1 / 17

UML ja lihtne metoodika selle kasutamiseks Andres Järviste

Oleg Mürk (2003 sügis): http://www.cs.ut.ee/~kiho/TVTkonspekt/OMyrk_UML.pdf http://www.cs.ut.ee/~olegm/teach/uml/. UML ja lihtne metoodika selle kasutamiseks Andres Järviste. Mudel ja modelleerimiskeel Mudel on lahendatava probleemi kirjeldus.

fionan
Download Presentation

UML ja lihtne metoodika selle kasutamiseks Andres Järviste

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Oleg Mürk (2003 sügis): http://www.cs.ut.ee/~kiho/TVTkonspekt/OMyrk_UML.pdf http://www.cs.ut.ee/~olegm/teach/uml/ UML ja lihtne metoodika selle kasutamiseksAndres Järviste Mudel ja modelleerimiskeel Mudel on lahendatava probleemi kirjeldus. Kasutada võib teksti, graafilisi kujutisi, teisi kokkulepitud esitusvahendeid Modelleerimiskeel on mudelite kirjeldamise keel UML on standardsete mudelite hulk, mida kasutatakse OO projekti disainimiseks UML ei kirjelda nende mudelite realiseerimise viise www.hot.ee/andresja/uml.htm 2.2. UML

  2. UML-i eesmärgid • UML-i eesmärgid • Luua meetodid, mille abil oleks võimalik siduda ideid, kontseptsioone, üldisi disainimeetodeid OO koodi loomisega. • Luua mudel, mis oleks arusaadav nii inimestele, aga ka arvutitele. Arvuti peab olema võimeline genereerima mudelist automaatselt programmikoodi. • See saavutatakse rea mudelitega. Erinevad mudelid annavad esitavad erinevaid vaateid vaadeldavale projektile. • Mudelite vahel on loogiline järgnevus 2.2. UML

  3. UML Diagrammid Programmi funktsionaalsete omaduste kujutamiseks Kasutuslood, kasutuslugude skeemid (Use Cases, Use Case diagrams) Programmi staatilise struktuuri kujutamiseks Klassmudel (Class model) Programmi dünaamika kirjeldamine Järgnevusskeemid, koostööskeemid (Sequence, Collaboration) Olekuskeemid (State) Tegevusskeemid (Activity) 2.2. UML

  4. Kasutuslood • Enne projekti disainimist on vaja selgitada, millega loodav programmtegelema hakkab • Kõige parem meetod selleks: tulevaste kasutajate intervjueerimine • Tavaliselt leidub erinevaid tüüpe kasutajaid – tegutsejad (actors) • Tegutsejad ei ole konkreetsed inimesed vaid erinevat tüüpi kasutajateklassid. • Kasutuslugusid on võimalik koostatakse kahest vaatepunktist: • Lähtudes kasutajavajadustest • Lähtudes loodava süsteemi poolt sooritatavatest tegevustest. • Need võivad kattuda. 2.2. UML

  5. Kasutuslood KASUTUSLUGU:UUE KLIENDI LOOMINE Ülevaade Kasutusloo ülesandeks on luua uus kasutaja Põhitegutseja (Primary Actor) Müügiesindaja Teised tegutsejad Puuduvad Lähtetingimus Tegutseja soovib luua uut kasutajat Lõpptingimus Tegutseja poolt soovitud tegevus on sooritatud või katkestatud Mõõdetav tulemus Klient on süsteemi lisatud Sündmuste kulg Tegutseja sisestab Klienti kirjeldava info (Nimi, Aadress, jne) Alternatiivne sündmuste kulg, Uses, Extends 2.2. UML

  6. Uue kasutaja lisamine Kasutaja andmete muutmine Müügiesindaja Tellimuse koostamine Kasutuslugude skeem Kasutuslugude skeem on staatiline vaade kasutuslugude jategutsejate vaheliste seoste kujutamiseks 2.2. UML

  7. Kasutuslugude diagramm Kasutuslugude diagrammi näide 2.2. UML

  8. Klassi nimi + Public tüüpi muutuja nimi # Frend tüüpi muutuja nimi - Private tüüpi muutuja nimi + Public tüüpi meetodi nimi # Frend tüüpi meetodi nimi - Private tüüpi meetodi nimi Klassiskeem Assotsiatsioon Omab Tellimus Tellimuse rida 1 1...* Agregatsioon Tellimuse rida Omab 1 1...* Tellimus 1 0...1 Klient Väljastatakse Klassiskeem on klasside ja nendevaheliste staatiliste seoste kirjeldus 2.2. UML

  9. Klassidiagramm 2.2. UML

  10. Näitab, millised olekud võivad objektil olla ja kuidas sündmused neid aja jooksul mõjutavad Oleku nimi Oleku nimi muutuja:tüüp = algväärtus sündmus(argumendid)[tingimus]/tegevus entry/tegevus do/toiming exit/tegevus sündmus/toiming(parameetrid) Olekuskeem Kasutatakse objektide elutsüklite kirjeldamiseks Üks klass, üks olekudiagramm 2.2. UML

  11. Olekuskeem 2.2. UML

  12. Jada- ehk järgnevusskeem I Objekt loo II Objekt teade endalesuunamine tagasi kustuta Kirjeldab, kuidas objektid omavahel suhtlevad. Vaadeldakse ajas, kuidas objektide vahel saadetakse ja võetakse vastu teateid 2.2. UML

  13. Jada- ehk järgnevusskeem 2.2. UML

  14. Koostööskeem objekti nimi:klass 1: lihtne teade() 1.1*: korduv teade() 1.2: [tingimus] teade() rolli nimi :klass objekti nimi rolli nimi Koostööskeem vaatleb nii objektidevahelisi staatilisi seoseid (links) kui ka nendevahelist suhtlemist (interaction) 2.2. UML

  15. Ekraanile teade “Printimine” Ekraanile teade “Ketas täis” Kustuta teade Tegevusskeem [ketas täis] Kliendid.PrindiKliendid() [piisavalt kettaruumi] ^Printer.Print(fail) Postscripti faili loomine Tegevusskeem kirjeldab protsesse ja nende tulemusi 2.2. UML

  16. Tegevusskeem 2.2. UML

  17. Kasutuslugude tähtsus Eelanalüüs –Tegutsejate määratlemine, nende vajaduste kirjeldamine Analüüs – Intervjuud kasutajatega, kasutuslugude valmistamine nende alusel, kasutuslugude kooskõlastamine kasutajatega Disain – Kasutuslugudes kirjeldatud funktsionaalsete omaduste disainimine Kodeerimine – Iga iteratsiooni käigus valmib määratud arvu kasutuslugudega realiseeritud funktsioonid Testimine – Kasutuslugudes kirjeldatud funktsionaalsus on aluseks süsteemi aktsepteerimisel 2.2. UML

More Related