150 likes | 517 Views
AJALUGU. Iirys Kalde ja Rika-Johanna Uusen Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 8.B klass. Sisukord. Baltikum pärast Põhjasõda Balti erikord Eesti talurahvas Vene võimu esimesel sajandil Vaimuelu pärast Põhjasõda Vennastekoguduste liikumine Valgustusajastu Baltikumis
E N D
AJALUGU Iirys Kalde ja Rika-JohannaUusen Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 8.B klass
Sisukord • Baltikum pärast Põhjasõda • Balti erikord • Eesti talurahvas Vene võimu esimesel sajandil • Vaimuelu pärast Põhjasõda • Vennastekoguduste liikumine • Valgustusajastu Baltikumis • Poliitilised olud Baltikumis 18.sajandi lõpul
Eesti 18. sajandil Põhjasõda tõi kaasa Eesti ala koletu laastamise.
Baltikum pärast Põhjasõda • Rohkem kui otsene sõjategevus tappis inimesi koos sõjaga kaasa tulnud katk. • Aastaid harimata jäänud põllud olid söötis, koduloomad hävinud. • Paljud väiksemad linnad olid inimtühjad. • Viletsas seisukorras olid peale sõda ka mõisad.
Balti erikord • Vene võimu kehtestamine varasemat valitsemiskorraldust oluliselt ei muutnud. • Nagu ka Rootsi ajal, jagunes Vene võimu alla läinud ala Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks, eesotsas kuberneriga. • Rootsi ajal riigistatud mõisad anti nüüd endistele omanikele tagasi. • Linnaelanike enamiku moodustasid sakslased ja eestlased.
Eesti talurahvas Vene võimu esimesel sajandil • Eesti mõisnike võim suurenes. • Katarina II sekkumine sundis Liivimaa rüütelkonda asuma talupoegade olukorra kergendamisele.
Vaimuelu pärast Põhjasõda • Eestimaa ja Liivimaa liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuurielu. • Suhted Saksamaaga tihenesid. • Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luterliku kiriku hooleks. • Tänu Saksamaalt saabunud kirikuõpetajate hoolele, suudeti kiriku madalseisust kiiresti üle saada. • 1739. aastal ilmus esimene eestikeelse piibli täielik tõlge (Anton-Thor Helle).
Esimene eestikeelne piibel Anton-Thor Helle tõlgitud Eesti esimene piibel.
Vennastekoguduste liikumine • Liikumine, mis propageeris sotsiaalset võrdsust ja ühtekuuluvustunnet, levis talurahva hulgas kiiresti. • Sellel oli nii häid kui ka varjukülgi. • Vähenesid vargused, ei käidud enam kõrtsis, töötati usinamalt. • Teiselt poolt tõi liikumine kaasa usulise fanatismi. Loobuti ehete kandmisest, kirevaist rahvarõivaist, igasugused maised lõbustused kuulutati patuks.
Valgustusajastu Baltikumis • Kirikuõpetajad hakkasid oma jutlustesse põimima nõuandeid ja kasulikke teadmisi. • Populaarseks said kalendrid. • Eesti ala valgustajatest oli nimekamaid August Wilhelm Hupel, kes kirjutas mitukümmend raamatut, hakkas välja andma ka talurahvale mõeldud eestikeelset ajalehte.
Üks Saksamaa kuulsamaid valgustajaid Johann Gottfried Herderi üheks teeneks oli huvi äratamine siinse rahvaluule vastu. • Just tema vahendusel jõudsid Eesti rahvalaulud esimest korda Euroopa lugejani.
Poliitilised olud Baltikumis 18. sajandi lõpul • Keisrinna Katariina II valitsusaeg tõi Baltikumi poliitilistesse oludesse muutusi. • Uus valitseja taotles impeeriumi piirimaade seniste eriõiguste kaotamist ning riigi kõigi alade allutamist ühesugusele piiramatule keisrivõimule. • Ajalookirjanduses on see ajajärk saanud nimeks asehaldusaeg. • Vältimaks pingete liigset teravnemist riigivõimu ja balti aadli vahel, taastas uus valitseja – keiser Paul – endise valitsemiskorralduse.
Kasutatud allikad • http://www.google.ee/ • http://www.wikipedia.org/ • „Uusaeg“ õpik 8. klassile I osa 2003