Aktuaalsed probleemid ja muudatused maksuseadustes

1. Aktuaalsed probleemid ja muudatused maksuseadustes Kristina Lipstal MTA MO otseste ja kaudsete maksude talituse konsultant

2. TEEMAD • Levinumad vead käibedeklaratsioonil (KMD) ja ühendusesisese käibe aruandel (VD) • Rahvusvahelise maksustamise pealmised printsiibid: tulu- ja sotsiaalmaks • Tööjõurent • Komandeering • Maksuseaduste muudatused

3. Deklareerimisele kuuluvad tehingud ja toimingud: • Käibemaksukohustuslane: • käive • soetus (kaup EL-st, teenus välisriigist, siseriiklik pöördmaksustamine) • Piiratud käibemaksukohustuslane: • soetus (kaup EL-st, teenus välisriigist)

6. Andmete vastavus (KMD-VD)Kaup: <190 000 000 -1700 isikut >40 000 000 – 800 isikut Teenus: <70 000 000 – 1600 isikut >150 000 000 – 3200 isikut

7. Andmete vastavus (VD-KMD)

8. Andmete vastavus (VD-KMD)

9. Teistest liikmesriikidest 2012.a 9 kuu jooksul võõrandatud kaupade ja teenuste soetamine Eestis

10. Teistest liikmesriikidest 2012.a 9 kuu jooksul võõrandatud kaupade ja teenuste soetamine piiratud maksukohustuslase te poolt

11. Kaubatehingute deklareerimine

12. Teenuste deklareerimine

13. Teenuste deklareerimine - 2

14. Kes on resident või mitteresident? • Resident tähistab kodumaise seaduse alusel täieliku maksukohustusega isikut, kes on riigis kõikehõlmava maksustamise objektiks, s.t. ta maksab maksu maailmatulult • Resident: elukoht on Eestis või ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval – TuMS § 6 lg 1 • Mitteresident: isik, kes ei ole resident ( piiratud maksukohustus, kelle tulu maksustatakse vaid ulatuses, mis on saadud sellest riigist)

15. Topeltresidentsus • kui isik muutub residendiks mitme riigi seaduse alusel korraga, kohaldatakse maksulepingu sätteid (art 4) selle vältimiseks • Kui maksulepingut ei ole, siis on võimalik topeltmaksustamine

16. Residentsus maksulepingu alusel (art. 4) Topeltresidentsus välditakse arvestades: • üldise maksukohustuse olemasolu • alalise elukoha(kodu) olemasolu • eluliste huvide keskust (sotsiaalsed ja majandusliku sidemed riigiga) • tavalist viibimiskohta • kodakondsust • kompetentsete ametivõimude kokkulepe • Tingimusi rakendatakse eelpool toodud järjekorras

17. Residentsuse määramine • Maksu- ja Tolliametil on välja töötatud füüsilise isiku residentsuse määramise juhend http://www.emta.ee/?id=1529 • Taotlus ( vorm R ) - füüsilise isiku residentsuse määramine • Otsuse residendist mitteresidendiks (ja vastupidi) teeb maksuhaldur • Residentsustõendi väljastab Maksu- ja Tolliamet, isiku taotlusel

18. Topeltmaksustamise vältimine Tulumaksu topeltmaksustamine (mida välditakse): • kogu maailmas teenitud tulu residendiriigis+ maksustamine tuluallika riigis • topeltresidentsus Välditakse nii riigisiseselt kui riikidevaheliste lepingutega: • maksustamisõigus jagatakse riikide vahel või • maksust vabastatakse ühes riigis

19. Topeltmaksustamise vältimine -2 • Kui Eesti residendist töötaja on maksukohustuslane palgatulu osas teises riigis ja ta esitab Eesti tööandjale selle kohta välisriigi maksuhalduri tõendi, ei peeta Eestis samalt palgatulult tulumaksu kinni (TSD lisal 1) (TuMS § 40 lg 31 p 2) • Kui väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, ei peeta Eestis samalt palgatulult tulumaksu kinni (TSD lisal 1) (TuMS § 40 lg 31 p 1)

20. Topeltmaksustamise vältimine -3 • Eesti residendist töötaja on kohustatud ise deklareerima välisriigi tulud ja seal makstud maksud Eestis füüsilise isiku tuludeklaratsioonis, ka juhul, kui välisriigi palgatulu on Eestis maksuvaba

21. Maksulepingud Riikidevahelised kahepoolsed tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingud http://www.emta.ee/maksulepingud Reeglina ei kaasne maksulepingutega täiendavaid maksukohustusi, vaid maksusoodustused ja –vabastused Puudutavad lepinguosaliste riikide residente maksulepingu mõistes

22. Maksulepingu põhimõtted • Residendi maksustamine reeglina residendiriigis, teisel riigil maksustamise õigus piiratud (kuid võib olla ka vastupidi) • Erinevate tululiikide kohta erinevad artiklid ja sätted: • Art 11. Intressid • Art 14.Teenuste osutamine eraisiku poolt • Art 15. Töötasu • Art 16. Väljamaksed juhatuse liikmetele • Konkreetsel juhul lähtuda selle riigiga sõlmitud lepingu konkreetsest sättest

23. Maksulepingu põhimõtted • Teisel riigil maksustamine lubatud maksulepingus sätestatud ulatuses • Teatud tululiikidel madalam maksumäär (intressid, litsentsitasu ) • Teatud tululiikidel vabastus tuluallikariigis ( töötasu ) • Teatud tululiikidel maksustamise õigus vaid tuluallikariigis ( riiklik pension )

24. Töötasu maksustamine-1 Töötasu maksustatakse reeglina reidendiriigis. Eesti residendi palgatulu ei maksustata teises riigis, kui kõik 3 tingimust on korraga täidetud: • Tasu saaja viibib teises riigis ajavahemikul, mis ei ületa kokku 183 päeva maksulepingus sätestatud perioodil. • Tasu maksab tööandja või tasu makstakse tööandja nimel, kes ei ole teise riigi resident. • Töötasu ei maksta tööandja teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu.

25. Töötasu maksustamine-2 • Mitteresidendi välisriigis töötamise korral Eestis tulumaksu ega sotsiaalmaksu ei tasuta, deklaratsiooni ei esitata ka juhul, kui tööandja Eesti juriidiline isik ja tasu maksab Eesti isik. • Mitteresidendi Eestis töötamise tasu on reeglina maksustatav Eestis nii tulu- ja sotsiaalmaksuga ( v.a juhul, kui maksulepingus on tulumaksuga maksustamise kohta erisäte või kui isikul on kaasas vorm A1/E101, so sertifikaat, mis tõendab, et isik on sotsiaalselt kindlustatud residendiriigis).

26. Maksulepingu kohaldamine • Erinevatel riikidel erinev kord maksulepingu kohaldamiseks: • Ei pruugi vabastada topeltdeklareerimise kohustusest (deklaratsioon tuleb esitada mõlemas riigis, ka siis kui maksu ei ole) • Esialgu kohaldatakse oma riigi seadust, hiljem tõendite alusel ettemaksu tagastamine maksulepingu vähenduste kohaldamiseks • Kohene kohaldamine väljamakse hetkel, näiteks tõendi olemasolul jne

27. Tööjõu rent • Maksulepingutes Soome, Norra, Rootsi, Taani ja Islandiga säte, mille kohaselt piirangud teise riigi maksustamisõigustele ei kehti, kui tegelik ja sisuline tööandja teises riigis • Maksuhaldurite selgitused: http://www.skat.dk/SKAT.aspx?old=170543&vld=20248&i=2#i170543 ( Taani – ing ) http://www.vero.fi/en-US/Tax_Administration/P/______Leased_employees(15342)( Soome – vene )

28. “Tegelik” tööandja • Töötaja osutab teenuseid, mis on tema tööandja tegevuse lahutamatu (oluline) osa • Milline ettevõte kannab töötaja töötulemuste olulist riski või vastustust? • Renditöö korral on töötajad töösuhtes ainult renditööjõufirmaga, kui töö toimub kolmanda isiku (kasutajaettevõtte) kontrolli all. • Sisu, mitte vorm • Kas on maksulepingu sisu ja mõttega kooskõlas?

29. Sotsiaalmaksu rahvusvaheline aspekt • Euroopa Majanduspiirkonna töötaja ( EL riigid + Norra, Lichtenstein, Island )** • Euroopa Liidu määrus 883/2004 ( jõust. 01.05.2010.a ) ja rakendusmäärus 987/2009, mida on muudetud määrusega 465/2012 http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=et&catId=867 • Sotsiaalkindlustusleping: Ukraina, Kanada** • Kui isik ei ole EMP või sotsiaalkindlustuslepingu riigist, võib tekkida topeltmaksustamine.

30. Sotsiaalkindlustuse põhireeglid EL-s • Isikud, kelle suhtes määrus on kohaldatav, alluvad üksnes ühe liikmesriigi õigusaktidele. • Liikmesriigi territooriumil töötava isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid (sh tasutakse sotsiaalkindlustusmakseid, ka seda juhul kui ta elab teise riigi territooriumil või tema tööandja asukoht asub teise riigi territooriumil). • Kahes või enamas riigis töötamise korral elukohariigi õigus jm

31. Põhireeglid EL-s • Lähetus* – pikkusega kuni 2 aastat, maksustatakse riigis, kust töötaja on lähetatud ( Art 12 lg 1 ) • Kahes või enamas riigis samaaegselt töötamise korral makstakse sotsiaalmaksu ( Art 13 ): • Elukohariigis, kui oluline osa (>25%)tegevusest toimub selles riigis) • Elukohariigis, kui oluline osa tegevusest ei toimu selles riigis, kuid on mitu tööandjat, kellest vähemalt kahe asukoht on eri riikides, milles kumbki ei ole elukohariik

32. … … … • Maksustamine toimub tööandja asukohariigis, kui oluline osa tegevusest ei toimu elukohariigis ja on üks tööandja või on mitu tööandjat ühes riigis või on mitu tööandjat kahes riigis, millest üks on elukohariik.

33. Põhireeglid EL-s • Lähetuse korral on tööandja kohustatud taotlema Sotsiaalkindlustusametist töötajale vormi A1/E101 • Samal ajal mitmes riigis töötamisel peab isik ise taotlema vormi A1/E101 • Vorm A1/E101 taotlemine Sotsiaalkindlustusametist: http:/www.ensib.ee/tootamine-euroopa-liidu-liikmesriigis-2 • NB! A1/E101 ei asenda Euroopa ravikindlustuskaarti, mida taotletakse Haigekassast

34. Lähetus • Töölepingu seadus § 21: Töölähetus • Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. • Päevaraha maksuvaba suurus määratakse töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades – nii residendi kui ka mitteresidendi puhul • Eestis töötamise korral VV määrus nr 110 • Maksuleping ei sätesta erireegleid

35. Sotsiaalmaks, kui töötaja on ühendusevälisest riigist • Kui töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töö tegemise kohaks on Eesti – sotsiaalkindlustusmaksud ( sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ) makstakse Eestis ( võib tekkida topeltmaksustamine) • Kogumispensionimakset mitteresidentidel ei ole • Kui töö tegemise koht on välisriigis – maksukohustust Eestis ei teki

36. Eesti residendist töötaja maksustamine • Töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu kuulub maksustamisele Eestis: • Sotsiaalmaksuga • Töötuskindlustusmaksega • Kogumispensionimaksega • Kui töö tegemise kohaks on ühenduseväline riik – võib tekkida topeltmaksustamine

37. Juhatuse liikmele makstav tasu • Resident/mitteresident: juhatuse liikme tasu maksustatakse sotsiaalmaksuga Eestis olenemata sellest, kus täidetakse juhatuse liikme kohustusi • Resident/mitteresident: juhatuse liikme tasu ei maksustata töötuskindlustusmaksega • Mitteresident: juhatuse liikme tasu ei maksustata kogumispensionimaksega

38. Käibemaksuseaduse muudatused • KMS § 36 lg 4 sätestatakse lisaks Eesti maksuhaldurile kohustus arvete või arvel säilitatava informatsiooni kättesaadavaks tegemine teise liikmesriigi pädevale asutusele. • Arve väljastamine kauba saatmise või teenuse osutamise kuule järgneva kuu 15. kuupäevaks KMS § 37 lg 21 ( kui tekib pöördmaksustamise kohustus kauba/teenuse saajal )

39. Käibemaksuseaduse muudatused - 2 • Kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja teise liikmesriigi kauba/teenuse saaja rakendab oma riigis pöördmaksustamist või käibemaksuseaduse § 411 rakendamisel märgitakse arvetele viide “pöördmaksustamine” või “ Reverse charge” • Erikorra rakendamisel ( KMS § 40 ja 41 ) märgitakse arvele “kasuminormi maksustamise kord” . • Sellist korda kasutatakse reisiteenuse osutamine, kasutatud kauba, kunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme võõrandamisel

40. Käibemaksuseaduse muudatused - 3 • Transpordivahendi pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisel isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, tekib käive riigis kus on kliendi asu- või elukoht, KMS § 10 lg 2 p 61 . • Erandiks on huvi- ja lõbusõidulaevade pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine eelpool nimetatud isikutele. Nimetatud juhul tekib käive teenuse osutaja asukohas või püsivas tegevuskohas, kus laev tegelikult rendilevõtja käsutusse antakse.

41. Muudatused maksuseadustes • Alates 01.01.2013.a jõustus maksuleping Indiaga • Alates 01.01.2013.a töötuskindlustusmaksu määrad on 2% ( peetakse kinni töötaja palgast) ja 1% ( tööandja kohustus ) ( 2012.a oli 2,8% ja 1,4% ) • Alates 01.01.2013.a minimaalne sotsiaalmaksukohustus on 95.70€ ( sotsiaalmaksu maksmise aluseks on eelmisel aastal kehtinud töötasu alammäär- 290€ ; 2012.a- 278.02x0,33= 91.75€)

42. Tänan kuulamast!Küsimused