100 likes | 348 Views
Majutusettevõtete ajalugu Euroopas. Majutusteenuse alused. Euroopa hotellimajanduse areng jaguneb nelja suurde perioodi: Kristuse-eelne ja vanaaeg Keskaeg Uusaeg Teise maailmasõjajärgne aeg.
E N D
Majutusettevõtete ajalugu Euroopas Majutusteenuse alused
Euroopa hotellimajanduse areng jaguneb nelja suurde perioodi: • Kristuse-eelne ja vanaaeg • Keskaeg • Uusaeg • Teise maailmasõjajärgne aeg.
Kristuse –eelset aegaiseloomustab tasuta külalislahkus, mis oli tingitud austusest ja kultusest, teisalt kommetest, käitumisest. Külalislahkus ilmnes tasuta kaitses, peavarjus ja toidus. Eristusid kaks tegevusala: • kõrtsimajandus-tegeled ainult toitlustamisega • külalistemajandus- tegeles nii majutuse kui toitlustamisega
Roomlaste külalislahkus oli mitmekülgsem: linnades olid kõrtsid, restoranid, võõrastemajad. Kolmandal aastasajal seati Roomas sisse • võõraste registreerimiskohustus ja • võõrustaja ( peremehe, kõrtsmiku) range vastutus külalise kaasatoodud asjade eest Roomas: • tallid e. sissesõiduhoovid, rajati maanteede äärde ja linnadesse • postijaamad tekkisid riigiposti liikumisteede äärde, hobuste vahetamiseks ja puhkamiseks • tavern e. kõrts
Keskajaloli kirikul suur osa külaliste majutamisel • Kloostrite juurde tekkisid majutuspaigad- hospiitsid. Hospiitsid on lihtsalt sisustatud majutuskohad, mida pidasid ülal mungad või religioonsed ühendused. Vana-Rooma impeeriumi kodanikele olid tuntud oma headuses Alpid ( värske õhk, looduse ilu, kuuma- ja terviseveeallikad), siis rajati hospiitse ka Alpidesse. Läbisõitjaid teenindasid mungad, külalistel oli võimalik osaleda ka religioossetel üritustestel. Need öömajad olid heategevusliku funksiooniga.
13. saj. tekkisid Kesk –Euroopas võõrastemajad ja trahterid • Võõraste rändurite majutus arenes kaubanduse arenemisega, kaubanduskeskuste kujunemisega .Trahter oli koht , kus sai süüa ja öömaja. • Turisminduses nimet.13. -15. sajandit rändkäsitööliste ajastuks – muutus tasuliseks • Edasist arengut seostatakse saksa linnade kiire arenguga Ööbimiskohad kohandusid kiiresti rändajate nõuete ja rahakotiga, tekkisid erineva tasemaga öömajad
17. sajandi PRANTSUSMAALT pärineb sõna HOTELL. • Oma võõrustajarolli eriliseks toonitamiseks nimetasid lossiomanikud oma mõisad hotelliks. • Keskaja kohta on öeldud järgmist: niikaua kuni reisiti postitõldades, arenes hotellindus aeglaselt. 18. saj alul majutati teeäärsetes kõrtsides ja eramajades, kus majapidamises leidus üks kord nädalas vahetatavate õlgedega voodi. Reisijate nõudmised arenesid ja ja otsiti koht, kus oli parem söök, puhtamad tingimused. Sealt sai alguse tänapäevane hotellimajandus.
Uusajalpõhjustas tehnika areng ( aurumasin, vedur) murrangu ka reisiliikluses. • Raudtee ehitamisega muutus reisimine lihtsamaks. • 1830 aastatel algas hotellinduse kujunemine • Kujunesid majandus ja kultuurikeskused: London, Pariis, Berliin, Viin. • Viini rajati 1873 praegugi tuntud hotellid Hotel Bristol, Hotel Imperial, Grandhotel • 1880-1913 tähendas hotellinduse õitseaega. Tekkisid sellised nimed Adlon (Berliin), Sacher(Viin,) Ritz.
Cesar Ritz on omamoodi fenomen Euroopa hotellinduses: sündis šveitsis, töötas veinikeldris; siirdus Pariisi- oli kelner, hiljem peakokk, hotelli administraator;. • Ritzi edu põhjustasid uuendused. • 1886 ostis ta 17. saj ehitatud maja, lasi panna sisse elektri, ehitas vanniga numbritoad ja 1889 avas hotelli nimega Ritz . Iga külastaja kohta oli 3 töötajat. • Ritzil tekkis esmakordselt hotelliketi mõte.
Teise maailmasõja järgne aeg • Nüüdisaegne hotellindus on mitmekesine, iseloomulik eri tüüpi majutusettevõtete areng ( motellid, lennujaamahotellid, puhkekülad). • Massiline hotellide ehitus toimus 1960-1970, lennunduse areng vallandas hotellibuumi