“Väikesed keeled” ja nende õpetamine – probleemid ja lahendused saksa keele näitel

1. “Väikesed keeled” ja nende õpetamine – probleemid ja lahendused saksa keele näitel Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu ümarlaud 3. detsembril 2011 Signe Ilmjärv ESÕSi juhatuse esimees

2. Võõrkeeled Eestis

3. Õpilaste jaotus keelevalikute alusel 2009/2010

4. Muutused keelte valikutes aastatel 1990-2010

5. Saksa keele õppijate arv

6. Mis on tinginud sellise muutuse? • Õpilaste arvu vähenemine • Inglise keele pealetung kõigis eluvaldkondades • Vene keel on madalseisust välja tulnud • Koolides ei avata rahapuudusel keelerühmi • Raskused elukoha/kooli vahetamisel • Õpetajaskonna vananemine ja pensionile jäämine • Surve mitme keele diplomiga õpetajatele, õpetada eelkõige inglise(vene) keelt

7. Võõrkeelte strateegia ja reaalsus • Keelte õppimise vaba valiku võimalus on muutnud õpitavate keelte proportsioone inglise keele kasuks, mistõttu vaatamata Eesti kuulumisele Euroopa Liitu ei ole meil piisavalt Euroopa Liidu teiste enim kõneldavate keelte oskajaid. Muret teeb saksa keelt esimese võõrkeelena õppijate arvu langus. Kolmanda või neljanda võõrkeelena õppimine ei taga heade ja väga heade saksa keele oskajate olemasolu tuleviku Eesti jaoks. Arvestades eesti ja saksa keelt kõnelevate maade tihedat koostööd erinevates valdkondades nii nüüdisajal kui ka ajalooliselt kujunenud kirjandus- ja kultuuriloo traditsioone, on vaja motiveerida saksa keele õppimist ja õpetamist esimese ja teise võõrkeelena. • esimese võõrkeelena õpitakse rohkem saksa, prantsuse, vene ja muid võõrkeeli; • keeleõppes ja keelepraktikas kasutatakse rohkem veebipõhiseid rakendusi;

8. Eesti võõrkeelte strateegia 2009 – 2015RAKENDUSKAVA 2009 - 2011 • esimese võõrkeelena õpitakse rohkem saksa, prantsuse, vene ja muid võõrkeeli; • keeleõppes ja keelepraktikas kasutatakse rohkem veebipõhiseid rakendusi; • erinevates võõrkeeltes õpitakse üksikuid aineid; • võõrkeelte õpetus on kvaliteetne sõltumata piirkonnast ja kooli omandivormist; • kolme ja enamat võõrkeelt oskavate gümnaasiumi-lõpetajate arv kasvab

9. Riiklik õppekava • Õpilane võib valida, millist keelt ja millisel sihttasemel ta õppida soovib (B1 või B2) • Kohustuslik keeletundide arv kogu gümnaasiumiastmes: • B1 sihttase – 5 kursust kogu gümnaasiumi jooksul • B2 sihttase – 5 kursust kogu gümnaasiumi jooksul + võimalikud kohustuslikud valikained vastavalt valitud suunale (B1+ 4 kursust, B2 +2 kursust) + valikained sõltuvalt kooli ÕK-st ja suunast • C-keel ei ole kõigile kohustuslik, kuulub valikainete hulka

10. Kohustuslik võõrkeele riigieksam 2014 • Õpilane võib RÕK-i järgi otsustada, mis keelt ja millisel sihttasemel ta gümnaasiumis õppida soovib • Reaalsuses see ei tööta (tunniplaan) • Puudub selgus, millisel tasemel tulevad eksamid • Kas eksamit on võimalik sooritada kõigis keeltes? (I, S,V, P)

11. Ohud • Euroopa suurima keele (100 milj.) oskajaid jääb üha vähemaks • C-keelena õppides saavutatakse heal juhul tase A2 • Inglise keel on elementaarne oskus, kuid jääb ainukeseks osatavaks võõrkeeleks • Kannatavad majandussidemed Euroopa tugevaima majandusega riigiga • Raskendatud õpingute jätkamine ülikoolis • Saksakeelsete riikide tööturg jääb suletuks

12. Saksa keele õpetajad • Head võimalused täiendõppeks – stipendiumid (GI, DAG, koostöö BMUKK) • Innovatiivsed – IKT vahendid • Koostööprojektid • Varajane keeleõpe lasteaedades – probleem - mis edasi?

13. Võimalikud lahendused • Toetada väiksemate keelerühmade avamist, et üks eesmärkidest – keeleline paljusus – saavutada • Teadvustada üldsust lisaks inglise keelele ka teiste keelte olulisusest • Võimaldada 2014 võõrkeele riigieksami sooritamist nii tasemel B1 kui B2 • Viia sisse 3. võõrkeel juba põhikooli • Teha muudatusi RÕKis – 3. võõrkeel kõigile kohustuslikuks