabe konkreetsus, loogiline järjestus NB! Hoiduda mõttelünkadest, esitada kujutluspildi täpsustamiseks küsimusi/korraldusi

9. TEKST • Sõnastamine - sõnade pikkus, sõnavara tuttavus, mõistetavus, liitsõnade ja tuletiste kasutamine, sõnade konkreetsus/abstraktsus, üldistusaste, • Eelistada LÕK-lapse töömälu mahule vastava pikkusega lihtlauset, lausekonstruktsioonid vastavuses klassi eesti keele ainekavaga • Kirja suurus ja šrift, reavahe LÕK-i nõuetest lähtuv

10. 3. ÕPPEÜLESANDED • Töökorraldus – eesmärk Sõnastus – tegevust käivitavSeotus taotletava õpitulemusega - vastus tekstist leitav või teksti põhjal tuletatav

11. 4. ÜLDISTAMINE • Võrdlemine – ühised jooned (üldnimetus), erinevus • Vajalikkus/kasulikkus • jne 5. KOKKUVÕTE Jäta meelde!

12. NÄITED Töökorraldus • Vaata ringi ja mõtle, mis su ümber on looduslik ja mis on inimese töö tulemusena saadud.

13. Vaata ringi ja mõtle, mis su ümber on looduslik ja mis on inimese töö tulemusena saadud. 1. Vaata enda ümber. 2. Nimeta looduslikke esemeid. 3. Nimeta inimese valmistatud esemeid. ----------------------------------------------------- • Mõtle ja nimeta veel looduslikke esemeid. • Mõtle ja nimeta veel inimese valmistatud esemeid.

14. Vaata joonist ja loe õpiku teksti ning jutusta, millised muutused toimusid tänapäeva inimese eellastega nende arengu jooksul.

15. Vaata joonist ja loe õpiku teksti ning jutusta, millised muutused toimusid tänapäeva inimese eellastega nende arengu jooksul. 1. Vaata joonist – näita inimese eellase pilti/näita tänapäeva inimese pilti. 2. Loe ja leia vastused küsimustele: • Missuguseks muutus inimese keha asend? • Missuguseks muutus inimese aju? • Mis näitab, et inimesel on kõrgelt arenenud mõtlemisvõime? • ……….. 3. Leia laused tekstist. Täida tabel. Inimese eellaneTänapäeva inimene Liikumine Peaaju suurus Mõtlemine Õppimisvõime 4. Kirjelda inimese eellast/tänapäeva inimest. 5. Millise arengu on läbi teinud tänapäeva inimene?

16. Üherakulised elusolendid Ühest rakust koosnevad elusolendid Rakud on väga väikesed. Mõned elusolendid on ka väga väikesed. Nende keha koosneb ainult ühest rakust. Vaata joonist 6.5. Amööb, kingloom, silmviburlane, ränivetikas on ühest rakust koosnevad elusolendid. Neid nimetatakse üherakulisteks. Üherakulisi näeme ainult mikroskoobi abil. Üherakulised erinevad üksteisest oma kuju ja suuruse poolest. Vasta küsimustele: 1. Mitmest rakust koosneb üherakulise keha? 2. Kuidas nimetatakse veel ühest rakust koosnevaid elusolendeid? 3. Nimeta kõige suurem üherakuline. 4. Nimeta kõige väiksem üherakuline.

17. Üherakuliste elukohad. Üherakulised võivad elada vees. Neid leidub tiikides ja järvedes, kraavides ja jõgedes, samuti meres. Üherakulisi elab ka mullas või suuremate elusolendite sees. • Kus võivad üherakulised elada? • Nimeta veekogusid.

18. Bakterid Bakterid on üherakulised. Bakterid on kõige väiksemad üherakulised elusolendid. Vaata joonist 6.6. Missuguse kujuga on baktereid? Neid on pulga, palli, nuia, koma, kruvi või vorstikese kujuga. Osa baktereid elab vees. Vees liiguvad nad edasi viburi abil. Mõnel bakteril on isegi mitu viburit. Vaata joonisel 6.6 bakterite vibureid. • Milleks on bakteritel viburid? • Joonista eri kujuga baktereid.

19. Bakterite tähtsus Looduses on bakteritel täita väga tähtis roll. Bakterite tegevus võib olla kasulik või kahjulik. Kasulikud bakterid: • lagundavad taimede mahalangenud lehti ja oksi. • lagundavad loomade väljaheiteid ja surnud loomi. • muudavad kahjutuks mürgiseid aineid. • aitavad toitu seedida. Sel juhul elavad nad elusolendite sees. Näiteks elab palju baktereid lehmade ja lammaste sooltes. Lehmad ja lambad söövad rohtu ja heina. Bakterid aitavad neil seda seedida.

20. Kahjulikud bakterid võivad põhjustada: • haigusi - kopsupõletik, tuberkuloos, keskkõrvapõletik, sarlakid; • haava mädanemist; • vistrike teket. Vaata joonist 6.5. Soolekepike on bakter, mis põhjustab haigusi. Vasta küsimustele: • Mis kasu on bakteritest? • Mida põhjustavad kahjulikud bakterid.

21. EDU JA INDU ÕPPEVARA KOOSTAMISEKS!