160 likes | 458 Views
Ajalugu. 1999 sept.- 31.dets. 2001 “Toetatud töökohtade loomine puuetega noortele Eestis” Alates 01.01.2002 “Toetatud töökohad puuetega inimestele Hiiu maakonnas”. Eesmärgid:. riigi, erasektori ja kolmanda sektori koostöös edendada puuetega inimeste integratsiooni tööturule Hiiumaal
E N D
Ajalugu 1999 sept.- 31.dets. 2001 “Toetatud töökohtade loomine puuetega noortele Eestis” Alates 01.01.2002 “Toetatud töökohad puuetega inimestele Hiiu maakonnas”
Eesmärgid: • riigi, erasektori ja kolmanda sektori koostöös edendada puuetega inimeste integratsiooni tööturule Hiiumaal • jätkuvalt koguda ja arendada era-, kolmanda- ja riigisektori koostöökogemusi puuetega inimeste sotsiaalse tõrjutuse leevendamisel ja nende sotsialiseerumisele kaasaaitamisel • muuta ühiskonna negatiivset suhtumist puuetega inimestesse, näidates, et vajalike tingimuste olemasolul on nad võimelised töötama ja osalema sotsiaalses suhtlemises võrdselt teiste ühiskonnaliikmetega
Tööandjad: • riigiasutus - Tohvri Hooldekodu • erasektor - OÜ Goldstyle, Hiiu Vill, AS Dagotar • munitsipaal - Kärdla LV, Kõrgessaare VV, Pühalepa VV TÖÖTAJA OOTEL 4 erasektori esindajat: hotell, puidutöötlemisettevõte, plastiettevõte, sigala
Inimesed: • tööl (15.10.2002) - 16+1 • tööootel - 7 • lahkunud - 7, neist: omal soovil - 1, õppima - 1, töö iseloom ei sobinud - 2, arst ei lubanud - 1, teise mk tööle ja elama asumine - 1, korduvad töödistsipliini rikkumised - 1, suri - 1 • puude liigid - füüsiline puue, meelepuue, enamus psühhiaatrilised, mõned vaimud
Ametikohad: • abitöölised • kuduja • kalatöötlejad • koristaja • perenaine
Koormus: • 40 tundi nädalas - 3 • osaline tööaeg (20) - 12+1 • tükitöö - 1
Organisatsiooni areng: • “ümarlaud” • nõukoda • III sektori suurem kaasamine • sõprussuhted välismaal
Sisulised muutused: • sotsiaalse aktiivsuse tõus • vastutuse tõus • koostöö suurenemine, meeskonnaks arenemine
Juhtimine: • katusorganisatsioon Hiiu Maavalitsus • projekti nõukogu / 1 x kvartalis • “ümarlauad” /1 x kvartalis • töökoosolekud vastavalt vajadusele- III sektori esindaja, projekti koordinaator, konsultandid (2)/ vähemalt 1 kord kuus
Maksumus: 2000- 528 637 krooni 2001- 319 656 krooni 2002 jaan.-juuni 110 223.65 + III sektori kulu planeeritud 295 802 krooni
Finantseerijad: 2000 VV Omandireformi Reservfond *+ Taani Välisministeerium** 2001 * + ** + sotsiaalministeerium*** 2002 * + *** + KOV + Hiiumaa PIK + Hiiumaa Tööhõiveamet
Probleemid: • Puuetega inimestel - perede motivatsioon, eufooria, rutiin, enesekindlus liiga kõrge • Tööandjatel - rühmatöödest on välja tulnud, et vajavad moraalset (ei oska täpselt formuleerida) ja rahalist (tööturutoetus) toetamist • Meeskonnal - suhted III sektoriga, tööülesanded
Tulevikunägemus Hiiumaal: • Omavalitsused ja projekti meeskond on seisukohal, et tegevus on jätkuvalt vajalik. • Projekti konsultantide töö- ja teadmistepagas vajab jätkuvat kasutamist. • Loodud organisatsiooni ei tohi lammutada. • Peab olema ülemaakonnaline lähenemine. • Omavalitsused teenust ostma ei ole võimelised, kuna maksumus liiga kõrge. • Katusorganisatsioon TÖÖHÕIVEAMET Seega tuleb nentida, et tulevik on tume, kuid mitte lootusetu. Teeme tööd selle nimel, et leida minimaalseimadki võimalused edasiseks tegutsemiseks.
Kuidas edasi Eestis: • 2000 (aprill) rahvusvaheline konverents • 2000 (juuni) Ida- Virumaa puuetega inimeste esindajad Hiiumaal • 2001 projektid Ida - Virumaal (Sillamäe), Jõgevamaal, Põlvamaal, Valgamaal ja Tallinnas • 2001 (november) sotsiaalministeerium, Jõgeva, Põlva ja Tallinna projektid Hiiumaa tegevusega tutvumas • 2002 (suvi) Jõgeva tööandjad kohtumas Hiiumaa tööandjatega, Valga, Võru ja Valka sotsiaaltöötajad ning projektitöötajad Hiiumaal seminaril • 2002 (juuli) Eesti Puuetega Inimeste Kodade juhid Hiiumaal
Kuidas edasi Eestis: • 8.-10. oktoober - sotsiaalministeerium ühisseminar koos Hiiumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Valgamaa ning Tallinna projektidega.
Kuidas edasi Eestis: • Puuetega inimesed, kui neile on loodud vastavad tingimused on võimelised töötama ja osalema sotsiaalsetes suhetes samaväärselt tervete inimestega. • Eraettevõtted, riiklikud asutused ja mittetulundusühingud võivad koostöös luua toetatud töökohti puuetega inimestele, vähendades seeläbi nende sotsiaalset tõrjutust.