180 likes | 710 Views
Külli Kori, Meelis Brikker. Tartu Ülikool. Mida teame?. Mis on neuraalne regulatsioon? Mis on humoraalne regulatsioon ?. Mida teada saame?. Millest koosneb närvisüsteem? Milline on närviraku ehitus? Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne?. Original by McZusatz.
E N D
Külli Kori, Meelis Brikker • Tartu Ülikool
Mida teame? • Mis on neuraalneregulatsioon? • Mis on humoraalne regulatsioon? Külli Kori, Meelis Brikker
Mida teada saame? • Millest koosneb närvisüsteem? • Milline on närviraku ehitus? • Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Original by McZusatz Magnetresonantstomograafia abil jäädvustatud kujutis inimajust Külli Kori, Meelis Brikker
Inimese närvisüsteem peaaju seljaaju Kesknärvisüsteem närviganglionid närvid Piirdenärvisüsteem Original by CFCF Külli Kori, Meelis Brikker
Kesknärvisüsteem • Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju. • Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. Külli Kori, Meelis Brikker
Piirdenärvisüsteem • Närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega • Jaguneb: • sensoorseks närvisüsteemiks – retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovateks tundenärvideks • somaatiliseks närvisüsteemiks – kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivateks motoorseteks närvideks • autonoomseks närvisüsteemiks – näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivateks närvideks Original by UC Regents Davis campus Külli Kori, Meelis Brikker
Autonoomsed närvid Original by The National Guard • Sümpaatiline närvisüsteem: • stressja füüsiline koormus • kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid • valmistab organismi ette kiireks reageerimiseks • „võitle või põgene“ • Parasümpaatiline närvisüsteem: • kõige aktiivsem puhkeolekus • kontrollib seedeelundite talitlust • „puhka ja seedi“ Original by sethdickens Külli Kori, Meelis Brikker
Närvirakk Müeliintupp Neuriit ehk akson Dendriidid Rakukeha Närvilõpmed Külli Kori, Meelis Brikker
Närviimpulss • Piki närvirakke liikuv elektriline signaal • Põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. • Puhkeolekus olevas rakus nimetatakse membraanide vahelist pinget puhkepotentsiaaliks. Külli Kori, Meelis Brikker
Potentsiaali muutus Signaal Ioonkanal Külli Kori, Meelis Brikker
Potentsiaali muutus Ioonpump Külli Kori, Meelis Brikker
Potentsiaali muutus • Ioonide liikumine läbi membraani põhjustab membraanipotentsiaali muutuse. • Ulatuslikku membraanipotentsiaali muutust nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks. • Suure kiirusega piki närvikiudusid liikuvat aktsioonipotentsiaalide lainet nimetatakse närviimpulsiks. Külli Kori, Meelis Brikker
Sünaps • Närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele • Elektriline sünaps – elektrilise laengu edasiandmine • Keemiline sünaps – ülekandeaine ehk neurotransmitteri kasutamine Külli Kori, Meelis Brikker
Ülekandeaine ehk transmitter Sünaps Põieke Transmitteri tagasi toomise pump Kaltsiumi kanal Retseptor Sünapsi pilu Erutus Original by Looie496 Külli Kori, Meelis Brikker
Ülesanne • Vaadake kordamiseks videot närvisüsteemi ehitusest! Külli Kori, Meelis Brikker
Loe lisaks Eesti tegi arenguhüppe raske närvihaiguse ravis http://www.postimees.ee/1481069/eesti-tegi-arenguhuppe-raske-narvihaiguse-ravis(Kuus, A. , 2005) Külli Kori, Meelis Brikker
Kokkuvõte • Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ning piirdenärvisüsteemiks (närvid). • Närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest. • Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaal, mis põhineb elektrilaengu muutumisel. • Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. Külli Kori, Meelis Brikker